Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a ta...
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba. Mitmesuguste tööriiistade väljapanek asub mõisa aidas. Traditsioon...
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku...
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarh...
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur...................................................
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur KODUKOHA TUTVUSTUS Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Muuseumid Heliloojte Kapide majamuuseum Kurgi majamuuseum Mart Saare majamuuseum · Lühiülevaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp Mart Saar Paul Kondas · Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lehola-Lembitu linnamägi Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Suure-Jaani järv Soomaa rahvuspark · Kasutatud allikad Sissejuhatus Suure-jaani vald moodustus 21. oktoobril 2005 endiste Suure-jaani linna, Suure-jaani valla, Olustvere valla ja Vatesmõisa valla liitumisesl. Vald paikneb Viljandimaa loode- ja põhjaosas. Suure-jaani vald on territooriumi suuruse pooles Eestis teisel kohal. Vallas on üks vallasisene linn-Suure-Jaani, üks alevik- Olustvere ja 46 küla. Kõige rohkem ...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põ...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade............................................................................................................. 3 1.1.2 Pinnamood.................................................................................................................................... 3 1.1.3 Maastikuline liigendus..........................................................................
VanaVigala Tehnika jaTeeninduskool. Pihkva mõis. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. Tallinn 2006 Sisukord. 1.Sissejuatus. Lk 3. 2.Ajaloolised andmed Lk 37. 3.Ehitus kirjeldus Lk 78. 4.Kõrval hooned Lk 8. 5.Töö mõisas Lk 9. 6.Sovhoos Lk 910. 7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 1011. 8.Kokkuvõte Lk 11. 9.Kasutatud kirjandus Lk 12 2 Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi v õimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda j ääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naaberm õi...
Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Ohtu Mõis OHTU PÄRIS ALGUS Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järg...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................
Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti (Elisabet) ...
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 KUI PALJU ON EESTI KEELE...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud........................................
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, tein...
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas selle...
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õige...
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon,...
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
MINU EESTI - MINU KIRIK UURIMISTÖÖ MÄRKSÕNA: BRIGITTA, PÕHIKOOL 2009 Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................3 ÜMBRITSEV KESKKOND....................................................................................4 KIRIKUHOONE.....................................................................................................6 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA....................................................................8 KOGUDUSEST...................................................................................................10 KOGUDUSE TEGEVUSEST..............................................................................13 KIRIKUÕPETAJAID............................................................................................15 KOKKUVÕTE...............................................................
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam,...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
