Referaat Sangaste mõisast (1)

Keila Kool
SANGASTE MÕIS
Referaat
Koostaja : Priit Aarne , 12.B
Juhendaja : Tiina Veisalu
Keila, 2011
Sisukord
Sissejuhatus
1. Sangaste mõisa ajaloost 4
2. Sangaste loss 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Lisad 9
Sissejuhatus
See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist.
Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada.
Peamised allikad on Internet ning raamatud.
Sangaste mõisa ajaloost
Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarhitektuuri esinduslikemaid näiteid. Loss ehitati mõisa viimase omaniku F. von Bergi ajal. (5)
Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. (1)
1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele. (2)
1723 . aastal andis Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile . Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin, kelle tütre Katariina abielu kaudu ülemõuemarssali vürst Nikolai Golitsõniga läks mõis nende pojale kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl Georg von Arpshofenile. (2)
Selle järel oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostis selle Friedrich Georg von Berg , kelle poegadest 1839. aastal sai omanikuks hilisem Venemaa kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. (2)
Friedrich Wilhem Rembert ja Gustav (Astav) Gotthard sündisid ja veetsid nooruse Sangastes. Rembert sai krahvitiitli, kui ta abiellus Veneetsia Gicogna patriitsiperekonnast pärineva krahvinna Leopoldinega. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris kindralfeldmarssal 1873. a oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse (16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas). Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega. Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. (1)
F. Berg oli tuntud uuendusliku põllupidajana. Ta on aretanud rukkisordi “Sangaste”. (4)
Tuli Eesti Vabariigi aeg. Maareformide käigus vähendati mõisa maid ning jagati enamus maadest asundustaludeks, kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Et mõis ilma maata ennast ära ei majanda, sattus mõis kitsikusse. Võlad aga suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis . Mõisasüda võeti võlgade katteks ning lossis olev vara müüdi oksjonil võlgade katteks. Mis jäi müümata, jäi lossi. (1)
Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes , järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid- ehitusmaterjaliks või kütteks. (1)
Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema . 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. Taastatud on lossi katus ja suur osa aknaid, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis- ja haljastusprojektid. (1)
Sangaste loss
Sangaste loss on mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874 . aastal. (3)
Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides. Mõisahoonet ümbritseb suur liigirohke metsapark. (4)
Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste ning erikõrguste tornidega, eenduvad enamasti astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Esindusruumid paiknevad esimesel korrusel, neist tähelepanuväärsed võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja “inglise stiilis” söögituba. (5)
Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimist väärivad kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn . Mõisakompleksi kuulusid veel tall -tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei , rehi ja kabel . Mõisasüda püsis Bergide kasutuses 1939. aastani. Praegu hooldab seda Sangaste vald. (3)
Kunstiteadlase Leo Gensi kirjeldus Sangaste lossi arhitektuuri kohta: „Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide...“ (3)
Kokkuvõte
Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarhitektuuri esinduslikemaid näiteid. Loss ehitati mõisa viimase omaniku F. von Bergi ajal.
Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast.
Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega.
Tuli Eesti Vabariigi aeg. Maareformide käigus vähendati mõisa maid ning jagati enamus maadest asundustaludeks. Mõis sattus kitsikusse. Võlad suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis. Mõisasüda võeti võlgade katteks.
Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes.
Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel.
Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides.
Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn.
Lossi vorm lähtub neogootikast.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=819
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_m%C3%B5is
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss
4. Eneke 3. köide
5. EE 8. köide
Lisad
Sangaste loss Lossipark
Veetorn
9