hasmoniidide suguvõsale. Makabeid võitlesid jäigalt hellenistlike joonte juurutamise vastu, korrastasid rüvetatud templi, taastasid ühtse riigi. 6.august Paasapäev Paasapäev on üks paljudest seto pühadest. Selle teine nimi õunapäev seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju. Et saagikust jätkuks, toodi õunu ka kiriku juurde, andideks ja õnnistamiseks. 10.august Lauritsapäev Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures
Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil. Laurentsiusega on ühte sulanud mitmed tulehaldjaga seotud kujutelmad. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Ka oli tavaks viia sauna Lauritsa jaoks viht ja panna talle valmis pesuvesi. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev. Lõuna-Eestis oli sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv. Vanematest trükistest on teada, et lauritsapäevale lähemat perioodi kutsuti koerapäevadeks ehk Siiriuse paistmise ajaks. Selle tähe valgus kahjustas paljude rahvaste arvates inimesi ja loomi, levitades neile haigusi. Töökeelud
Imerohtu sai niita erilistel päevadel (ühena nimetatakse maarjapäeva). Silmatorkamatu hein ka lõhnas eriliselt ja teda oli võimalik ära tunda voolavasse vette heites imehein ujus vastuvoolu. Autor: ,,Endal antud tähtpäevaga meenutused puuduvad ning sellele tähtpäevale ei pöörata meie peres üldse tähelepanu." 17 AUGUST LÕIKUSKUU Tähtpäev: Lauritsapäev 10. augustil Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis
pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil. Laurentsiusega on ühte sulanud mitmed tulehaldjaga seotud kujutelmad. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Ka oli tavaks viia sauna Lauritsa jaoks viht ja panna talle valmis pesuvesi. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev. Lõuna-Eestis oli sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv. Vanematest trükistest on teada, et lauritsapäevale lähemat perioodi kutsuti koerapäevadeks ehk Siiriuse paistmise ajaks. Selle tähe valgus kahjustas paljude rahvaste arvates inimesi ja loomi, levitades neile haigusi. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lauritsapaev.php) RUKKIMAARJAPÄEV - 15. august
Kõik kommentaarid