Autismiga laps (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Meditsiin

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliste võimete puudulikkus on primaarne?
Mida saame me teha oma lapse heaks?
Kuidas seda teha?
Kui kaua tuleb seda teha?
Milliste abinõudega?
Mis saab hiljem milline on prognoos?

Lõik failist

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Kutseõppe osakond
LH1K
Mary -Liis Anter

Autismiga laps

Ettekanne
Juhendaja : Kaja Adra
Tallinn 2013

Autismiga laps

Põhjused (autismi etioloogia)

Perekondlik autism - 8,5 %

Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 %

Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 %

Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 %
(Gillberg&Gillberg, 1991)
Geneetilised põhjused:

väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ;
9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega;
-60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust.

Kromosoomide muutused:

fragiil-X; XYY jt.

Ema rasedusaegsed infektsioonid ( viirused ), ravimid , toksilised seisundid ( alkohol , rasedustoksikoos, suitsetamine , puudulik või ebaõige toitumine.

Neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos jt. närvisüsteemi haigused.
http://autismeesti.ee/index.php?id=28 (09.02.2013 kell 10:01)

Olemus

Pervasiivseid arenguhäireid defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet. Põhiliselt on kahjustatud sotsiaalne tegevus, suhtlemine ja kognitiivsete võimete valdkond .
Pervasiivsete häirete korral hälbed neis valdkondades avalduvad juba varases lapseeas, enamasti esimeste eluaastate (30 elukuu) jooksul. Sageli lisandub neile ka mahajäämus vaimses arengus.
Pervasiivsed häired võivad avalduda isoleeritult või nende teket võib seostada mitmete muude häiretega (kromosoomide ehituse muutus, üsasisesed infektsioonid, peaaju struktuursed muutused, ema haigused ja toksilised seisundid raseduse ajal või lapse haigused/traumad imikueas jne.).

Sotsiaalse suhtlemise häire.

Äärmiselt endassetõmbunud, “väljalülitunud” laps

elavad “nagu omas maailmas”
ei pööra tähelepanu, kui neid hüütakse; “nagu oleks kurt”
ei reageeri, kui neid kõnetatakse; vaatavad “inimestest läbi”;
sageli valu- või puutetundlikkuse vähenemine.

Passiivne laps:

nad ei pruugi olla ümbrusest "välja lülitunud", kuid ei huvitu lastele huvipakkuvatest tegelustest;
nad ei algata sotsiaalset suhtlemist või teevad seda ühetaolisel ebaharilikul viisil (nt. küsivad ühtesid ja samu küsimusi ilma selgitusi ära kuulamata)
on valmis täitma korraldusi, mitte ise tegutsema;

“Aktiivne, kuid imelik” laps:

võivad aktiivselt kontakteeruda laste ja täiskasvanutega, kuid
teevad seda ühetaoliselt, enda valitud viisil ja tingimustel.
ei pööra tähelepanu teiste inimeste vajadustele, soovidele.
võivad visalt taotleda kehalist kontakti (süllevõtmine, kallistamine), olla sellest väga sõltuvuses, kuid seejuures ilma lapseliku emotsionaalse soojuseta);
nende vajaduste/soovide ignoreerimisel – muutuvad raskeltjuhitavaiks ja agressiivseiks.
Sageli agressiivsed teiste laste suhtes.

“Üliformaalne” grupp:

käitumise iseärasused tulevad esile teisme- ja täiskasvanueas.
avaldub neil, kel hea kõneline/keeleline tase;
oma käitumises äärmiselt viisakad, kuid formaalsed;
kõiki sotsiaalseid reegleid täidavad täpselt, reeglitest saavad aru formaalselt ja väga konkreetselt; sisuliselt ei saa nad neist reegleist aru  teevad käitumises suuri vigu.

Kommunikatsioonihäired.

kõne kasutamine
20 – 25 % - on kõnetud, ei räägi ega hakka kunagi rääkima
mõned imiteerivad loomade või mehhaaniliste objektide müra

Kel areneb kõne, tekib see palju hiljem. Kõne areng algab sõnade kordamisega, kuuldud sõnade intonatsiooni ja aktsendi imiteerimisega. Seejuures sõnade tähendus sageli ei ole neile oluline ja seetõttu ei vasta situatsioonile. Võib esineda :
a) vahetu ehholaalia ehk kajakõne
b) hilinenud ehholaalia

sõnad või fraasid võivad tähendada mingit nähtust/objekti, mis kunagi võisid olla adekvaatsed, kuid muutunud olukorras ei vasta käesolevale reaalsele situatsioonile
üksikud sõnad, mis adekvaatselt tähendavad teatud kindlat objekti/situatsiooni
küllaldane sõnavara ja grammatika. Siiski räägivad nad vähe
Osa patsientidest räägivad palju, pikalt, kuid ei suuda kõnes adekvaatselt kasutada
kõnekäände, vastuseks küsimusele annavad nad täieliku, kuid formaalse vastuse
kõnest arusaamise tase võib samuti varieeruda
kõnest aru ei saa, eriti keerulisematest fraasidest, ei vasta kõnele
Võivad aga aru saada situatsioonist
Kõnest arusaamine piirdub teatud objektidega, nimetustega, nn. “kõnest arusaamine märksõnade tasemel”
Kommunikatsiooniks küllaldane kõnearengu tase, kuid kõnes võivad teha elementaarseid (vormilisi, sisulisi) vigu

Kognitiivsed häired

osal lastel – mäng piirdub vaid asjadega manipuleerimisega;
imitatsioonimäng – imiteerivad lihtsaid tegevusi, mida on näinud; kui tõmmatakse teiste laste mängu, võivad imiteerivad varemkogetut või -nähtut;
võib esineda soov osa võtta teiste laste mängust, kuid nad ei tea, kuidas seda teha; ei oska etendada "rolli".
küllalt kompleksne mäng, kuid ei oska mängu loovalt edasi arendada, kordavad stereotüüpselt omandatud süžeed.
kopeerib TV-st või raamatust loetut, vahel imiteerib looma või lindu jne. Toimingud on lihtsad, monotoonselt korduvad, ilma fantaasiata.
Ei saa küllaldaselt aru teiste inimeste emotsioonidest (nende tõrjuvast hoiakust, ruttamisest, väsimusest, kurbusest vm.).

Kui sai üha selgemaks, et autistlik käitumine on lapse arenguhäire, mitte psühhootiline häire, tekkis küsimus: milliste võimete puudulikkus on primaarne?

Kas kõne areng?
Kui kõne asendada viipekeelega või arvutiga – kas saabub oluline paranemine? Osa autistidest kontakteerub sõnaliselt aktiivselt, neil väga hea sõnavara, grammatika, isegi elavad žestid, siiski jäävad nad autistideks.
Pervasiivsetele häiretele on ühine: sotsiaalse suhtluse ja ettekujutusvõime kahjustus.

Lapsel psühholoogilise arengu käigus (vajadus orienteeruda, uurida objekte) tekib huvi märkide/helide vastu  see süvendab vajadust suhelda kõikvõimalikel viisidel ja vastata teiste suhtlemispüüdlustele. Need tungid on aluseks ettekujutusvõime arengule. Ettekujutusvõime areneb mängu kaudu. Mängu tase omakorda sõltub teadmiste hulgast. Lapsel võtab palju aega, enne kui tekib arusaamine, et teistel inimestel on ka mõtted ja tunded. Rollimängud aitavad mõista teiste inimeste käitumist, nende rõõmude või kurbuse põhjuseid.
(allikas: dots . Jüri Liivamägi)

Probleemid autismi korral

Vanemate probleemid:

Mida saame me teha oma lapse heaks?
Kuidas seda teha?
Kui kaua tuleb seda teha?
Milliste abinõudega?
Mis saab hiljem, milline on prognoos?

Autismiga lapse probleemid:

Piiratud kontakteerumis-, emotsionaalsete suhete loomise võime.
Puudulikud verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvõimed.
Motoorika häired: “puisus”, stereotüüpiad jne.
Kognitiivsete võimete fikseerumine vaimse arengu madalamatele astmetele .
Kompulsiivne püüd säilitada endine olukord.
Intensiivsed ebaloogilisena näivad hirmud , autoagressiivsus vm.

Autismist

Autism on pervasiivne arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autism ilmneb väikelapseeas, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Autismi võivad põhjustada mitmed aju nö. sotsiaalsete piirkondadega seotud orgaanilised mehhanismid . Umbes 10–15 %-l juhtudest võib autismi seostada tuntud haigustega, milleks võivad olla pärilikud haigused, kromosoomihäired, enne sündi või sünnituse ajal saadud infektsioon või varajane toksikoos. Muudel juhtudel on leitud tõendeid ka sellest, et autism on seotud inimese geneetikaga.
Maailmas tehtud uuringute andmetel esineb autismi ja autismisarnaseid arenguhäireid 1-5 juhul 10 000 sünni kohta. Meessoost isikutel esineb autismi 3-4 korda sagedamini kui naissoost isikutel.
Autismiga inimesed erinevad üksteisest autismile omaste iseärasuste raskuse, vaimsete võimete ja kaasnevate haiguste poolest. Mõned neist saavad tänu headele vaimsetele võimetele ja vähestele autismile omastele käitumisjoontele täiskasvanuna iseseisvalt hakkama. Paljud jäävad pidevat abi vajavateks isikuteks. Autismiga lapsed ei tule enamasti ilma abita toime tavakooli programmiga ka siis, kui vaimsed võimed seda lubaksid.

Autismiga inimesele on iseloomulik:

- pilkkontakti vältimine ja kehalisest lähedusest hoidumine
- eakohase kõne puudumine, kõne mittemõistmine või kõne puudumine

kõnekuulmise puudumine
ühetaoliste korduvate liigutuste tegemine jäsemete, keha või peaga
uutuste mittetalumine
omaette hoidumine või ebatavaline tegevus

Iga tunnus eraldivõetuna ei kinnita autismi olemasolu.
Tartu Autismiühing on Tartus registreeritud mittetulunduslik ühing, mis ühendab autismiga lapsi, nende pereliikmeid ning erialaspetsialiste (arstid, psühholoogid, logopeedid, eripedagoogid) Tartus ja Tartu maakonnas. Tartu Autismiühing loodi 16.veebruaril 1999.a.
Tegevuse põhieesmärkideks on analüüsida ja otsida lahendusi autismiga inimeste elukvaliteedi ja hariduse parandamiseks, kujundada ühiskonnapoolset mõistvat suhtumist.
Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab.
Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes.
Aspergeri sündroom on üks autismi vorme. Aspergeri sündroomiga inimeste intellekti tase on sageli keskmisest kõrgem. Neil esineb vähem kõnehäireid, kuid keele mõistmine ja töötlemine võib nende jaoks siiski keeruline olla.
Kõigil autistlikel inimestel avalduvad häired põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Need kolm valdkonda on:

sotsiaalse suhtlusega seotud raskused
sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused
sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused

Autismi puudutava teadlikkuse tõstmine võib olla keeruline, sest autistlike inimeste puhul ei paista puue välja: autistlike laste vanemad ütlevad sageli, et teised inimesed peavad nende last lihtsalt üleannetuks või kasvatamatuks; täiskasvanud autistlikud inimesed aga leiavad sageli, et neid mõistetakse vääriti.
Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele.

Kuidas näevad autistlikud inimesed maailma?

Autistlikud inimesed on öelnud, et nende jaoks on maailm inimeste, kohtade ja sündmuste mass, milles orienteerumiseks peavad nad pingutama ja mis tekitab neis märkimisväärset ängistust.
Eelkõige võib nende jaoks tavalisest keerulisem olla teiste inimeste mõistmine ja nendega suhtlemine ning igapäevases perekonnaelus ja ühiskondlikus suhtluses osalemine. Teised inimesed näivad intuitiivselt teadvat, kuidas omavahel suhelda ning mõnel autistlikul inimesel võib tekkida küsimus, miks nad teistest erinevad.

Kolm peamist probleemset valdkonda

Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on:

sotsiaalse suhtlusega seotud raskused;
sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused;
sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused.

Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused

Autismispektri häiretega inimeste jaoks võib kehakeel olla sama võõras ja arusaamatu kui klassikaline kreeka keel.
Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest väga sõnasõnaline arusaamine ja nad arvavad , et inimesed mõtlevad alati seda, mida ütlevad. Nende jaoks võib olla raske kasutada või mõista:

näoilmeid või hääletoone
nalju ja sarkasmi
üldlevinud fraase ja ütlemisi; näiteks võib tuua fraasi „see on äge”, mida inimesed sageli kasutavad, kui neile miski meeldib, kuigi sõna otsene tähendus on äkiline

Mõned autistlikud inimesed ei räägi üldse või on üsna piiratud kõnevõimega. Tavaliselt saavad nad aru sellest, mida neile öeldakse, kuid eelistavad ise kasutada muid suhtlusvahendeid – näiteks viipekeelt või visuaalseid sümboleid.
Samuti leidub autistlikke inimesi, kelle keelelised võimed on head, kuid kellel on siiski raske mõista vestluse käigus toimuvat mõttevahetust, mistõttu nad võivad korrata vestluspartneri öeldut (seda nimetatakse kajakõneks) või rääkida pikalt üksnes ennast huvitaval teemal.
On hea, kui suhtluspartner räägib selgelt ja järjekindlalt: see annab autistlikule inimesele aega öeldut enda jaoks lahti mõtestada.

Sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused

Seltskondlik suhtlus ei ole kaasasündinud oskus – seda tuleb õppida.
Autistlike inimeste jaoks on sageli keeruline teiste emotsioone ja tundeid ära tunda või mõista ning enda omi väljendada. Seetõttu võib seltskonda sulandumine nende jaoks tavalisest raskem olla. Võib juhtuda, et autistlikud inimesed:

ei mõista kirjutamata reegleid, mis enamikule inimestest on alateadlikult arusaadavad: näiteks võivad nad teisele inimesele liiga lähedal seista või alustada vestlust mõnel sobimatul teemal;
näivad hoolimatuna, sest nad ei saa aru, kuidas suhtluspartner ennast tunneb;
eelistavad üksinda aega veeta, selle asemel et teistega kontakti otsida;
ei otsi teistelt inimestelt lohutust;
tunduvad käituvat veidralt või kohatult, sest neil võib olla raske oma tundeid, emotsioone või vajadusi väljendada.

Sotsiaalse vastastikmõju puhul esinevate probleemide tõttu võib autistlikel inimestel olla keeruline sõprussuhteid sõlmida: autistlik inimene võib soovida teistega lävida ja sõbruneda, kuid sageli ei ole ta kindel, kuidas seda teha.

Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused

Meie jaoks on raske kindlaks teha, mida teised inimesed teavad. Veel keerulisem on aga ära arvata, mida nad mõtlevad.
Sotsiaalne kujutlusvõime võimaldab meil mõista ja ennustada teiste inimeste käitumist, saada aru abstraktsetest ideedest ja kujutleda olukordi, mis ei seostu otseselt meie igapäevase rutiiniga. Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud probleemide tõttu on autistlikel inimestel raske:

mõista ja tõlgendada teiste inimeste mõtteid, tundeid ja tegusid;
ennustada, mis juhtuma hakkab või juhtuda võib;
mõista ohtusid, näiteks olukorras, kus tiheda liiklusega tänavale jooksmine võib olla ohtlik;
osaleda kujutlusvõimet nõudvates mängudes ja tegevuses: autistlikud lapsed võivad nautida teatud liiki kujutlusvõimet nõudvaid mänge, kuid eelistada alati samade olukordade läbimängimist;
valmistuda muutusteks ja teha tulevikuplaane;
tulla toime uute või võõraste olukordadega.

Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskusi ei tohiks segi ajada kujutlusvõime puudumisega. Paljud autistlikud inimesed on väga loomingulised ja võivad olla näiteks väljapaistvad kunstnikud , muusikud või kirjanikud.

Autismi tunnused

Autismi tunnused varieeruvad inimeseti, kuid lisaks kolmele peamisele häirete valdkonnale võib autistlike inimestel esineda:

rutiinilembust;
sensoorset ülitundlikkust;
erilisi huvisid;
õpiraskusi.

Rutiinilembus

Üks autistlik nooruk käis päevahoius. Ta saabus alati taksoga, kõndis päevahoiu ukseni, koputas uksele ja ootas, kuni ta sisse lasti. Ühel päeval avas parajasti väljuv inimene ukse enne, kui ta koputada jõudis. Selle asemel et avatud uksest sisse minna, läks nooruk tagasi taksosse ja alustas oma sisseharjunud rutiini otsast peale.
Maailm võib autistlikele inimestele tunduda väga ettearvamatu ja segadust tekitav nii et nad eelistavad sageli järgida kindlat igapäevast rutiini, et teada ette, mis nendega päeva jooksul toimub. See rutiin võib tähendada soovi iga kord samal viisil kooli või tööle ja tagasi koju minna või soovi süüa iga kord täpselt sama hommikusööki.
Ka reeglid võivad olulised olla: autistliku inimese jaoks võib olla raske läheneda mingile ülesandele uuel moel, kui talle on juba kord selgeks õpetatud meetod, mida ta peab selle ülesande lahendamisel ainuõigeks. Autistlikud inimesed võivad tunda ebamugavust muutuste suhtes, kuid piisava ettevalmistuse korral nendega hästi toime tulla.

Sensoorne ülitundlikkus

Rain armastab värvida, kuid talle ei meeldi kanda riiete kaitsmiseks mõeldud põlle – teda segab see, kui põlle kangas tema nahka puudutab. Vanemad on kooliga kokku leppinud, et Rain võib oma särgi värviseks teha ja pärast lihtsalt särki vahetada või värvise särgiga koolipäeva lõpuni olla.
Autistlikel inimestel võib esineda mingit liiki aistingute ülitundlikkust. Ülitundlikkus võib esineda nii ühe kui mitme aistingu – nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise – puhul. Autistlikel inimestel võivad aistingud olla kas ebatavaliselt intensiivsed (hüpersensitiivsed) või ebatavaliselt väheintensiivsed (hüposensitiivsed).
Näiteks võib autistlik inimene pidada väljakannatamatult valjuks või häirivaks teatud taustahelisid, mida ülejäänud inimesed suudavad eirata või enda jaoks blokeerida. See võib autistlikule inimesele põhjustada ärevust või lausa füüsilist valu.
Hüposensitiivsed inimesed ei pruugi tunda valu või väga kõrgeid ja madalaid temperatuure. Mõni autistlik inimene võib edasi-tagasi kiikuda, keerelda või kätega lehvitada, et aistinguid stimuleerida, tasakaalu ja kehahoiakut parandada või stressi leevendada.
Samuti võib aistinguhäiretega inimeste jaoks olla raskem oma keha tajuda. Seetõttu ei tunneta nad tavapäraselt seda, kuidas nende keha ruumis paikneb ning neil võib olla keerulisem ruumi läbides takistusi vältida, seista teistest inimestest sobival kaugusel ja sooritada selliseid peenmotoorikat nõudvaid ülesandeid nagu kingapaelte sidumine.

Erilised huvid

Kui autistlik inimene on mingil alal andekas, siis tuleks tema tegevust selles valdkonnas kindlasti innustada ja arendada. Paljudel autistlikel inimestel on mõne valdkonna vastu kirglik huvi, mis avaldub sageli üsna varajases nooruses. Huvid võivad elu jooksul muutuda või olla eluaegsed ning varieeruvad kunstist ja muusikast rongide ja arvutiteni. Osa autistlikke inimesi suudab lõpuks väljavalitud valdkonnaga seotud erialal töötada või õppida. Ülejäänute jaoks jääb huvialaga tegelemine hobi tasandile .
Autistliku inimese huviala võib vahel olla ebatavaline, kuid ka see on võimalik panna teenima ühiskondlikke eesmärke. Näiteks on teada juhtum, kus ühele autislikule noorele meeldis korjata prahti. Julgustava suunamise abil seoti see huvi taaskasutuse ja keskkonnakaitsega.

Õpiraskused

“Mul on abiline , kes minuga koos on ja mind aitab, kui ma mõne sõnaga jänni jään. Temast on palju abi.”
Autistlikel inimestel võib esineda õpiraskusi, mis võivad mõjutada inimese elu kõiki aspekte , alates kooliõpingutest ja lõpetades sellega, kuidas õppida iseennast pesema või endale toitu valmistama. Nagu autism, on ka sellest tulenevad õpihäired erineva raskusastmega. Seega on mõned õpihäiretega inimesed võimelised elama küllaltki iseseisvat elu – kuigi neil võib sellise elukorralduse saavutamiseks olla vaja mõnevõrra abi –, samas kui teistel on kogu elu vältel vaja spetsialistide tuge. Siiski on kõigil autismi põdevatel inimestel võimalik õige toetussüsteemi olemasolul õppida ja areneda.
Autismiga seostatakse vahel ka muid häireid. Nende hulka kuuluvad tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) ning sellised õpiraskused nagu düsleksia ja düspraksia.

Kes autismi põevad?

Autismi esineb kõigist rahvustest ja igasuguse kultuurilise, usulise ja sotsiaalse taustaga inimeste seas. Meestel esineb autistisi tunduvalt rohkem kui naistel. Autism on ravimatu häire: autistlikest lastest saavad autistlikud täiskasvanud.

Põhjused ja ravi

Mis põhjustab autismi?

Autismi täpseid põhjuseid uuritakse endiselt. Senised uuringud viitavad aga sellele, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetiliste tegurite ja keskkonnategurite kombinatsioon.
Kindel on see, et autismi ei põhjusta „halb kasvatus“, see ei sõltu inimese ühiskondlikust positsioonist ning selle tekkes ei ole süüdi autistlik inimene.

Kas autismi saab ravida?

Tänaseks ei ole autismi jaoks ravi leitud. Samas on kasutusel mitmeid sekkumisviise: potentsiaalseid kasulikke meetodeid , mille abil aidatakse kaasa autismi põdevate inimeste õpingutele ja arengule.

Diagnoos

Diagnoos on autismi ametlik tuvastamine ning enamasti diagnoosib haiguse meditsiinitöötaja, näiteks lastearst või psühhiaater. Haiguse diagnoosimine on kasulik kahel põhjusel:

esiteks aitab see autistlikel inimestel (ja nende peredel) mõista, miks nende elus võib esineda teatud probleeme, ja nende probleemidega toime tulla;
teiseks võimaldab diagnoos haigele juurdepääsu vajalikele teenustele ja toele.

Perearstid suunavad inimesi eriarstide juurde, kes on võimelised autismi diagnoosima. Paljudel juhtudel diagnoositakse autism juba lapseeas; laste vanemad ja hooldajad saavad paluda perearstilt saatekirja eriarsti juurde.

Autismi mitu nime

Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata mitme nime all: seda tuntakse autismina, autismispektri häirena (ASD), klassikalise ehk Kanneri autismina, pervasiivse arenguhäirena (PDD) ja kõrgfunktsionaalse autismina (HFA).

AUTISM: Kes need autistid siis on? Ja mida nendega peale hakata?

Autismi ümber on Eestis veel palju segadust ja arusaamatusi. Ometi on maailmas viimasel paarikümnel aastal selle teemaga põhjalikult tegeletud ja autismispektri häiretega sündinud inimesi osatakse juba päris hästi aidata. Neid teadmisi tuleks ka meil rohkem kasutama hakata.
Autism ja autismispektri häired saavadki alguse sellest, et aju neurobioloogilises arengus on mõned protsessid kujunenud teisiti kui tavaliselt. Näiteks on teadlased välja selgitanud, et autistlike inimeste ajus on mõnes piirkonnas närvirakke rohkem, mõnes jälle vähem, kui peaks olema. Vahel on osa ajurakke väiksemad ja hargnevad vähem, mistõttu need ei satu teistega piisavalt heasse kontakti. Autistlikel inimestel on leitud isegi muutusi ajutüves, mis teadaolevalt juhib motoorikat ja suhtlemist välismaailmaga tajude kaudu.
Need muutused on toimunud juba emaüsas, kuid teadlased ei oska veel öelda, miks see mõnikord nii läheb või mis täpselt seda põhjustab. Kuna erineva raskusastmega autismispektri häiretega lapsi sünnib aina rohkem (juba sajast lapsest üks või enamgi ), seostatakse seda mitmesuguste keskkonnamõjudega, aga vahest ka autismi soosivate muutustega genoomis, mis on kujunenud välja pikema aja vältel. Vahel võib autismi kujunemisele anda lisatõuke sünnituse ajal üleelatud hapnikupuudus jms.
Varane sekkumine
Niisama keeruline nagu on inimese aju, on aga ka kõik autismispektri häiretega seonduv. Autistlikud inimesed võivad olla omapärase kiiksuga geeniused, aga autismiga käsikäes võib välja kujuneda ka nii suur mahajäämus arengus, et inimene ei pruugi iseseisva eluga toimegi tulla. Osa autiste on kõnetud ega suuda ümbrusega suhelda, teiste suhtlemisprobleemid on varase ja järjekindla sekkumisega üsna kergesti ületatavad.
Kui veel hiljuti arvati, et Aspergeri sündroom (intellektuaalselt kohati väga võimekad, kuid suurte suhtlemisraskustega inimesed) on samuti autism, siis nüüd on leitud, et nende kahe eripära põhjused ajus on erinevad.Ometi on mõlema näol tegu ikkagi neuroloogilise arenguhäirega.
Eestis on põhiprobleemiks just see, et kuna autismi olemust ei mõisteta veel piisavalt hästi ei meedikute, pedagoogide ega laiema üldsuse ringis , jäävad need lapsed tihti õigel ajal diagnoosimata ning abistamata. Parim aeg sekkumiseks lastakse lihtsalt mööda.
Härjal sarvist
Hoolitsevad pered püüavad omal käel teha, mida oskavad ja suudavad, aga kui näiteks lasteaias või koolis ei osata rakendada spetsiifilisi autistidele sobivaid metoodikaid, võivadki laste probleemid hoopis süveneda.
Paljud vanemad kurdavad, et autistliku lapse kasvamisega koos käitumis- ja suhtlemishäired üha süvenevad. Poistel tuleb teismeliseeas tihtipeale ette agressiivsushooge, mida on raske kontrolli all hoida. Psühhiaatriline abi on laste puhul aga Eestis jällegi probleemkoht.
Üheks suureks riskiks, kui laps sobivat pedagoogilist ja sotsiaalset rehabilitatsiooni ei saa, on vaimse mahajäämuse kujunemine. Autistidel ongi oht, et ka spetsialistid kipuvad autismi vahel segi ajama vaimupuuedega. Kui lapse suhtlemine maailmaga on tema aju eripärasest arengust lähtudes pidurdatud, siis jookseb ju üks osa infot temast lihtsalt mööda – pikapeale võivadki nii tema teadmistesse-kogemustesse tekkida lüngad, mida on lihtne vaimupuudega segi ajada.
Tiina Kangro

Autiste saab aidata lastearstide, pedagoogide ja perede koostöös

Kõigepealt tuleb luua võimalused autismi varaseks avastamiseks ja vastava testimise kasutamiseks, et perearstid saaksid juba 1,5–2- aastastel lastel välja selgitada võimalikud spektrihäirete riskid. Niisugused n-ö varase sõelumise jaoks teaduslikel alustel koostatud küsimustikud ja vaatluslehed on mitmel pool maailmas kasutusel ja toimivad hästi.
Pere- ja lastearstide kõrval tuleb jätkata laiema avalikkuse teavitamist ja üldiste teadmiste jagamist autismi kohta, et perekonnad ise saaksid juba siis, kui lapsed on beebieas, pöörata tähelepanu võimalikele häiretunnustele ja sellest arstiga rääkida. Näiteks võib juba alla aastase lapse suhtlemises, pilgus, lalinas ja reaktsioonides leiduda märke, mis võivad viidata häiritud arengule. Levinud suhtumine, et „ta on alles väike, küll kasvab välja”, pole just parim lahendus. Üsna sageli viitab autismile näiteks seegi, kui lapse areng hakkab mõnes lõikes äkitselt vähisammu tegema, näiteks on hakanud laps aastaselt ütlema sõnu, kuid mõne aja pärast lakanud neid kasutamast. Siis on just perekond see, kes oskab murekohti märgata ja abi otsida.
Eestis juhtub praegu sageli nii, et lapsele pannakse mingis vanuses pervasiivse arenguhäire või lapseea autismi diagnoos, kuid sellele ei järgne eriti midagi. Arst ehk tutvustab natuke autismi eripära, laps suunatakse puude taotlemise ja rehabilitatsiooniplaani tegemise järjekorda ja nii võib minna aasta või rohkemgi ilma, et ta vajalikku abi saama hakkaks. Vaid ise internetist teadmisi otsides ja õige professionaalse toeta ei pruugi aga vanem leida üles ega suuta rakendada parimaid lahendusi.
Isegi kui rehaplaan valmis saab, võib see Eestis lapse jaoks tähendada vaid paari logopeeditundi nädalas, millega on raske imet teha. Kui veab, satub laps edaspidi lasteaeda või kooli, kus õpetajatel on autistidega tegelemise kogemusi. Sageli aga usutakse ka haridusasutustes, et hea tahe , väiksem rühm ja tervete sekka integreerimine aitavad iseenesest. Vaid vähestes õppeasutustes Eestis rakendatakse autistidega töötades spetsiaalseid ja tõenduspõhiseid metoodikaid. Väga harva moodustatakse lasteaia-kooli ja perekonna koostöös toimiv tandem, kes rehabiliteerib last n-ö ööpäev läbi. Kuid just seda autistid vajavad, sest vaid siis on lootust loodust “üle trumbata”, s.t aju arengu eripäradest sugenenud häireid seljatada.
Autistide abistamise võti ongi võimalikult varases vanuses algav erimetoodikaga töö, mida teevad lapsega nii spetsialistid kui ka perekond. Selliseid meetodeid on mitmeid, kuid kõige suuremat võidukäiku on viimasel kümnendil ülemaailmselt teinud ABA-meetod (ingl Applied Behaviour Analysis ). Seda tuleks kasutada lapse treenimisel-õpetamisel vähemalt 40 tundi nädalas. Kui autistlik laps saab eelkoolieas, näiteks lasteaias kombineeritult koduga, vähemalt kaks-kolm aastat sellist intensiivset treeningut, võib ta kooliminekuks olla juba täiesti „korras” ja võimeline õpingutes tavalastega liituma.

Autistlikud lapsed on Eestis toetuseta

Ivica Mägi kaitses mai lõpus Tallinna ülikoolis magistritöö, milles ta uuris Põhja-Eestis elavate autistlike väikelastega perede toimetulekut, muresid ja vajadusi.
Peresid intervjueerides ja nende olukorda analüüsides tegi Mägi sellised järeldused:

Lapse autismi varajase märkamise ja sekkumise võimalused on Eestis puudulikud.
Pere võrgustik ja nõustamissüsteem on nõrgad või puuduvad üldse.
Puudega lapse vanemate eneseteostusvõimalused ja tööhõives osalemine on piiratud.
Peredel on sageli majanduslikud raskused.

Ühiskonda ja tugivõimalusi analüüsides olid järeldused sellised:

Teadlikkus autismivaldkonnast on ühiskonnas madal nii peredel endil kui ka spetsialistidel, s.t pedagoogidel, meedikutel, sotsiaaltöötajatel jt.
Riigi ja omavalitsuste pakutavad tugivõimalused on vähesed ja nendegi võimalike osutajate teadlikkus madal.
Tugiisiku teenused on piiratuse tõttu kättesaadavad vaid vähestele peredele.
Autistidele sobivaid lasteaedu ja pädevaid pedagooge on veel väga vähe.
Autismivaldkonna koolitusi, raamatuid ja muid infomaterjale on ebapiisavalt ja neid saab halvasti kätte.
Puudespetsiifiliste teadmiste-oskustega terapeute napib ja nad on ülekoormatud, mistõttu ootejärjekorrad on väga pikad.
Puudub autismikeskus, kuhu oleks koondunud kogu puudespetsiifiline tugitegevus.

Magistritööd „Põhja-Eesti autistlike väikelaste ja koolieelsete lastega perede toimetulek ning vajadused” juhendas Ene Lausvee Tallinna ülikooli sotsiaaltöö instituudist.
Oleme asunud tegema ettevalmistusi, et asuda koostööd tegema rahvusvahelise autismikogukonnaga, koondamaks ka Eestis huvitatud osapooled ja seotud jõud ühiseks huvigrupiks.
Nii saaksime tutvustada Eestis lähemalt teiste riikide kogemusi autistidega töötamisel, tutvustada teadusuuringuid, rakendada järeleproovitud varase avastamise võimalusi ning õppida tundma ja hakata kasutama toimivaid rehabilitatsiooni metoodikaid.
Ettevõtmisega on liitumas ka Tartu ülikooli lastekliiniku neuroloogiaosakond ( prof Tiina Talvik), Tartu ülikooli kasvatusteaduskonna eripedagoogika haru (prof jaan Kõrgesaar), Tartu Herbert Masingu kool eesotsas selle direktrissi Tiina Kallavusega, Eesti ja Põhja-Eesti autismiühingud jt. Rahvusvaheliselt poolelt on koostööpartneriks globaalset autismiprogrammi kureeriv Autism Speaks Global Autism Public Health Initiative. Hoiame teid arengutega kursis.

Autismi meditsiiniline aspekt

Autism
Autismus(ld.k.)
Autism (ingl. k.)
Seletus
Autism ehk endassesulgumus on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga.
Ülevaade
Autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste hulgas: 3-4 poissi ühe tüdruku kohta.
Autism on omapärane haigus, mille puhul olulisim on suhtlemise häire ning teistsugune arusaam ja tunnetus maailmast.
Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskust suhelda. Paljud autistid jäävad aga eluajaks sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret.

Sümptomid ehk avaldumine

Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse ka need märgid autismi sümptomitena
Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased žestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse.
Esimesi märkimisväärsemaid sümptomeid on nii sõnalise kui ka mittesõnalisesuhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusse sekkuda;
Mängides teiste lastega ei mõista autismiga laps mängureegleid nii nagu teised, ta ei mõista teiste tundeid, ei saa aru, kui teisel on näiteks valus , ta võib teise lapsega mängida nii, nagu too oleks mänguasi.
Omaette tegutsevat last jälgides võib tähele panna stereotüüpseid ehk ühetaolisi liigutusi, näiteks käega patsutamine, pea noogutused või muu sarnane.
Oluline on autisti jaoks stabiilne, samasugune keskkond, võõrast, uut situatsiooni ta ei talu. Tema huvidering on äärmiselt väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega .
Rutiini häirumisel võib autismiga last tabada raevuhoog.
Silmakontakti on sellise lapsega raske või isegi võimatu saada. Kui kõne on arenenud, esineb märgatavat ehholaaliat ehk kajakõne, laps hakkab kordama mingit temale tähenduslikku sõna või fraasi. Väga iseloomulik on autisti puhul “mina” asemel “sina” kasutamine.
Autistliku lapse vaimseid võimeid on väga raske hinnata tema suhtlemispuude tõttu. Psühholoogiliste testide järgi on vaimne võimekus neil enamasti langenud. Juhtub aga ka seda, et autist osutub mingil kitsal alal väga andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimishäired.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Autismi kahtlusel ei pruugita olulisi uuringuid tehagi, oluline on lapse käitumise ja suhtlemise jälgimine ja vanemate kaebused lapse kohta. Psühholoogilised testid võivad anda vihjeid autismi kohta. Siiski, kui diagnoosis tekib kahtlus , võidakse teha mõningaid uuringuid välistamaks teisi haigusi, mis põhjustavad käitumis- jm. häireid. Näiteks võidakse uurida verest ja uriinist ainevahetushaigustele viitavaid näitajad. Ajus toimuvate haiguslike protsesside väljalülitamiseks võidakse teha kompuutertomograafiline või magnetresonantsuuring, mis mõlemad näitavad, pisut küll üksteisest erinevalt, aju struktuure ehk ehitust.

Ravivõimalused

Spetsiifilist ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst.
Abiks lapsele võivad olla käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele.
Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus.

Prognoos

Prognooos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema , enemasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve.
On leitud seos skisofreenia ja autismi vahel. Teadaolevalt on aga väga vähestel autistidel hilisemas elus tekkinud skisofreenia. 70 % autistidest on hilisemas elus raske puudega. 50 % õpivad vajalikul määral ennast kõne abil väljendama. 20 %-l võivad täiskasvanueas tekkida krambid . 15 % saavad oma eluga iseseisvalt hakkama.

Ennetamine

Autismi ennetamine ei ole võimalik.
Autism on raske neurobioloogiline häire, mis enamasti saadab inimest kogu elu. Autism on kõige tuntum autismispektri häire (ASD), mida tänapäeval diagnoositakse sagedamini kui laste vähki, diabeeti ja AIDSi kokku.
10 000 lapse kohta diagnoositakse autism keskmiselt 3–4 lapsel. Autismi esineb kõigil rahvustel, rassidel ning ühiskonnagruppidel ja sagedamini diagnoositakse seda poistel. Autism pärsib inimese võimet sõnaliselt suhelda ning sotsiaalselt lävida. Autismi peamiseks tunnuseks on kindlad käitumismustrid ja sundkäitumine (näiteks korduv esemete rittaladumine kindla mustri alusel). Sümptomid võivad varieeruda kergest väga raskeni.
Esimesena kirjeldas autismi dr Leo Kanner 1943. aastal. Umbes samal ajal kirjeldas saksa teadlane Hans Asperger haiguse kergemat vormi, mida tänapäeval tuntakse Aspergeri sündroomina. Samasse autismispektri häirete rühma kuuluvad ka Retti sündroomi, desintegratiivsed häired ja täpsustamata pervasiivsed arenguhäired. Kõigile neile häiretele on iseloomulik suuremal või väiksemal määral pärsitud kõne- ning sotsiaalsed oskused ning korduv ühetaoline käitumine.
Tänaseni ei ole suudetud kindlaks teha, mis täpselt autismi põhjustab, kuid eksperdid usuvad, et selle aluseks on eri geneetiliste ja keskkondlike tegurite koosmõju.
Autismispektri häireid on võimalik diagnoosida lapse kolme aastaseks saades , kuigi uuemate meetoditega on olnud võimalik neid diagnoosida koguni poole aasta vanustel lastel.
Lapse ebaharilikku käitumist täheldavad enamasti esimesena vanemad, kes pöörduvad arsti poole murega, et lapse areng ei vasta vanusele. Mõnede vanemate sõnul märkasid nad lapse teistsugust olekut juba imikueas; osade vanemate sõnul arenes laps normaalselt, kuni ühel hetkel kõik omandatud oskused järsku kadusid.
Parimate ravitulemuste saavutamiseks on vajalik varajane sekkumine. Paljud vanemad ei suuda diagnoosiga „autism“ leppida, kuid oluline on mõista, et mida varem haigus avastatakse, seda kiiremini saab raviga alustada. Hetkel ei osata autismi ennetada ega ka täielikult ravida, kuid uuringud on näidanud, et varajane sekkumine võib anda suurepäraseid tulemusi. Autismi ravi hõlmab nii sotsiaalsete, kognitiivsete kui ka suhtlusoskuste arendamist.

Elu võimalikkusest autismiga
Noorukiikka jõudmine on lapsele (ka tervele) raske väljakutse. Autistlik teismeline ei mõista oma kehas toimuvaid füüsilisi ja hormonaalseid muutusi, samuti muutub keeruliseks suhe eakaaslaste ja ümbritsevaga üldiselt. Segaste tunnetega toimetulek on samuti raske.
Just teismeeas võib laps ühel hetkel mõista, et ta on oma eakaaslastest erinev. See raske ja valulik tõdemus võib kaasa tuua tagasilööke: paanikahood ja tähelepanu püüdva halva käitumise (löömise, enesesse tõmbumise), mida viimati esines ehk lapsepõlves.
Emotsioonide virvarr
Järgnevate aastate jooksul vajab laps üha rohkem vanemate tuge, mistõttu tuleb valmis olla igasugusteks tundepuhanguteks. Oluline on anda lapsele mõista, et talle ollakse toeks ning et ebameeldivates olukordades ei ole ta kunagi üksi.
Piisava toetuse korral on üsna tõenäoline, et laps saab neist raskustest üle ning õpib muutuvas maailmas kohanema.

Tulevikuväljavaated
Täiskasvanuikka jõudnud autistliku inimese valikuvõimalused sõltuvad paljuski haiguse raskusastmest. Sõltuvalt sellest võib talle sobida suurt keskendumist ja vähest suhtlemist nõudev töö (arvutigraafika vms) või korduvat tegevust nõudvad alad (näiteks dokumentide arhiveerimine). Akadeemiliselt ambitsioonikad võiksid kaaluda ka ülikooli astumist.

Õpetamismeetodid autistlike laste puhul

Lapsevanem läbib enamasti lapse erivajadusest teada saades psüühilise kriisi faasid : šokk, eitamine, suur segadus, depressiivsus, kohanemine ja aktsepteerimine. Aktsepteerimise faasis algab koostöö. Väga oluline on toetusvõrgustik (spetsialistid), suguvõsa toetus ning ka erinevad ühingud. Lapse huvides on, et vanem need faasid võimalikult kiiresti ja positiivselt läbiks. Kõige tulemuslikum on sekkumine, mis on alanud võimalikult varakult.
Autismi uuritakse ja püütakse leida tekkepõhjuseid, et autismiga paremini hakkama saada, kuid täpseid põhjuseid, millest autism alguse saab, pole teada. 10–25% on kindlaks tehtavad orgaanilised põhjused: rasedusaegne või -järgne viirusinfektsioon, vastsündinu kahjustus sünnituse ajal või -järgselt, kromosoomihäire või mõni pärilikest häiretest. Autism on pervasiivne arenguhäire (Pervasiivsete arenguhäirete all mõistetakse vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ning monotoonne korduvus (Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon 1995), mille esinemissagedus viimastel kümnenditel on järjepidevalt kasvanud. Viimase aja epidemioloogilised uuringud näitavad vastavaks arvuks 1/ 166 kohta (Teeäär & Uusma 2006).
Ligikaudu 80% autismi juhtudest kaasneb alanenud intellekt, 30–40% on lisaks epilepsia, umbes 50% hakkab mingil moel rääkima ning 85% autismiga inimesi ei saa täiskasvanueas iseseisvalt hakkama. Autism on neurobioloogiline kesknärvisüsteemi arenguhäire, mis põhjustab erinevaid tegevuspiiranguid (Hakamäki 2009). Raske autism on traditsiooniliselt liigitatud arengupuudeks ja vahel kuulub autismi juurde ka üliandekus mingis valdkonnas (M. Ojanen 2009).
Autismi spektrisse kuuluvad diagnoosid:

Autism- autismi diagnoos, millega seostub vaimupuue (infantiilne autism, autistlik sündroom, kanneri sündroom ja ebatüüpiline autism-alati vaimupuuet ei kaasne.
Aspergeri sündroom-Autistlik isiksusehäire
Muud autismi taolised olekud (täpsemalt määratlemata autistlik häire ja ulatuslik arenguhäire)
Rettisündroom- raske vaimupuue(Hakamäki 2009).

Autism kui arenguhäire ilmneb eelkõige suhtlemis- ja kommunikatsiooniprobleemina, häired avalduvad vastastikuse sotsiaalse mõjutamise sfääris ja piiratud stereotüüpses käitumises. Autistlikule lapsele võib stereotüüpne käitumine pakkuda mõnu, tal võib olla vastupandamatu soov just sel viisil käituda, selline käitumine võib tema jaoks olla kaitseks raske ning ebameeldiva eest, aidata säilitada stabiilsust, see võib olla lapse viis suhelda ümbritsevaga või aitab see tal põgeneda tema talle arusaamatust olukorrast. Autistlik laps tajub maailma tavapärasest erinevalt. Tema meelte kaudu saadud info võib jätta ülejäänud maailmast mulje kui ohtlikust ja arusaamatust. Raskused tekivad lapsel nii info vastuvõtmisel, töötlemisel kui ka selle edastamisel. Autismiga laps ei mõista tagamõtet, ei saa aru sotsiaalsest suhtlemisest, ei mõista mängureegleid ning tal on puudulik kujutlusvõime ja uurimiskäitumine (Talu jt 2003). Selliseid lapsi on vaja õpetada, kuidas rakendada sotsiaalseid oskusi igapäevaelu situatsioonides. Kuigi autistlike inimeste meeled, intellekt ja füüsis on primaarselt kahjustamata, on nad oma erilise arenguhäire tõttu ometi võimetud ümbritsevate inimestega arusaadaval moel kontakti looma, suhtlema ning reeglitele vastavalt käituma (Uusma 2007).
Autistlikel lastel võib esineda silmsidemelise kontakti puudulikkust juba esimestel elukuudel. Käitumisega seotud põhijoonteks on piiratud- stereotüüpne käitumine, ebatavaline, väljakutseid esitav käitumine, korduv, piiratud tegevus, takerdumine ja erandlikud reaktsioonid meeleärrititele, meelte üli- või alatundlikkus (M. Ojanen 2009). Esineda võivad ka foobiad, une- ja söömishäired, ärevus- või agressiivsushood ning käitumis- ja tajuprobleemid. Teiste emotsionaalsete olekute märkamine on raske, ei ole huvipakkuv ja ei märka enda ja teiste tegevuse sarnasust. Tekkida võivad probleemid keele õppimisel ja kasutamisel . Mõnel autistlikul lapsel hakkab kõne arenema alles 5-6-aastasena. Esineda võib näiteks kaja-keel, raskused isikuliste asesõnade mõistmisel, puudulik keelemeloodia, puudulik võime kasutada keelt sotsiaalsetes seostes jne. Laps ei pööra tähelepanu ema häälele, ei oota ära emapoolset reageeringut. Samas mitte kõik autistlikud lapsed ei kannata esimestel elukuudel kontakteerumishäirete all. Silmas tuleb pidada, et lapse kontakteerumisvõime arengut on nii varases eas raske hinnata. Autistlikele väikelastele on iseloomulik, et nad ei siruta oma käsi vanemate poole. Autistlikel lastel on raskusi mängimisega, mitte ainult teistega vaid ka omaette. Laps on suuteline tegelema mänguasjaga, kuid seda viisil, mis ei väljenda tema mängufantaasiat (Trillingsgaard & Jorgensen 1997). Iga autistlik laps on omanäoline ning teistest erinev ja vajab individuaalset lähenemist ning mõistmist. Saavutada tuleb kontakt, milleta ei saa toimuda edasist õpetus- ning arenguprotsessi.

Õpetamismetoodikad

Autismiga laste õpetamise ja kasvatamise eesmärk on valmistada laps ette nii iseseisvaks ja tema enda jaoks nii tähendusrikkaks eluks kui võimalik. Kõige olulisem metoodiline nõue autismipedagoogikas on struktureeritus. Igal asjal olgu oma kindel koht ja aeg. Muutumatuse nõue ja rutiinitaotlus on autistidele loomuomane ning seda tuleks nendega töötades arvestada. Ümbrus peab olema võimalikult lihtne ja selge, et mitte segada keskendumist. Ülesannetest arusaamist hõlbustab nende visualiseerimine. Visuaalseid abivahendeid ja päevaskeeme võib kodus kasutada, kuna plaani jälgides teab laps, mida parajasti tehakse, mis tuleb ja mis on lõppenud. Skeem tuleb luua ka vaba aja kohta. Autistlik laps, keda ümbritseb rutiin nii ruumilises kui ka ajalises mõttes, muutub tunduvalt töövõimelisemaks. Korduv üleminek ühelt teemalt teisele on nendele raske ja ebameeldiv. Autistlikel lastel on vähene keskendumisoskus, kui nad just ei tee midagi nende jaoks huvitavat. Autistlike õpilaste õpetamisel tuleb akadeemiliste oskuste kõrval arendada nende sotsiaalseid oskusi- anda konkreetseid käitumismalle, arendada empaatiavõimet, valmistada neid ette üleminekuks järgmisesse eluetappi. On oluline, et autistlike õpilaste individuaalne õppe- ja arengukava oleks koostatud õpetajate, koolis töötavate spetsialistide ja lapsevanemate koostööna (Tiirma, 2007).

Lovaas metoodika põhiseisukohad:

Lapse õpetamine- kasvatamine toimugu võimalikult loomulikus keskkonnas (kodus, lasteasutuses). Oluliseks tingimuseks on sotsiaalne keskkond, millest tegelikult sõltubki positiivne või negatiivne kinnitus, sh täiskasvanu emotsionaalne kontakt lapsega. Lapsele tuleb õpetada kõnet, mängu, enesehooldust jne. Õpetamine ei sõltu diagnoosikategooriate piirangutest, vaid lapse käitumisoskuste tasemest (mida ning kuidas laps suudab ja mida ei oska). Juhtnöörid peavad olema selgesõnalised ja arusaadavad. Tuleb loobuda ülemäärasest paljusõnalisusest, kõnelda tuleb asjast. Enamasti nõuab sotsiaalne suhtlemine kindlaid keelelisi ja ühise mängu oskusi. Nendeks vajalike juhtnööride andmine läheb kõige paremini individuaalselt või siis väikeses grupis (Lovaas 1998).
On teada, et muusika mõjub isiksuse arengule positiivselt ja seda eriti koolieelses eas, mõjutades vahetult lapse emotsionaalset seisundit . Kuna kuulmistaju on üks inimesi informatsiooniga kindlustavatest tajuliikidest, on selle arendamine oluline. Lapsega võib ette võtta mitmesuguseid tegevusi: lihtsad laulu- ja liisusalmid põlvedel hüpitamisega, päevakava elementide sidumine kindlate laulusalmidega, laulukeste sidumine kindlate liigutustega või rütmipillide mängimisega, pillimäng jne.
Autistlikke õpilasi on tavaklassides, erikoolides ja koduõppel. Õpikeskkonna valik sõltub eelkõige õpilase eripärast. Tuleb leida õppekorralduse vorm, mis lapsele kõige enam sobib: puude spetsiifikat arvestav eriklass, tavaklass koos abiõpetajaga või koduõpe. Oluline on leida mingi kommunikatsiooniviis ja pikemas perspektiivis tuleks keskenduda pigem sotsiaalsete oskuste kui kognitiivsete toimingute parendamisele. Kasu on kõne toetavast ja asendavast kommunikatsioonist ja õpetamise ja tegevuse liigendamisest, struktureerimisest, maailma liigendamisest ja olukordade ennetamisest (M. Ojanen 2009). Psühholoogid, pedagoogid ja meedikud rõhutavad, et väikelaps vajab pidevat emotsionaalset kontakti ühe (või väheste) täiskasvanutega. Koos lapsega õpitakse üksteiselt, õpitakse abi andma ja vastu võtma, õpitakse jagama . Õpetuses tuleb lähtuda lapse hetketasemest, keerulised tegevused jaotada lihtsamateks toiminguteks. Perekonna, eakaaslaste ja vahetu elupiirkonna koosmõju loob igale lapsele ainulaadse sotsiaalse arengu keskkonna.
Lapse arendamine
Väikelapse puhul on üks olulisemaid asju esialgu tajude arendamine. Pertseptiivsete toimingute ( vaatlemine , kuulamine, kompimine, maitsmine , haistmine) kujundamine. Ning sensoorsete etalonide kujundamine (geomeetrilised vormid, suurusteskaala, raskuste süsteem, värvusspekter, helikõrguste skaala, emakeele foneemide süsteem jne). Tajukogemusi on vaja kasutada praktilises tegevuses. Lapsi tuleb suunata näiteks vormierisusi märkama, esemeid ära tundma kompimise teel, esemete kaalu võrdlema, materjale eristama jne. Esialgu mittekõnelisi helisid tajuma ja eristama ning siis ka kõnet tajuma. Tähtsal kohal on tajukogemuse üldistamine, ühendamine sõnaga. Ülesannete raskusastet saab reguleerida esemeid vahetades, nende arvu muutes ja sobivat abi pakkudes. Esitades lapsele näidise, laps vaatab ja proovib järele. Ülesanne esitatakse ka koos sõnalise korraldusega. Mälu arendamisel võib kasutada ülesandeid nagu „leia puuduv“, „leia oma mänguasi“, „mis muutus“, „jäta asjad pildil meelde“ jne. Mõtlemise arendamisel võib lapsel käskida valida tööks sobiv abivahend, tunda ese ära kirjelduse järgi, leida puuduv või liigne osa, leida sobiv pilt jutu juurde. Sealjuures on vahel isegi hea, kui laps saab ka eksimise kogemuse.
Lapse arendamisel on olulisel kohal praktiline tegevus lapsega, st vahetu tegevus esemetega, mille käigus toimub eseme omaduste tundma õppimine. Laps omandab ettekujutuse esemete kujust , suurusest , värvusest, ruumist, ajast ja nende omavahelistest seostest. Praktilise tegevuse käigus omandab laps suure hulga erinevaid tajupilte, mõtleb tegevuse kaudu: proovib ja katsetab. Ning jätab meelde, milline tegevus sobiva tulemuseni viis. Praktilise tegevuse liikideks on kujutavad tegevused, töötegevused ja mäng. Erinevad tegevused on omavahel seotud ja sisaldavad nii mängu, kujutavat tegevust kui ka töö elemente. Kujutava tegevuse all peetakse silmas tegutsemist erinevate töövahenditega, nende abil millegi realistliku või uudse kujutamist (voolimine, joonistamine, maalimine jne). Töötegevuse all mõistetakse koolieelses eas eneseteenindamisvilumuste kujundamist, erinevate töövahendite kasutamise õppimist ja jõukohase igapäevase töö oskuste omandamist. Siia alla kuuluvad ka primaarsed eneseteenindusoskused nagu söömine-joomine, riietumine , tualeti kasutamine, kammimine ja hammaste pesemine. Mäng on sotsiaalne tegevus, mis peegeldab ümbritsevat tegelikkust ning muutub seetõttu vastavalt ühiskondlikele tingimustele. Mängides teeb laps mitmesuguseid liigutusi, õpib tundma esemete omadusi ja kõneleb kaaslastega. Mängu arengu puhul sotsiaalsest seisukohast on oluline, et laps oleks teadlik teise lähedal olekust. Lõpuks mängivad lapsed koos, jagavad ülesandeid ja mänguasju. Praktiliste tegevuste puhul tuleb tähele panna, et mida väiksem laps, seda suuremad vahendid, lapse tegevust ei tohi järsult katkestada, see tuleb lasta lõpule viia. Ema ja isa roll on olla kaasas, ergutada ja toetada last, arutleda koos.
Meeles tuleb pidada, et autistlikule lapsele on ülioluline aja ja koha ühtsus – ta peab täpselt teadma, mis juhtub praegu ja hetke pärast, nõnda nädalate ja kuude kaupa. Päevakava peab olema muutumatu. Hea oleks tekitada olukordi, kus lapsel on võimalik ilmutada „meeldivaid käitumisoskusi”. Autistide õpetamise võib teha moraalselt raskeks see, et nendega on pea võimatu emotsionaalset kontakti saavutada. Esineda võib põhjendamatuid vihapurskeid. Võib juhtuda, et teil on raske leppida sellega, et lapsed ei saavuta suuri tulemusi, rõõmu tuleks siiski tunda ka väikeste edusammude üle.

Pervasiivsed arenguhäired

Tegemist on vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivse kahjustusega, millega kaasneb lapse huvide ja tegevusaktide piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Nimetatud tunnused on püsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivsed arenguhäired avalduvad lapse käitumise muutustena (kõrvalekalletena eakohasest) esimese viie eluaasta jooksul (RHK-10, 1995).
Pervasiivseid arenguhäireid võib laiemalt jagada kaheks - eristatakse indiviide, kellel esineb vähesel määral kirjeldatud kõrvalekaldeid eakohasest arengust (Aspergeri sündroom) ja indiviide, kelle erivajadused on ulatuslikumad (pervasiivsed arenguhäired, sh autism) (Noonan, 2006b).
Lapse autism avaldub enne 3. eluaastat kolmes valdkonnas: vastastikune sotsiaalne mõjutamine, suhtlemine ja piiratud stereotüüpne käitumine. Lapse eelnev areng võib olla sarnane eakohasele arengule, vähehaaval ilmneb aga kaasinimeste sotsiaalse tegevuse ja emotsioonide ebaõige hindamine, iseloomulikud on soovimatus ja raskused suhtlemisel, huvide ja aktiivsuse korduvus, stereotüüpsus. Varases lapseeas võib avalduda ülemäärane kiindumus ebatavalistesse asjadesse, une- ja söömishäired, ärritus- ja agressiivsushood.
Aspergeri sündroomi korral esineb autismile sarnane sotsiaalse suhtlemise kahjustus koos huvide ja tegevuse piiratusega, stereotüüpsusega ja ühetaolisusega. Autismist erineb see sündroom eelkõige kõne ja/või tunnetustegevuse arengu mahajäämuse puudumise poolest (RHK-10, 1995). Kui esineb vaid mõni pervasiivsele arenguhäirele omastest probleemidest ja vähesel määral, kõneldakse autistlike käitumisjoontega lastest.
Järgnevalt kirjeldame autismiga laste arengut ning arendamise põhimõtteid, mida saab üle kanda ja kohandada ka Aspergeri sündroomiga ja autistlike käitumisjoontega koolieelikutele. Autismiga väikelastele on sageli iseloomulik pilkkontakti puudulikkus, nad on väga tundlikud keskkonna muutuste suhtes ning raskesti rahustatavad lapsevanema poolt. Nad tunduvad elavat meie keskel, aga justkui “omaette maailmas”, kus on rohkesti rituaale ja kordusi. Kannatab sihipärase tegevuse areng – laps ei tunne huvi mänguvahendite funktsionaalse kasutamise vastu, kõne puudub või ei kasuta lapse seda suhtlemiseks (näiteks kordab multifilmi lauseid ).
Lapse käitumist iseloomustab rigiidsus – olemasolevad oskused ei rakendu muutuvates tingimustes, laps on väga tundlik harjumuspärase tegevuse katkestamise, asendamise või ärajäämise suhtes. Autismiga lastel esineb rohkesti käitumisprobleeme – nad võivad püüda end ümbritsevast isoleerida (poevad peitu, katavad kõrvad või silmad kätega, ei reageeri valule vm), olla agressiivsed kaasinimeste (lükkavad, löövad, karjuvad vm) ja iseenda vastu (hammustavad, näpistavad, löövad pead vastu seina vm). Tänapäeval arvatakse, et käitumisprobleemide kaudu väljendab laps primitiivsel moel oma suhtlemisvajadust (Noonan, 2006b).
Sobiva arendustegevuse tulemusena on võimalik ka autismiga lapsel kujundada esmaseid oskusi igapäevases keskkonnas toimetulekuks. Et autismiga last arendada, tuleb püüda teda kõigepealt mõista - vaadata ümbritsevat lapse silmade läbi. Me ei saa tuua autismiga last täielikult “meie maailma”, kuid läbimõeldud tegevuste kaudu on võimalik nn vahemaad vähendada (Wall, 2006).

Arendustegevus

Autismiga laste arendamisel tuleb näha üksjagu vaeva, et saada ettekujutust lapse võimete ja oskuste tegelikust arengutasemest. Hetketase on sageli väga mosaiikne: mõned igapäevased oskused võivad olla paremal tasemel ning teised oluliselt madalamad, kui eeldame. Lapse arengutaseme hindamisel tuleb arvestada ka käitumisprobleemidega, mis kipuvad olema esiplaanil ja võivad esialgu võõrale inimesele küllaltki ootamatud olla. Lapse arengutaseme põhjalik hindamine on siiski hädavajalik, et arendustegevust igas valdkonnas planeerima hakata.
Kuidas täpselt autismiga lapsele lasteaias arendustegevust korraldada, sõltub lasteaias olevatest võimalustest – rühmatüübist, spetsialistidest, ruumidest, õppevahenditest jne. Autismiga lastele mõeldud erirühmades – pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmades - on kuni neli last, mis võimaldab õpetajatel maksimaalselt lähtuda igast erivajadustega lapsest. Sobitus- ja tavarühmades käivatele autismiga lastele on vajalik assistendi leidmine (Bakk, Grunewald, 1999), et tagada autismiga lapse ja rühmakaaslaste turvalisus ning pakkuda maksimaalselt individuaalset lähenemist. Lähtudes autismiga laste kognitiivse ja sotsiaalse arengu suurest varieeruvusest, on vajalik individuaalse arenduskava rakendamine mistahes rühmatüübis.
Dawson ja Osterling (1997, Noonan, 2006b järgi) soovitavad arendustegevuses silmas pidada järgmisi aspekte:

Sihipärast arendamist vajavad autismiga lapse tähelepanu, jäljendamisoskus (mitteverbaalne ja verbaalne), kõne mõistmine ja kasutamine, funktsionaalne ja sümbolmäng, sotsiaalne suhtlemine täiskasvanute ja lastega. Tähelepanu omadused ja jäljendamisoskus on eeldused selleks, et saaks lapsele midagi järk-järgult õpetama hakata.

Oluline on väga hästi läbi mõeldud ja toetav kasvukeskkond ning üldistamisvõimaluste loomine. Autismiga lapse arendamine peab toetuma tema arengu tugevatele külgedele ning omandatavaid oskusi harjutatakse kõikjal, kus võimalik. Väärtuslik on siinkohal kontakt eakohaselt arenenud lastega (Olley, Stevenson, 1989).

Kasvukeskkonna eripäraks on rutiinsus (struktureeritus) ning tegevuste etteteadmine (korrapärasus). Autismiga lapsi ajab segadusse meelelise informatsiooni rohkus , õpetaja peaks seetõttu kasutama võimalikult konkreetseid ja hästi nähtavaid materjale (Olley, Stevenson, 1989). Tuttavas keskkonnas tunnevad lapsed end turvaliselt ning iseseisvatena, käitumisprobleeme esineb vähem.

Funktsionaalne ja positiivne lähenemine käitumisprobleemidele. Lastele õpetatakse sotsiaalselt aktsepteeritavad käitumist, näiteks kui sa midagi soovid, siis osuta ja küsi “palun anna…” selle asemel, et põrandale viskuda.

Keskkonna vahetuse üksikasjalik ettevalmistamine. Autismiga lapse jaoks on väga raske harjumuspärasest kõrvale kalduda, näiteks rühma vahetus või kooliminek võib tuua rohkesti käitumisprobleeme.

Lapsevanemate kaasamine. Autismiga lapse kasvatamine mõjutab pere elu väga tugevasti, koostöös lasteasutusega on võimalik leida need valdkonnad, milles lapsevanema panus unikaalne on (vt. Autism. Meie laste lood, 2003).
Arendustegevuste planeerimisel soovitavad Olley ja Stevenson (1989) arvestada 1) eakohase arengu seaduspärasusi, 2) autismiga laste õppimise ja käitumise eripära, 3) õppimist ja käitumist mõjutavaid keskkonnategureid ja 4) arendustegevuse eesmärke. Arendustegevuste eesmärgistamisel tuleb silmas pidada, kuivõrd õpetatavad oskused on lapsele vajalikud antud ajal ning keskkonnas ja tulevikus. Järgnevalt anname ülevaate, missuguseid lähenemisi autismiga laste arendustegevuste planeerimisel on võimalik kasutada. Igal konkreetsel juhul saavad praktikud (lapsega tegelev meeskond) valida kõige sobivama lähenemise või elemente ühest ja teisest.
Psühholoog O. Ivar Lovaasi (1998) metoodiline lähenemine seisneb intensiivses sekkumises autismiga lapse käitumisse ning seab eesmärgiks kujundada sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist ning oskusi läbi vahetu üks-ühese õppetegevuse. Last julgustatakse füüsiliselt ja korduvalt võtma pilkkontakti, iga edukat toimingut kinnitatakse ja premeeritakse (toit, meeldiv ese, tegevus vm). Arendustegevusi alustatakse põhioskuste kujundamisest – paigal istumine, tähelepanu suunamine, sõnale vastava pildi leidmine jne. Korraldus on küllaltki jäik ning kriitikud ütlevadki, et Lovaasi meetodid ei erguta last aktiivsusele ning omandatud oskuste kasutamisele muudes kui õppesituatsioonides. Samas on põhioskuste etapiviisiline kujunemine tugevaks aluseks, et saaks hakata arendama keerulisemaid toiminguid , osalema ühistegevustes jne. Seega sobib Lovaasi lähenemine pigem spetsialistile (tegevusterapeut vm), kes tegeleb autismiga lapsega regulaarselt kindla tundide arvu nädalas (Noonan, 2006b; Wall, 2006).
Ameerikas 1970-ndatel aastatel alguse saanud kompleksne süsteem TEACCH (Treatment and Education of Autistic and Releated Communication Handicapped Children ) on mõeldud autismiga lastele kuni täisealiseks saamiseni. Lähenemise eeliseks on suur paindlikkus ja kohandamisvõimalused erinevates situatsioonides. Metoodika raames toimub nii lapse arengu hindamine (PEP-R test, vt Häidkind, 2001) kui ka hindamistulemuste alusel sekkumisplaanide tegemine. TEACCH metoodika üldpõhimõtted on järgmised:

struktureeritud õpetamine, rutiinid ja korraldus;
vasakult paremale tegutsemise süsteem;
suhtlemise õpetus;
visuaalsete sümbolite kasutamine;
stressi vähendamine;
sotsiaalsete oskuste treening (Schopler jt, 1980; Wall, 2006).

Enamasti tuuakse autismiga laste eripärana esile just sotsiaalsete oskuste puudulikkust. Kuna laps ei tunne huvi ega suuda mõista inimeste vahelisi suhteid (kontaktivõime puudulikkus, sensoorse integratsiooni häirumine), ei arene loomulikul teel välja jäljendamise oskus. Jäljendamine on aga oluline nii suhtlemisel kui ka õppimisel. Seepärast tuleb kõigepealt õpetada jäljendamist – nii motoorset kui ja kõnelist. Esialgu on positiivne kinnitus konkreetsem ja selgem (toit, mänguasi), edaspidi peaks kinnitus lähenema loomulikule suhtlemisele (pilkkontakt, naeratus). Efektiivseks on peetud ka lapse tegevuse jäljendamist täiskasvanu ja teiste laste poolt, aluseks on arusaamine suhtlemisest kui vastastikusest protsessist (Olley, Stevenson, 1989).
Autismiga lastele, kes ei kasuta suhtlemisel kõnet, samuti TEACCH metoodikale lisaks kasutatakse lihtsaid pilte (piktogramme), viipeid või sõnakaarte objektide ja tegevuste tähistamiseks. Suhtlemisprobleemidega lastele loodud süsteemid on näiteks PECS (Picture Exchange Communication System) ja SCIPPY (Social Competence Intervention Package for Preschool Youngsters). Piktogrammi ulatades või sellele osutades saab laps anda teada oma vajadustest ja soovidest, täiskasvanu esitab lühikese sõnalise kommentaari. Kaartide süsteemi teistele lastele tutvustades on võimalik ergutada laste omavahelist suhtlemist. Kui süsteemi järjepidevalt rakendada, kujuneb see väärtuslikuks suhtlemiskanaliks ümbritsevate inimestega ja suurendab lapse iseseisvust. Lapsele sobiva kommunikatsiooni vahendi valimisel ning kasutama õpetamisel on vajalik logopeedi abi (Noonan, 2006b; Olley, Stevenson, 1989).
Kuulmistaju treening (AIT- Auditory Integration Training) põhineb autismiga laste sensoorsetel puudujääkide kompenseerimisel. Lapsed kuulavad kõrvaklappide kaudu erinevaid helisid terapeudi juhendamisel. On leitud, et kuulmistaju arendamine mõjub hästi õppimisele ja kõne arengule. Muusika kasutamist lapsega kontakti loomiseks, tema rahustamiseks või ergutamiseks, õppimise toetamiseks lasteaias soovitab oma aastatepikkuse kogemuse toel eripedagoog Tiina Uusma (2007). Autor hoiatab samas muusika kasutamise võimalike ohtude eest, last ei tohi temale selgelt ebameeldiva heliga ehmatada ega karistada. Seega tuleb kindlasti olla tähelepanelik konkreetse lapse ülitundlikkuse ja eelistuste suhtes.
Kont (2006) on kirjutanud ratsutamisteraapia kasulikkusest autismiga laste suhtlemis- ja keskendumisprobleemide leevendamisel. Ratsutamise ajal ei ole lapsel vajalik vaadata hobusele silma, looma suur kehapind ja rahulik liikumine hõlbustab kontakti saamist tema kehaga, ratsutamisega kaasneb üldise koordinatsiooni, tasakaalu ja reageerimisoskuse treening. Samas esitab ratsutamine autismiga lapsele ka suuri nõudmisi, sest laps peab arvestama hobusega, õppima täiskasvanu juhendamisel looma eest hoolitsema, teda hoidma ja tänama. Ratsutamisteraapia mõjul on täheldatud, et muuhulgas väheneb lapse agressiivsus ja paraneb öine uni.
Mudeli DIR (Developmental, Individual-Difference, Relationship) kasutamisel asetab täiskasvanu end autismiga lapse seisukohale, jälgib lapse poolt algatatud tegevusi ning läheb nendega kaasa. Täiskasvanu hakkab paremini mõistma autismiga lapse emotsioone ja eelistusi, ühtlasi on võimalik lapse mängu ettevaatlikult toetada ja laiendada. On leitud, et sedalaadi suhtlemine pool tundi korraga ja 8 korda päevas lähendab omavahel autismiga last ja lapsevanemat (Noonan, 2006b).
Autismiga lapsele mitmesuguse individuaalse toetuse pakkumise kõrval tuleb kindlasti jälgida, et teda ei isoleeritakse liigselt teistest lastest ja ühistegevustest. Higashi lähenemine erinebki eelnevatest sekkumistest selle poolest, et on mõeldud rakendamiseks grupis. Keskendutakse lapse emotsioonide stabiliseerimisele ja julgustatakse ühisele füüsilisele aktiivsusele, kunstitegevustele jne. Teraapia toimub perioodidena, ülejäänud aja veedavad autismiga lapsed harjumuspärases struktureeritud keskkonnas. Lähenemist peetakse kasulikuks lapse eneseteeninduse ja enesekindluse ning sotsialiseerimise jaoks (Wall, 2006).
Teine efektiivseks osutunud sotsialiseerimist toetav lähenemine on LEAP (Learning Experience Alternative Program for Preschoolers and Parents ). Autismiga laps koos lapsevanemaga veedab kolm tundi päevas eakohase arenguga laste seltskonnas. Vajalik on täpne lapsevanema ja teiste laste instrueerimine õpetaja poolt, õppeprotsessi detailne ülesehitus ning tulemuste jälgimine. Eakaaslaste seltskonnas üldistuvad paremini oskused, mida on autismiga lapsel kujundatud eraldatud õppe tingimustes, autismiga laps kogeb eakaaslaste poolt tagasisidet oma sobivale ja ebasobivale käitumisele (Olley, Stevenson, 1989).

KASUTATUD KIRJANDUS:

1. http://autismeesti.ee/index.php?id=25 (09.02.2013 KELL 10:01 )
2. http://www.tartukoda.ee/?sisu=103 (09.02.2013 KELL 10:06)
3. http://www.autism.ee/?page_id=56 (09.02.2013 KELL 10:13)
4. http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=89&cid=972 (09.02.2013 KELL 10:19)
5. http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=337 (09.02.2013 kell 11:00)
6. http://www.autismeesti.ee/upload/dok/voldik.pdf (09.02.2013 kell 11:18)
7. http://erivajadus.files.wordpress.com/2011/03/autism-1.pdf (09.02.2013 kell 11:23)
8. http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&cat=141&item=2543 (09.02.2013 kell 11:30 )
9. http://olemiseilu.wordpress.com/2010/09/07/opetamismeetodid-autistlike-laste-puhul/ (09.02.2013 kell 11:40)
10. SLAIDID : Eriline õppija II koolitus, Jyväskylä Ülikooli täiendkoolituskeskus, Tallinn 27.05.2009, Marjut Ojanen
11. https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:KBMO3EXOmIoJ:kurtnatugi.files.wordpress.com/2010/12/evlapsed_tugimaterjal-koolieelse-lasteasutuse-riikliku-c3b5ppekava-juurde.doc+autismiga+laste+arendamine&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgxTpEOaHDflsYlR5Z46m22vhmLKhbwl3M7pPk6eOEbgz0mX0KAY4z5uK_9qUgUkSuurBGiGjfzVIrJi5z8qVyHa06jSxlud77nhdpjvgwlscRkNNA-eITG8y6vtdvo-rrxhMtt&sig=AHIEtbQx2qIlqsQlpsaLuceDqlYnoqASNw (09.02.2013 kell 12.12)
12. http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=101&cid=932&cgid
13. http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf
34

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maryliis1983 Õppematerjali autor

Mis on autism? Autismi olemus.Probleemid autismi korral. Autismi tunnused. Autimis sümptomid

Autism autism autistlik autismiga seotud raskused autistlikud autistlikud inimesed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Autism

Autism Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Autism on spektrihäire, mis tähendab, et kuigi kõik autistlikud inimesed kogevad teatud määral samu probleeme, mõjutab häire neid eri viisil. Osa autislikke inimesi suudab elada võrdlemisi iseseisvat elu, samas kui teistel võib lisaks esineda õpihäireid ja nad võivad vajada kogu elu vältel spetsialistide abi. Autistlikud inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud

Erivajadustega laste pedagoogika

docx

Autism

Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on autism?........................................................................................................ 3 Autismi tunnused.................................................................................................... 4 Rutiinilembus....................................................................................................... 5 Sensoorne ülitundlikkus....................................................................................... 6 Erilised huvid................

Alternatiivpedagoogika

docx

AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA

Samuti on mul eesmärk suurendada inimeste teadmisi ning empaatiavõimet autistide osas. Mu peamisteks allikateks on Colette de Bruini ja Fiona Bleachi raamatud, erinevad Postimehe artiklid, autismiühingute kodulehed, Gretel Markovi bakalaureusetöö õdede-vendade suhetest autistliku lapsega ning muidugi mu enda teadmised ja kogemused mu autistliku venna näitel. 3 1. ÜLEVAADE AUTISMIST Sõna autism tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab ise. Seda sellepärast, et paljud autismiga inimesed eelistavad olla omaette.1 Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata mitme nime all: seda tuntakse autismina, autismispektri häirena (ASD), klassikalise ehk Kanneri autismina, pervasiivse arenguhäirena (PDD) ja kõrgfunktsionaalse autismina (HFA).2 ,,Eesti autismiühingu kodulehel on välja toodud, et normaalseid, kuid autistlike joontega

Psühholoogia

docx

PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED

eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ning Aspergeri . Autism Autism (Autismus ld. k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga suure varieeruvusega ajuarenguhäire, mis avaldub imikuea või varajase lapsepõlve jooksul ja tavaliselt järgneb muutumatus ilma muutusteta

Inimeseõpetus

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus....................................

Alushariduse pedagoog

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

Erivajaduse defineerimine hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. Olulised mõisted Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 1 Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve ja häire hälve on kõrvalekalle keskmisest; häire on meditsiinisüsteemi termin,

Eripedagoogika

docx

Rehabilitatsiooniprogramm i vorm koos vormi täitmise juhendiga

vajalik. A. Rehabiliteerimist vajava seisund, põhjused ja kulg Seisund: Koolieas (7-12 aasta vanuses) on Aspergeri sündroomi sümptomid kõige silmatorkavamad või iseloomulikumad. Sotsiaalse suhtlemise probleemis iseloomustab lapse äärmuslik enesekesksus, mis tähendab tugevalt alanenud võimet minna enda isikust väljapoole ja näha asju teise inimese vaatenurgast. Laps käitub sotsiaalselt ja emotsionaalselt ebasobivalt, sageli vanainimeselikult, varaküpselt või erineval viisil väljakutsuvalt. Aspergeri sündroomiga laps ei oska sotsiaalset situatsiooni hinnata ega taibata, et teatud asju lihtsalt ei öelda, kuna need on antud kontekstis ebasobilikud või iseenesest solvavad. Egotsentrilisus muudab sõprade leidmise selle tõelises tähenduses võimatuks, paljud Aspergeri sündroomiga lapsed aga ei tunne sõprade puudumise pärast muret

Sotsioloogia

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks  Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10  Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed – pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; 2  Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas – mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. 1.1 ERIVAJADUSTE LIIGITUS.  Kognitiivse arengu hälbed  Kehapuuded  Intellektipuue  Neuromotoorika puuded  Õpiraskused  Lihaste, luustiku ja liigeste

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid

Meedia

http://autismeesti.ee/index.php?id=28 (09.02.2013 kel 10:01)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Autismiga laps (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Autismiga laps

Autismiga laps

Olemus

Sotsiaalse suhtlemise häire.

Kommunikatsioonihäired.

Kognitiivsed häired

Probleemid autismi korral

Autismist

Autismiga inimesele on iseloomulik:

Kuidas näevad autistlikud inimesed maailma?

Kolm peamist probleemset valdkonda

Sotsiaalse suhtlusega seotud raskused

Sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused

Sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused

Autismi tunnused

Rutiinilembus

Sensoorne ülitundlikkus

Erilised huvid

Õpiraskused

Kes autismi põevad?

Põhjused ja ravi

Mis põhjustab autismi?

Kas autismi saab ravida?

Diagnoos

Autismi mitu nime

AUTISM: Kes need autistid siis on? Ja mida nendega peale hakata?

Autiste saab aidata lastearstide, pedagoogide ja perede koostöös

Autistlikud lapsed on Eestis toetuseta

Autismi meditsiiniline aspekt

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Sümptomid ehk avaldumine

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Ravivõimalused

Prognoos

Ennetamine

Õpetamismeetodid autistlike laste puhul

Õpetamismetoodikad

Lovaas metoodika põhiseisukohad:

Pervasiivsed arenguhäired

Arendustegevus

KASUTATUD KIRJANDUS:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Autism

Autism

AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA

PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

Rehabilitatsiooniprogramm i vorm koos vormi täitmise juhendiga

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

Meedia

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti