aktsepteeri teda sellisena nagu ta on erista erisusi mis ei kahjusta, neist mis on ohtlikud suhtle otse ja väljenda ennast selgelt ole kannatlik. Aita last alati ja julge küsida abi, kui ise ei oska. Tähtsal kohal on selgus ja rutiin kõikides tegevustes. Ära alusta sealt kuhu tahad, et laps välja jõuaks vaid alusta sealt kus laps hetkel oma oskustega on. Liigu sihikindlalt eesmärgi suunas. Autistlik noor noortekeskuses, meetodi valik ja eesmärk Valisime meetodiks interaktiivse mänguloomise keskkonna getkahoot.com. See on keskkond kus on võimalik ise luua mälumänge. Läbi selle mängu saab kaasata just selle autisliku noore. Aidates tal luua just selline mäng nagu talle meeldib. Mänguga saab ta panna ise teiste noorte mängujuhiks. Läbi selle tegevuse õpivad teised noored teda paremini tundma ja on võimalik tekitada autistlikul noorel gruppi kuuluvuse tunde
Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased zestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse. Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides teiste lastega ei mõista autistlik laps mängureegleid, ta ei saa aru teiste tunnetest ja sellest, kui teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse puhul võib märgata ühetaolisi liigutusi, näiteks pea noogutused, käega patsutamine jms. Autisti jaoks on väga oluline stabiilsus, keskkonna muutusi ja uusi situatsioone ta ei talu. Tema huvide ring on väike, piirdudes vaid mõne üksiku eseme või tegevusega. Rutiini häirimisel võib last tabada raevuhoog.
arendamisel ja sotsiaalsete rollide omandamise vahendiks. Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks. Õpetajana on mulle on meeldinud alati vaadelda laste joonistusi, kuna sealt paistab sealt saab aimu lapse 3 sisemaailmast. Minu kogemused erivajadusega lapse joonistuste osas kinnitavad, et autistlik laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime: autistlik laps koolieelik võib matkida teiste joonistusi, kuid ei suuda näiteks tuntud esemeid kirjelduste järgi visualiseerida. Piaget’i järgi näitab sümbolilisuse imiteerimise võime uude arengustaadiumisse jõudmist (Butterworth,& Harris 2002). Laste tööd kõnelevad tema arengu tasemest ning abiks lapse IQ määramisel soovitatakse eripedagoogi abi
7. Esiteks on siis neurootilised kaitsed. Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid). 8. Teiseks on primitiivsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad eitamine, väljaelamine, lõhestamine (kaksikelu elamine), autistlik fantaasia (kujuteldatakse palju), projektiivne identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine
tihtipeale nõuab, et teda söödetaks ja riietataks (Markov, 2006). Igasugune uus olukord nõuab autistlike inimeste jaoks ettevalmistust. Nad küll tunnevad ebamugavust muutuste suhtes, kuid piisava ettevalmistuse korral suudavad nad nendega hästi toime tulla. Ka reeglite järgmisel võib tekkida raskusi, kuna olles harjunud lahendama mingit ülesannet kindlal viisil, võib uus lähenemine tekitada segadust ning autistlik inimene peab varasemalt õpitud lahendusmeetodit ainuõigeks. (Autismist, 2014) Sensoorne ülitundlikkus Autistlikel inimestel võivad olla mingit liiki aistingud kas ebatavaliselt intensiivsed (hüpersensitiivsed) või väheintensiivsed (hüposensitiivsed). Tavaliste inimeste jaoks häirimatu taustaheli võib autisti jaoks osutuda väljakannatamatult valjuks ning häirivaks ning seetõttu
Mark Haddon Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal Peategelased: · Pr Shears · Hr Shears · Koer Wellington · Christopher · Ema · Isa Christopher on autistlik viieteistkümne aastane poiss. Ta teab väga palju matemaatikast ja loogikast ning ta vihkab kollast ja pruuni värvi. Talle ei meeldi, kui keegi teda puudutab. Talle ei meeldi võõrad inimesed ega ka muutused. Tema ema suri paar aastat tagasi haiglas südamerabandusse ning tema isa kasvatab teda üksinda. Christopher leiab pr Shearsi koera Wellingtoni maja eest muru pealt. Koerast turritas välja muruhark. Ta hakkab kirjutama mõrvamõistatusromaani Wellingtonist. Ta alustas inimeste
Et õelad ja valelikud suguvõsaliikmed teada ei saaks, mida Mikael ja Henrik plaanivad, tehakse Mikaelile suitsukatet: väidetavalt kirjutab ta Vangeri suguvõsa kroonikat. Mikael Blomkvist võtab selle ülesande suhteliselt vastumeelselt vastu, kuid vastupidiselt ta ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost. Aja möödudes saab Mikael endale abiliseks Lisbethi Salanderi, kes on selle raamatu üks huvitavamaid tegelasi. Ta on autistlik, maailmast täiesti eraldatud, neetidega, nahkriietega, seljal suur lohe tätoveering ja alaealise anoreksiku välimusega noor kahekümnendates neiu, kes ei räägi palju ja välimuse ning hoiaku järgi võiks arvata, et ta on hullumaja esikandidaat. Ta on tunnistatud emotsionaalselt ebastabiilseks ning tema rahaasju kamandab hooldaja-järelvalvaja. Praegune hooldaja on sadistlike seksuaalsete kalduvustega advokaat, kes tüdrukut piinab. Tegelikult on
Autismi korral võib leida kõik IQ väärtusi, kuid ¾ - l juhtudest leitakse oluline vaimse arengu mahajäämus. (Townsted 1993.) 5 Õendusprobleemid Selle haiguse juures on probleeme väga palju: suhtlemisraskused, piiratud stereotüüpne käitumine, kõneraskused, orientatsiooni puudumine, kontakti saavutamise raskused. Epilepsiahaigetel avaldub sageli autistlik käitumine. Patsientide ravisse peavad olema kaasatud logopeed, psühholoog, kasvataja, õde, perearst, perekonnaliikmed, füsioterapeut. Autismi haigele lapsele on oluline pedagoogiline treening ja mõjutamine. Lapsed vajavad individuaalset õppekava. On vajalik igapäeva toimingutega toimetuleku õpetamine. Pedagoogilise mõjutamise abinõud ja vahendid toetuvad konkreetse lapse iseärasustele. Lapse vanemaks saades autismi spetsiifilised avaldused muutuvad, kuid
rasedustoksikoos, suitsetamine, puudulik või ebaõige toitumine. Neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos jt. närvisüsteemi haigused. 2 http://autismeesti.ee/index.php?id=28 (09.02.2013 kell 10:01) 3 Olemus 4 5 6 7 Kui sai üha selgemaks, et autistlik käitumine on lapse arenguhäire, mitte psühhootiline häire, tekkis küsimus: milliste võimete puudulikkus on primaarne? · Kas kõne areng? · Kui kõne asendada viipekeelega või arvutiga kas saabub oluline paranemine? Osa autistidest kontakteerub sõnaliselt aktiivselt, neil väga hea sõnavara, grammatika, isegi elavad zestid, siiski jäävad nad autistideks.
b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?....................................................................................................5 f.Autistlik laps peres on vanematele nagu viis last korraga........................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j
Eriti selgesti väljendub häbelikkus lastel võõraste inimestega suhtlemisel, kes varjavad näo kätega, püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale. Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne ebastabiilsus ajendab siis paljusid noori otsima lähisuhteid, mille loomist paraku seesama häbelikus takistab( Krimi naisi jahtima). Häbelikkuse alaliigid · Autistlik häbelikkus seondub grupis isoleeritusega, omaettehoidmisega, põgenemisega teiste hinnangute eest · Pseudoskisoidne häbelikkus ei avaldu heade tuttavate ja sõprade ringis. Siia kuuluvad ka need, kes ulja ja hoolimatu käitumisega püüavad varjata oma häbelikkust ehk seda kompenseerida · Psühhoasteeniline häbelikkus nõudlusnivoo alanemine, liidri rollist hoidumine ja konformne käitumine
Sümptomid on nooremate laste puhul sageli ebatüüpilisemad, et raske on otsustada, milline diagnoos on kõige õigustatum. Seetõttu tuleb sageli oodata koolieani, enne kui Aspergeri sündroom selgepiiriliselt esile tuleb. See on oluline põhjus, miks diagnoosi sageli enne kuuendat eluaastat ei panda. Põhjused: Kui üks võtab järeldusele, et Aspergeri sündroom on üks autismi häired, siis põhjuste Aspergeri sündroom oleks eeldatavasti sama põhjustab autismi. Täpsed põhjused autistlik häired ei ole tuvastatud, kuigi päris (geneetiline) komponent on arvatavalt seotud. Toetada see idee on see, et Aspergeri sündroom on täheldatud sõidetud peredele. Mõnel juhul, autistlik häired võivad olla seotud toksiliste riskipositsioonide, teratogeenne toime, probleemid raseduse või sünnist, ja sünnieelne infektsioonid. Need keskkonna mõjud võivad tegutseda üheskoos muuta või potentsiaalselt suurendada raskust aluseks geneetiline defekt.
Ma ei tahtnud ise koolis käia nii noorelt. Eelkoolis ma ei teinud üldse kaasa, ei kuulanud õpetajat ja mul oli koolist täiesti ükskõik. Ma käisin eelkoolis vaid nädala, kuid ei teinud tunnis üldse kaasa, pigem huvitusin lindudest, nende laulust ja vabadusest. Tagantjärgi mõelda, siis see, et ma nii hilja kooli läksin, oli hea, sest siis ma hakkasin ka õppimise vastu huvi välja näitama palju rohkem, kui kuueselt. Ma olen alati olnud nagu autistlik ühiskonna suhtes. Ma ei kartnud õpilasi, kuid ka ma ei suhelnud nendega eriti. Õppimine oli mul algklassides suurepärane, ma õppisin tänu ema suurele abile ja sundimisele hindele 5. Ka sellel ajal ei tahtnud ma mitte ühegi õpilasega lähemalt tuttavaks saada, sest mulle lihtsalt ei meeldinud see klass, kuhu mind pandi. Minu arust olid õpilased just selles klassis kõige halvemad ja julmemad, kuid siiski käisin selles hullus klassis pea 8nda klassini. Selles perioodis
6) Arendada võimeid autonoomsuse suunas. 13 Mis saab pärast mänge? Mõnede õnnelike jaoks on olemas: 1) Miski, mis ületab kõik käitumise liigitused - teadlikkus. 2) Miski, mis tõuseb kõrgemale minevikus toimunud programmeerimisest - spontaansus. 3) Miski, mis on tasuvam kui mängud - intiimsus. Käitumise liigitus Seesmised pogrammeeritavad (arhepsühholoogilised) - autistlik käitumine: 1) Unenäod. 2) Fantaasiad - kõrvalised fantaasiad (soovide täitumine), autistlikud transaktsioonid (kohandamata), autistlikud transaktsioonid (kohandatud, neopsühholoogilise programmeerimisega). 3) Fuugad. 4) Pettekujutlustega käitumine. 5) Tahtmatud tegevused - tikid, manerismid, parapraksiad. Tõenäoslikult programmeeritavad (neopsühholoogilised) - reaalsusega kooskõlaline käitumine: 1) Tegevused - ametid, tehingud jne; sport hobid jne.
üldises mõttekäigus; esineb skisofreenia korral, äärmuslikul viisil väljendub nn "sõnasalatina"/(word salad") *katkendlik e. inkoherentne mõtlemine (incoherence) - mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav; täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos *sümbolistlik mõtlemine *paraloogiline mõtlemine *resoneerne mõtlemine - õõnes, tühi mõttetegevus *autistlik mõtlemine (autistic thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele *dereistlik mõtlemine (dereism) - loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus 4) mõtlemise sihipärasuse häired: *patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks *laialivalguvus - mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde
teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon - probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega, projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla, omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, alaväärtustamine - ennast alandamine) Küpsed kaitsed (kompenseerimine - puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal,
töötamisega ja tehes seda kindla päevakava järgi nagu seda on waldorfpedagoogikas päeva, kuu ja aasta rütmi kaudu. Kui väga lapsed seda kogemust vajavad, sellest annavad nad täiskasvanule tungivalt märku, kuidas nad ikka jälle harjunud korda ootavad ja nõuavad. Kui see kord on olemas, tunnevad nad end hästi ja turvaliselt. Kui see puudub või on häiritud, siis nõrgestab see nende elutunnet, teeb neid rahutuks ja närviliseks. Autistlik laps võib terve päeva olla rahutu ja endast väljas, kui näiteks hommikul on mõni igapäevane tegevus vahele jäänud. Läbi rutiinsete tegevuste saavad kasutusele võetud ka erinevad perekonna väärtused, kultuur ja kogemused, mida laps saab õppida jäljendades täiskasvanut (Squires, Bricker, 2007). Rütmiline aja kujundamine arendab mitte üksnes laste hingelist tasakaalu, vaid mõjub ka kuni une terviseni. Siin pannakse kehalised alused jõudude ülejäägi jaoks, millega hilisem
sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/lapsed/Puudega_la psed/MEIE_LAPSED_EPIK_2011__2_.pdf Puudega laps. (2012). EV Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. [2014, juuni 8]. http:/www.sm.ee/tegevus/lapsed-pere/puudega-laps.html 17 Raudmees, A. (2010). Vaimupuue. [2014, juuni 8]. www.vaimukad.ee/user_files/Vaimupuue_lapsevanemale.doc Rästas, Ü. (2000). Autistlik laps ja tema mäng. Tartu: Tartu Autismiühing. Tamm, R. (2007). Vaimupuudega laste õpetamine mängu kaudu. Eripedagoogika. Alusharidus 27, 59-66. Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu: Atlex. www.samm.ee ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konvensioon. (2006). Riigi Teataja II osa. 18 Lisa 1. Individuaalne arenduskava õppetegevuse valdkondade ja üldoskuste kaupa
Valitseb teaduskirjanduses, väiksema kirjaga ära toodud igal ravimipakendil. · Majanduslikud põhjused. Ravim on toode, millesse tuleb aastaid palju investeerida & mis peab tulu tooma. Tootjad rõhutavad reklaamis iga ravimi erilisi omadusi, mis vahel on rohkem, vahel aga vähem tähtsad kliinilise toime seisukohalt. · Teaduslikud põhjused. Ravimid erinevad farmakokineetiliste & farmako-dünaamiliste omaduste poolest. Näiteks vajab rahutu depressioonihaige sedatiivset & "autistlik" patsient taganttõukavat ravimit. Mõned psühhiaatrid valivad igale patsiendile isemoodi rohu. Väljakutsed 21. sajandil · Ravimiarendus psühhofarmakoloogias toimub põhiliselt ravimifirmades: näiteks Abbott Laboratories, AstraZeneca, Eli Lilly, Glaxo SmithKline, Janssen (Johnson & Johnson), Lundbeck, Novartis, [[Organon [(Schering-Plough)] MSD], Pfizer, Sanofi-Aventis, [Solvay (pharma 02.2010 Abbott)]
avastamisele. Praktiline mõtlemine seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega, tegutsemisega. o 3.liigitus: Teoreetiline mõtlemine Empiiriline mõtlemine ehk andmete analüüs Loogiline mõtlemine Intuitiivne mõtlemine ehk silmapilgul tekkiv mõtlemine Realistlik mõtlemine Autistlik mõtlemine ehk enesele keskenduv Produktiivne mõtlemine · Mõtlemise areng: o Kaemuslik motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus o Kaemuslik kujundiline mõtlemine 4-7 aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule. o Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil · Mõtlemise individuaalsed iseärasused:
katkemised. Seoslikkuse häired: 1) ataktiline e. seosetu mõtlemine loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus (esineb skisofreenia korral); 2) katkendlik e. inkoherentne mõtlemine mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos 3) sümbolistlik mõtlemine 4) resoneerne mõtlemine õõnes, sisutu mõttetegevus 5)autistlik mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele 6) dereistlik mõtlemine loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Sihipärasuse häired: 1) patoloogiline üksikasjalikkus mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks 2) laialivalguvus mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde 3) stereotüüpsus ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka
täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos - Sümbolistlik mõtlemine – - Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad. Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama. - Resoneerne mõtlemine – õõnes, tühi mõttetegevus. Filosofeerimine – järeldused tulevad aga ei põhine - Autistlik mõtlemine – mõtlemine mis on suunatud oma sisemaailmale - Dereistlik mõtlemine – loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Mõtlemise sihipärasuse häired - Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia) - Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania patsiendid. - Stereotüüpsus – ühesõnaline sõnade tarbetu kordamine
kognitiivseid võimeid, lisanduvaid seisundeid. Levinumad probleemid Kognitiivne areng Sensoorse integratsiooni raskused (kuidas panna kokku erinevatest meeleorganitest tulev info); tajumise probleemid: näevad perifeerias olevaid asju, mitte seda asja mida nad vaatavad, seega ei saa aru mida autistlik laps keskkonnas tajub, kuulmisel võib neid häirida mingi nõrk heli aga ei pruugi tajuda valju neile suunatud heli, puutetundlikkuse osas võivad reageerida ärritusega soojale füüsilisele kontaktile, tajuvad puudutusi ebaadekvaatselt, võib ka olla et ei taju valu nt põletusi, tundlikkus pinnaomaduste suhtes;
neurootilised ilmingud. Laste kasvades, psühhoseksuaalse küpsemise käigus koos teadmiste saamisega seksuaalsuhete ja moraalsete ning kõlblusnormide kohta, neil tekib arusaamine intsestist kui ühiskondlikult vastuvõetamatust vormist. Seetõttu teisel (neurootilisel) etapil ligikaudu puberteedieelses eas kannatanutel kujuneb välja afektiivselt küllastunud läbielamuste kompleks, püsiv negatiivne suhtumine kallalekippujasse, tekivad depressiivsed ja isiksuslikud häired, agressiiv-autistlik fantaseerimine.51 Kliiniliste karakteristikute esinemise järgi on sagedasemad asteenilis-depressiivsed seisundid, orgaaniliselt stigmatiseeritud isikutel depressioon on düsfoorilise värvinguga. Valdavalt esineb neurootiline häirete tase, kuid võivad välja areneda ka sügavad depressiivsed seisundid koos rudimentaarsete psühhopaatiliste lisanditega, auto- ja heteroagressiivsete mõtete ja tendentsidega.
– kaob kõne mõistmine (fluktueeruv) ja seejärel – ekspressiivne kõne, Kui ajukahjustus, nt aneurüsm vasakul, siis laulda oskab, sõnumist aga ei saa aru. Parema – kahjustus püsiv ja raske korral ei oska laulda, aga sünumist saab aru. – kujuneb autistlik käitumismuster põhjus: auditoorne agnoosia Juhised KH dgn. ja ravis ehk mida uurida: Miks tekib?-ei ole teada- kujuneb EE 1. kas KH esineb? • Sagedus: 1-2 :100 000 (vähe andmeid) 2. kui ja, siis järgmised sammud:
rad sageduse, intensiivsuse, üldistuvuse ja kestvuse skaaladel. Kui säärastele käitumisviisidele • kasutada visuaalseid märguandeid, et aidata õpilastel keskenduda ja tähele panna. Abiks pole järgnenud ametlikku diagnoosi, ei peaks õpetajad lihtsalt eeldama või oletama, et laps võib olla ka istekoht ruumi eesotsas (lähedal paigale, kust õpetaja viib läbi klassi ühist on „autistlik“. õppetööd ja klassiarutelusid). Meelespeadena võib lauale seada tööülesannete kohta Kui õpetajad märkavad sääraste käitumisviiside sagedast esinemist, peaksid nad loomulikult käivaid vihjepildikesi (vt lk 189). kogenumaid kolleege informeerima (ja nendega vestlema). Ametlik diagnoos on ülioluline.
annaabi.ee 
