1. Õiguse allikana mõistame me a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused); b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kai...
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi dusiruumid ning et tulekustuti on kõigile kättesaadav. Vastavad Eesti Vabariigi õigu...
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist...
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate es...
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõu...
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Õiguse vormid ehk allikad 1) Õigusaktid ehk õiguse vormid, (õigusallikad) Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tnnuse. Ajaloos on olnud mitmeid õiguse väljendamise vorme ehk õiguse allikaid. Niisuguste õigusallikatena on olnud kasutusel: Õiguslike sanktsioneeritud tava – tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse. Õigusteadlaste arvamus – on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mndele juristidele riline privilege ehk eesõigus, st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja kons...
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üld...
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekut...
Haldusakti põhjendamine Riigi- ja Haldusõigus Õigusteaduskond I Kalle Liiv Akadeemia Nord 2009 Sissejuhatus 3 Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust 3 Haldusaktide liigid 4 Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused 5 Põhjenduse sisu 5 Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid 5 Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas 6 Haldusakti põhjendamise tähendus haldusakti vaidlustamisel 6 Kokkuvõte 7 2 Sissejuhatus Eesti on sotsiaalne, ja demokraatlik õigusriik, ...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
Sisu ja vorm on filosoofilised kategooriad, mis väljendavad nähtuste eriomaseid tervikseoseid ja nende peegeldumist mõtlemises. Sisu on nähtuste kõigi elementide ja funktsioonide süsteem; vorm on sisu väline avaldus ja struktuur. Sisu on vormi suhtes määravam ja ühtaegu temast muutlikum. Vorm on püsivam ja muutub hiljem kui sisu. 1 Kuna vorm on suhteliselt iseseisev, võib ta sisu arengut takistada või soodustada. Kumb on esmatähtis, kas sisu või vorm? Kui lause on vormilt õige, aga sisult vale, siis kuidas suhtuda lausesse tervikuna? Kas õige vorm annulleerib mõttetu sisu ja lause on õige? Või muudab jabur sisu mõttetuks ka korrektse vormi ning lause on pigem vale? Vastus sõltub paljuski sellest, kas pidada keeles esmatähtsaks vormi või sisu. Kas vorm on sisu või sisu vormi teenistuses? Mina asetaksin sisu kindlasti esiplaanile, kuigi keeleline sisu va...
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
1. Ühiskonna ajaloos tekkis kiire inimkona arengu tagajärjel olukord, kus inimene tootis rohkem, kui tarbida jõudis. Muutunud olukorras ei olnud sugukond enam võimeline funktsioneerima, tuli luua uus organistatsioon, mis oleks võimsam riik. Riik kui kogu ühiskonda hõlmav organisatsioon lõi uued käitumisnormid ehk õigusnormid. Riigi tunnused: - territoorium; - rahvus; - avalik võim; - suveräänsus; - riigi maksud; - sunniaparaat. Kuid õigus pole mitte esimene sotsiaalne kord. Nimelt olid tava ja moraal objektiivses tähenduses õiguse eelastmed, kujuneddes välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Antud inimkäitumine, mida nimetatakse ka tavakäitumiseks, peab olema inimesel kujunenud harjumuspäraseks. Tavad avaldusid käitumisnormidena sugukondades, mida iseloomustab ühtsus, üksteise abistamine, koostöö kõigis küsimustes. Tava iseloomustab: - väljendas kogu sugukonna huve; ...
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.........................................................
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
Valitsus, ideoloogiad ja demokraatia Demokraatia on valitsemisvorm e. Poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe ja sõna. Demokraatia jaguneb: · Otsedemokraatia e. Vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise · Kaudne demokraatia inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) · Osalusdemokraatia e. Partitsipatoorne demokraatia oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Eesti poliitiline maastik: Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erako...
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem ...
1. Mõisted : (TV lk 18) *Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu. *Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. *Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. *Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule. *Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile. *Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel val...
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
Vahe-eksam 1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet) Miks üldse EL loodi? Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema ini...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - ...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * k...
Kõige tugevama õigusjõuga dok on põhiseadus(ps). Praeguse ps koostas Ps Assamblee,see võeti vastu 1992 juunil toimund rahvahääletusel. Ps sisaldab valitsemise ja üldisi põhimõtteid. Ps on riigi kõrgeim seadus. St, et kõik teised seadused peavad olema ps-ga kooskõlas. Kuna tegu on riigi alusdokumendiga, siis erineb ps muutmine tavalise seaduse parandamisest. Protseduur on pikem ja keerulisem, pakutavaid muutusi peavad pooldama paljud inimesed. Riigikogus peab muudatust arutama 2 järjestikust koosseisu, milleks kulub 5-8a. Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annav...
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
Töö elektroonilise riigiteatajaga: • kuidas otsida elektroonilisest riigiteatajast õigusakti, kui sa ei tea, kas selline üldse olemas on? Nt. kas EV-s on seadust selle kohta, mis sätestab ära riiklikud pühad? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Kasutades otsingut või otsides märksõnade alt. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13276841 • kellele laieneb (subjektide ring) riigi õigusabi seadus? otsi e-riigiteatajast, pane vastuse juurde link * Riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13259148 • kas äriseadustik reguleerib ärimeeste ärisuhteid (mis on Äriseadustiku reguleerimisobjekt)? * Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. • Mis on Raamatupidamise seaduse eesmärk? * Seaduse ee...
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise........................................
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
