emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. Finantsteenuste pakkumises konkureerivad ühelt poolt finantsturud (millel tegutsevad investeerimispangad) ja teiselt poolt depositaarsed finantsasutused (kommertspangad). Finantsteenuste pakkumises on mõlemal omad eelised: 1. Finantsturud (millel tegutsevad mittedepositaarsed finantsvahendajad, näiteks investeerimispangad). Finantsturgude konkurentsieelis on standardiseeritud toodete pakkumine, mis võimaldab turu paremat läbipaistvust, toodete likviidsust, toodete hinna objektiivset kujunemist turul. 2
RP089 ETTEVÕTTE RAHANDUS Õppejõud V. Arhipov Loengukonspekt 2009 Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul. ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK 21.09.2009 Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa. Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl. ,,constant") näiteks tooraine/seadmed/põhivara ,,V" on varieeruva väärtusega tootmistegur (ingl. ,,variable"); see varieeruv suurus/tegur on, näiteks, p...
8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _J__ 1. Investeering A. Koht, kus toimub firmade varem emiteeritud aktsiate ja väärtpaberite müük ja ostmine. __F_ 2. Finantsturud B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum
1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud ...
2) tärkava tööstusharu argument et kodumaiseid vastrajatud tööstusharusid välismaise konkurentsi eest kaitsta 3) kaitsetoll vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile. Importtooted kallinevad, väliskaubandust piiratakse see kahjustab tarbija huve. Maailma Kaubandusorganisatsioon- WTO 140 liiget Kõiki partnereid koheldakse võrdselt, kaubandusbarjäärid minimaalsed, praktiliselt kaotatud eksporditoetused RAHVUSVAHELISED FINANTSTURUD Börsid-toimub kapitali ost ja müük Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1) rahaturud 2) väärtpaberiturud New Yorgi, Londoni ja Tokio väärtpaberibörs ja valuutaturg Võlakirjad ettevõte laenab raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma teatud aja möödudes Aktsiad sellega omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte arendamisel. Rahvusvaheline Valuutafond- IMF- eesmärk: · Soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd,
C JA D 16. Kust saab kõige rohkem informatsiooni ettevõtte kasumi kohta? A. Väärtpaberibörsilt. B. Ettevõtte aastaeelarvest. C. Ettevõtte bilansist. D. Ettevõtte kasumiaruandest. B 17. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? 2 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond A. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. B. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. C. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida D. Finantsturud on säästjatele tuluallikas 3 Test 8, Ettevõtte finantseerimine Junior Achievementi Arengufond
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool Tõnis Teinemaa Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs Kodutöö õppeaines finantsturud ja -institutsioonid Õppejõud: vanemteadur Tõnn Talpsepp Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Kronoloogilise kodutöö uurimisobjektiks valitud Silvano FG ajalugu on küllaltki pikk ulatudes Eestis tagasi juba Nõukogude Liidu aegadesse. Iseseisvas Eestis jõudis ettevõte börsile 1997. aastal. Kuna ettevõtte pikemal ajalool pole erilist seost täna börsil toimuvaga,
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
ajaloost. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud kui kasutut kõrvalnähtust, mis ei loo ühikonda täiendavat majaduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna- finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturud ja reaalmajanduse arengu vahel. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks laenud, hoiused, võlakirjad, arveldused, riskijuhtimise instrumendid, valuutavahetus, aktsiad jne. Finantsinstrumentide maht on kasvanud alates 80ndate algusest hüppeliselt maailmas. Kauplemiskäibed on kasvanud veelgi kiiremini, eriti kiirest on kasvanud sel perioodil valuutatehingute käibed 50 korda ja aktsia käibed 30 korda.
Finantsinstrumendid , finantsturg , rahaasutused Finantsvahenduse ülesanded : · Laenuandmise ja -võtmisega seotud riskide hajutamine. · Majandusagentide varustamine infoga. · Intressimäärade kujundamine. · Varade ja kohustuste tähtaegade teisendamine. · Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine. Nende ülesannete täitmiseks on majanduses tekkinud suur hulk institutsioone ja instrumente . Finantsvahenduse olulisimateks komponentideks on finantsturud . Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on:
aeg Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. Makroökonoomia valdkonda kuuluvad: · Tootmine ja majanduskasv. · Muutused majanduslikus aktiivsuses ja tööpuuduses. · Tootmistegurid ja sissetulekute jaotus. Tootmistegurid tööjõud ja/või kapital. Tööjõud - turism, Horeca. Kapital kalandus, energia, põllumajandus. · Inflatsioon · Finantsturud ja reaalamajandus. · Riigiavatus ja maksebilanss Sisemajanduse Koguprodukt(estSKT) Gross Domestic Product (engGDP) Kõikide riigi territooriumil teatud ajavemiu jooksul toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. · Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on
1945. aastast tegutseb Rahvuvaheline Valuutafond IMF. Edendab ülemaailmset rahapoliitikat, teostab järelvalvet raha- ja vahetuskursipoliitika üle, pakub abi majandusprobleemide lahendamisel. Soodustab kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja vähendab vaesust maailmas. Pärast II maailmasõda asutati Maailmapank BRD, mille ülesanne on liikmesmaade majanduse arendamiseks teostada mitmeid investeerimisprogramme ja anda riikidele laenu. Rahvusvahelised finantsturud. Lisaks kaupade liikumisele on maailmas väga oluliseks muutunud ka kapitali liikumine. Kapitali osta ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1) rahaturg- kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega. 2) väärtpaberiturg- kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Suue osa finantsturgude tehingutest moodustab väärtpaberite ost-müük
Eriti alguses, et oma ettevõte üldse tööle saada, peab seadmeid ostma. Selle probleemi lahendab ära laen ja liising. Laen ja liising 18 KASUTATUD KIRJANDUS · Järve, J. & Veisson, T. (2003). Finantsjuhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Ivanova, N. (1998). Panganduseettevõtlus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Sorikova, L. (1994). Rahvusvahelised finantsturud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Gapenski, B. (1996). Intermediate financial management. The Dryden Press. · Block, S. & Hirt, S. (1992). Foundations of financial management. Irwin. · Ivanova, N. (1999). Situatsioonid pangandusettevõtluses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. · Zirnask, V. (1996). Raha, pangad ja finantsturud, II osa. Tallinn: Coopers & Lybrand. · Zirnask, V. & Lilkane, K. (1994). Raha, pangad ja finantsturud. Tallinn: HP
Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika: väliskaubanduse piirangud (tollilised ja mittetollilised), finantsturud, WTO ja IMF mis need on, nende eesmärgid, ülesanded; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/valismajanduspoliitika Vastused 1. Majanduse keskne temaatika on püüe rahuldada inimese soove ja vajadusi. Inimeste soovid on piiramatud, ressursid on aga piiratud. Tootmisteguriteks on LOODUS (nt. kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad), KAPITAL (masinad, seadmed, tehased, raha) ja INIMESED (Rahvaarv,
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loo...
Efektiivne kapitaliturg ja riigi roll selle arendamisel Kapitaliturg on pikaajaliste(enamasti tähtajaga üle ühe aasta) finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalvõlakirjade, erinevate laenutoodete, aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega. Kapitalituru areng sõltub suuresti kohalikust seadustikust ja suhtumisest. Näiteks sellest, kuidas riik maksustab investeeringuid ja kas valitsus on valmis noteerima riigiettevõtteid börsil. (Balti....2008:15) Kapitalistliku ühiskonna paindliku toimimise üks põhinõudeid on tagada kapitalivoogude liikumine kõige efektiivsemal moel. Efektiivsus ses kontekstis tähendab kapitali vaba liikumise tagamist, võimalikult madalaid ülekandekulusid, kindlaid seadusi investorite ja investeeringute kaitseks, info kättesaadavust ja kahtlemata ka informatsiooni ühesuguse tõlgendamise võimalust. Sellise efektiivsuse suudavad tagada väga laiale vundamendile rajatud investeerimisvõimaluse...
34. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud aktsia, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määramata tähtajaks. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. 35. Finantsinstrumendi järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks, valuutaturgudeks ja tuletisväärtpaberite turgudeks. 36. Maksude ja intresside eelset kasumit tähistatakse tähekombinatsiooniga EBITDA.
näiteks majanduskasvu soodustavad reformid, avaliku sektori kulude kärpimine, kollektiivse kriisiabi ulatuse ja tõhususe suurendamine ning ühtse eelarvepoliitika tugevdamine euroalal. Globaalse majanduse väljavaateid muudavad ebakindlamaks ühelt poolt finantssektori tugimeetmete lõpetamise võimalik mõju ning teisalt otsesed makromajanduse sündmused, nagu naftahinna ülikiire tõus ja Jaapanis toimunud looduskatastroof. Eesti finantsturud Eesti võlakirjaturg on viimastel aastatel olnud majanduslangusest tingituna väga passiivne. Viimasel kuuel kuul oli kuu keskmine emissioonimaht 4,2 miljonit eurot, mis on kolme viimase aasta keskmisest üle nelja korra väiksem. Eesti aktsiaturg on väga väike. Tallinna börs jääb nii kapitalisatsiooni kui ka käibe poolest tunduvalt alla teiste riikide börsidele. Aktsiahinnad Tallinna börsil on viimastel aastatel olnud väga volatiilsed. Võrreldes maailma aktsiaturgudega on OMXT
8. Finantsanalüüsi põhietapid on 1. Arvutamine ja interpreteerimine 2. Järelduste tegemine 3. Suhtarvude analüüs 4. Ettevalmistav etapp 5. Järelkontrolli sooritamine 9. Õige on väide 1. Tootmistegureid liigitatakse kolme rühma 2. Vastavalt seadusele firma ei pea, vaid võib toota kasumit 3. Aktsionäride tulu kasv on pikaajaline eesmärk 4. Splittimise tulemusel väheneb aktsia nimiväärtus ja aktsiakapital 5. Finantsturud jagunevad rahaturuks ja järelturuks 10. Vastastikku välistavad projektid on 1. Need mis on vastuolulised 2. Need, mida ei saa esitada alternatiividena 3. Erineva eesmärgiga 4. Kui firmal on valida 3 arvutisüsteemi, kuid ta saab.......valida vaid ühe vms 5. Need, millel on sarnane või ühesugune eesmärk 11. Projekti valikul alternatiivsete hulgas on peamine kriteerium 1. Projekti maksumus 2. Kasuminormi barjäär 3. Diversifitseerimise võimalus 4
35. Formaal- ja mitteformaalharidus - Formaal- õpingud ülshariduskooli, kutsekas, ülikoolis - Mitteform- täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad, kodanikuühendused, koolitusettevõtted 36. Väliskaubandustegevus Jaguneb: kaupade ja teenuste ekspordiks/impordiks; Tulemus- riigil on võimalus spetsialiseeruda tootmisele, mis kasut kõige paremini ära riigi käsutuses olevad ressursid 37. Rahvusvahelised finantsturud 38. Väliskaubandustegevuse piirangud - Tollimaks- maks inmporditavalt/eksporditavalt kaubalt - Kvoodid- väliskaubanduse mahuline piirang(impordikvoot e sisseveo max kogus; ekspordikvoot e väljaveo max kogus) 39. Miks piiratakse väliskaubandust? - Tollimaks on peamine tuluallikas, eriti arengumaades - Kaitsta kodumaist tööstusharu konkurentsi eest - Kaitsetollid- vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile 40
või osta väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga. 6 3.2. FINANTSTURG JA SELLE LIIGID Finantsturuks nimetatakse turuvormi, mille kaudu liigub ajutiselt suuremate tuludega ettevõtte raha neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga. Seda nimetatakse finantsvahendite liikumiseks. Väärtpaberite kustutusaja järgi jagatakse finantsturud raha- ja kapitaliturgudeks. Rahaturuks on intuitsioon, kus kaubeldakse krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühijaliselt (kuni 1 aasta) väljaantud laenuinstrumentidega. Kapitaliturul liiguvad väärtpaberid, mille kustutusaeg on üle ühe aasta, see on ka põhjuseks miks kasutatakse neid likviidsuse juhtimiseks. Kolmas liigitus on finantsturgude jagamine esmas- ja järelturuks elutsükli järgi. Esmaturul toimub väärtpaberite esmakordne müük investorile
o Börsid o Investeerimispangad o Investeerimisfondid 35. Milliseid linnu võib nimetada maailma finantskeskusteks? o New- York o London o Tokyo 36. Kuidas infotehnoloogia areng on finantsasutusi mõjutanud? Finanstteenuste osutamine on muutunud tõhusamaks ja tarbijatele kättesaadavamaks. Rahvusvahelised finantsturud on omavahel infotehnoloogia abil tihedamalt seotud. 37. Millised eeldused on Eestil turismi arenguks? Mis jääb puudu? o Eeldused: puhas, puutumatu loodus, ajaloolised ehitised ja vaatamisväärsused, meil on huvitavad kultuurisündmused o Puudused: turvalisus võiks olla parem 38. Millised keskkonna probleemid võivad kaasneda massiturismiga? o Keskkonna reostus o Loodusõnnetused 39
FINANTSJUHTIMINE Konspekt 2007 2 SISUKORD Finantsvahendite hankimine ja finantsturud............................................................................... 4 Lühiajalised pangalaenud............................................................................................................6 Pikaajalised finantsallikad ehk kapitalituru tehingud................................................................. 7 Aktsiakapitali laiendamine..........................................................................................................9 Rahaturu instrumendid........
jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega aktsiaks, kusjuures aktsiakapital ei muutu, muutub ainult väljasolevate aktsiate arv. Kaubeldavate finantsinstrumentide tähtaegade järgi jaotatakse finantsturud rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste (üldjuhul kuni üheaastase tähtajaga) instrumentidega, kapitaliturul pikemaajaliste instrumentidega. Finantsinstrumendi elutsükl järgi on turud liigitatavad esmasturgudeks (toimub väärtpaberite esmane emiteerimine) ja järelturgudeks (kaubeldakse juba emiteeritud väärtpaberitega). Finantsinstrumendi liikide järgi jaotatakse finantsturud võlainstrumentide turgudeks, omandiväärtpaberite turgudeks,
Sveitsis. Peetakse kaubandus läbirääkimisi liikmesriikide vahel, et lihtsustada rahvusvahelist kaubandust. OECD-majandusliku koostöö ja arenguline organisatsioon. On arenenud tööstusriikide foorum asukohaga Pariisis. 30 liikmesriiki, Eesti on viimases liitumisjärgus. IMF- rahvusvaheline valuutafond. · Soodustab rahvusvahelist rahanduskoostööd · Toetab valuutade stabiilsust · Nõustab riike majanduslike probleemide korral ja annab oma tingimustel laene. Rahvusvahelised finantsturud e. börsid reguleerivad kapitali liikumist. Börs-rahaturg, kaubeldakse erinevate riikide valuutaga: 1. väärtpaberiturg-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega.(võlakiri, aktsia) võlakiri-selle abil laenab ettevõte raha ja kohustub selle intressidega tagasi maksma. Risk on väiksem, rahatagasi maksmine on tagatud. Aktsia-selle abil omandatakse osa ettevõttest, risk on suurem, ettevõte võib pankrotistuda ja aktsia kaotab väärtuse.
Kõige riskantsem on krediitkaardi laen – tagatist ei ole Hüpoteeklaen on kõige madalama riskiga laen Riski vähendamise abinõud - Erineva kustutusajaga laenud. Panka huvitab stabiilne rahavoog. - Laenude andmine erinevate majandusharudele või sektoritele - 5 aasta tegevusplaan – kellele laenu anda. Kui Kommertspangal huvi riskantsete vastu puudub, siis Keskpank annab ressurssi kallima hinnaga. - Kuna finantsturud on avatud turud, siis laenude andmine erinevatele riikidele aga ka erinevates valuutades, Riikideühendustele - Suured laenud – piiratud omakapitali tasemega ja nimelt Keskpank määrab maksmimaalse suurte laenude osakaalu omakapitali suhtes. Suur laen võib tekkida omavahel seotud isikute tõttu. Kõige suurem risk on see, kui varjatud seotud isikute kätte satub raha ja laenuvõtjad ära kaovad.
teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja
Eesti Pank 3. Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW] URLhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html (26.10.2009) 4. Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk, I. 2006. Eestlaste raha läbi aegade. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 5. Maasik, M. 2001. Euroopa majandus- ja rahaliit, euro ja Eesti. Tallinn. Eesti tööandjate ja Tööstuse Keskliit. 6. Sõrg, M. 1997. Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus. 7. Zirnask, V., Liikane, K. 1994. Raha, pangad ja finantsturud I osa. Tallinn. 11
järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg) Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg) Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid.
järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55. Kuidas liigitatakse finantsturud erinevate kriteeriumite järgi? Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg) Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg) Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid.
Rahvusvaheline Valuutafond IMF Peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset majanduskeskkonda. IMF teostab järelvalvet riikide majanduspoliitika, eriti raha ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel abi majandusprobleemide lahendamisel. Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: · Rahaturgudeks Rahaturul kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega. · Väärtpaberiturgudeks Kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Peamine erinevus võlakirja ja aktsia vahel! Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Seega annab võlakirja ostja tegelikult ettevõttele laenu. Aktisa
• Tööturu paindlikkus – Majandust tabavate šokkide tüübist – Institutsioonide usaldusväärsusest ja majanduspoliitilistest eesmärkidest Soovitatav vahetuskursisüsteem Tingimus Soovitav süsteem Eeltingimus kõrge inflatsioon fikseeritud väline tasakaal puudub paindlik välisreservide madal tase ja vähe arenenud finantsturud paindlik välisreservide madal tase paindlik Majanduse iseärasused väike majandus fikseeritud avatus fikseeritud ebapiisav toodangu/ekspordi diversifikatsioon paindlik kaubanduse kõrge geograafiline kontsentratsioon fikseeritud jäik tööjõuturg paindlik
toimub sageli eelnevate perioodide alusel peaks aktsia soetamisel oluliselt arvestama selle võimaliku tulevikku. Aktsiate puhul on turuväärtuse kindalks tegemine suhteliselt lihtne, kui on börsil noteeritud firma või on firma aktsiatega kauplemine aktiivne. Aktsia kurss on hind mis kujuneb nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Kursi muutused võivad tuleneda firma tegevusest aga ka üldisest majanduskeskkonnast. Kuna finantsturud on suhteliselt avatud, mõjutavad kurssi ka välisturud. Lisaks mõjutavad aktsiate hinda ka erinevad psühholoogilist laadi tegurid, nt võib selle põhjustada konkurentide tegevus. Konkurent võib turult kokku osta teise konkurendi aktsiad, kui need on madalama nominaalhinnaga millega tekitab turuhuvi antud firma aktsiate vastu, millega kaasneb aktsia hinnatõus. Sobival hetkel realiseerib ta võimalikult suurel hulgal aktsiaid ning teenib seega konkurendi arvelt. Aktsia kurside muutuste
Eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki koheldakse võrdsetel alustel, kaubandussuhetes valitseb selgus ning kaubandusbarjäärid on minimaalsed. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse, praktiliselt kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. Rahvusvaheline finantskeskkond kapitali ost ja müük toimub finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelised finantsturud jagunevad: 1. rahaturud kaubeldakse riikide raha ehk valuutadega 2. väärtpaberiturud kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Olulisel kohal on võlakirjad ja aktsiad. Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Aktsia ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel.
1955. aastast tegutseb Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), kuhu kuuluvad riigid kauplevad omavahel soodustingimustel alandavad omavahelises kauplemises tolle. 1945. aastast tegutseb Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Pärast Teist maailmasõda asutati Maailmapank (IBRD), mille ülesanne on viia liikmesmaades majanduse arendamiseks ellu mitmeid investeerimisprogramme ning anda riikidee laenu. Et maalilma majandus- ja rahandusorganisatsioonide saaksid korralikult tegutseda, on vaja, et finantsturud püsiksid stabiilsena. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust: kvoot reguleerib sisse- ja väljaveetava kauba koguse; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimiseks ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla: 1) püsiv selline vajadus on mõtekas katta omakapitali või pikaajalise laenu arvelt. Mis tähendabki raha hankimist kapitali turult. 2) hooajaline finantseerimis vajad...
soovib 21. sajandiks tugevat ja stabiilset valuutat - eurot. Eurol on mitmesuguseid eeliseid, mida on tunda eri tasanditel, alates üksikisikutest ja ettevõtetest ning lõpetades kogu riigi majandusega. Eeliste hulka kuuluvad: •tarbijate ja kodanike valikuvõimaluste suurenemine ja stabiilsed hinnad •ettevõtete ja turgude turvalisuse ja võimaluste suurenemine •majandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu suurenemine •lõimitumad finantsturud •ELi positsiooni tugevnemine maailmamajanduses •Euroopa identiteedi käegakatsutav tunnusmärk 9 Euroopa kohus Euroopa Kohus ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja
omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv
*rahapoliitika- [---] tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Tarbimist mõjutavad maksud: * käibemaks: mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad * kapitalimaks(Eestis pole) * aktsiisimaks – reguleerimaks kahjulikke harjumusi, suureks tuluallikaks riigikassale Välismajanduspoliitika/ välismajandustegevus Välismajandustegevus jaguneb kaheks: väliskaubandus : IMPORT JA EKSPORT rahvusvahelised finantsturud: RAHATURUD,VÄÄRTPABERITURUD *Eksport-kodusmaiste toodete müük välismaale - VÄLJA *Import- välismaiste toodete sisseost ja müümine kodumaal- SISSE Piirangud: tollimaks- maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt. Tollimaks jaguneb impordi- ja eksporditoll Kvoodid- väliskaubanduse mahuline piirang : impordi- ja ekspordikvoot. Kehtestatakse sisse/väljaveo maksimaalse koguse piir Mittetollilised piirangud: tootmisstandardid- tehnilised nõuded, tervishoiustandardid vms
RVF-i olulisimaks panuseks Eestile olid majanduspoliitilised nõuanded ja tehniline abi. Erinevalt mitmetest muudest üleminekumajandusega riikidest võtsid Baltimaad RVF-i nõuandeid äärmiselt tõsiselt, osalesid aktiivselt majandusprogrammide väljatöötamisel ja viisid need ka täiel määral ellu. See tagaski kokkuvõttes edu. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Zirnask, V., Liikane, K. Raha, pangad ja finantsturud. I osa. Tallinn: HP toimetised, 1994, 232 lk. 2. Rahvusvaheline Valuutafond [http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/RVF_juhtimine.html] (26.01.07) 3. Rahvusvahelise valuutafondi tegevus [http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/] (26.01.07) 4. Majanduspoliitika seire [http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/seire.html] (26.01.07) 5. Krediidiliinid [http://www.eestipank.info/pub/et/majandus/IMF/krediidiliinid.html] (26.01.07) 6. Tehniline abi [http://www.eestipank
Seega, kapitali väljavoolu takistamiseks tuleb hoida intressimäärasid kõrgel, see aga on takistuseks majanduse arengule. Probleem: kapitali sissevool suurendab kapitali suure ja äkilise lenduvuse ohtu. Seega majandusliku languse või kriisi ohu korral võivad välismaised investeerijad oma raha välja võtta sama kiirelt kui nad need sisse tõid. Väliskapitali äkiline väljavool võib protsendimäärad üles viia ja finantsturud laostada. Kui kapitali lenduvuse tagajärjeks on majanduslangus, siis kaasneb sellega ka inflatsioon. 29 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – finantsarvutused, finantsinstrumendid, risk ja selle hindamine Üldine finantsanalüüs ja planeerimine
Selline finantsjuhtimine on iga tegutseva ettevõtte igapäevane tegevus. Ettevõttele raha hankimine finantsturgudelt on ja jääb finantsjuhtimise üheks keskseks probleemiks. Finantsturuks (financial market) nimetatakse turgu, mille kaudu liigub raha (teatud protseduurireeglite kohaselt) neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on hetkel puudujäägiga. Finantsturg on paik, kus toimub finantseerimise eesmärkidel kasutatava rahaliste vahendite liikumine. Finantsturud jagunevad kaheks: 1. rahaturuks 2. kapitalituruks Peamiselt eristab raha- ja kapitaliturgu teineteisest neil müüdavate väärtpaberite tähtaeg. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille emiteeria on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (näiteks aktsia). Enamasti ei liigu raha finantsturul säästjalt saajale ilma vahendajateta.
kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse. · VÄÄRTPABERITURU KUTSELISED OSALEJAD · INVESTOR isik, kes on omandanud väärtpabereid. 18. Finantsturgude liigitus erinevatest aspektidest:
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
RAHANDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Rahandus - rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid - Arvestusühik Maksevahend Rikkuse akumulatsioonivahend Laenamisvahend 3. Raha liigid Raha liik Selgitus I Kaupraha Bartertehingud (kaup-kauba vastu) Metallraha, -mündid II Kaupa esindav raha Vaegväärtuslik metallraha Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur...
Tegevuslube annab Eesti Pank o Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. - Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud infrastruktuursed asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. - Finantsturud, institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. o Instrumentide tähtaegade järgi (rahaturg lühiajaliste instr. järgi; kapitaliturg pikemaajaliste instr. turg). o Finantsinstrumendi elutsükli järgi (esmaturg ja järelturg). o Finantsinstrumendi liikide järgi (võlainstrumentide-, omandiväärtpaberite-, valuutaturg ja
finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid.
lisamata. 48. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused 49. Mulliteooria Mulliteooria järgi ei väljenda väärtpaberite hinnad sugugi mitte alati nende tegelikku väärtust. Investeerimismaailmas nimetatakse mulliks olukorda, kus varade (sh väärtpaberite) hinnad ületavad nende fundamentaalselt põhjendatud väärtuse. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad tasakaaluseisundist kas ühele või teisele poole ja finantsturud ise mõjutavad sündmusi, mida oodatakse. 50. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus 51. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 52. Ostujõu pariteedi teooria Ostujõu pariteet teooria tuleneb ühe hinna seadusest ja tähendab seda, et valuutakurss võrdsustab erinevate valuutade ostujõu, elimineerib erinevate riikide hinnatasemete erinevuse(hinnataseme erinevus tuleneb nt. tollides, transpordist, konkurentsist). 53. Hetketehingute mõiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
