Kutsevalik millega arvestada? 8. klassi klassijuhatajatund Olles 8. klassi õpilane, on sul just õige aeg hakata mõtlema selle peale, mida teed pärast 9. klassi lõpetamist. Valikuid on palju: jätkata gümnaasiumis ja astuda ülikooli lõpetada gümnaasium ja valida sobiv kutsekool astuda kohe pärast põhikooli kutsekooli Et saada hea töökoht, on tarvis ennast harida! Kuigi Eestis on tööpuudus, leidub ometi erialasid, kus napib tööjõudu, kuna puudub kvalifitseeritud tööliskond. Tänapäeva ühiskonna märksõnaks on elukestev õpe (pidev enesetäiendus). Ka omandatud erialal töötades tuleb end pidevalt täiendada. Millest lähtuda kutsevalikul? Valitud töö peab meeldima (lähtu oma huvialadest, hobidest jne). Valitud kutse peab olema jõukohane nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Hea oleks enne kutsevalikut n.-ö. lahtiste silmadega tööturul ringi käia ning uurida, milliste ametimeeste nappus kõ...
Õppimisvõimalused Tallinnas Plokkskeem 2 12.03.13 Õppeasutused Algkoolid2 Põhikoolid 15 Gümnaasiumid 60 Täiskasvanute gümnaasiumid3 Kutsekoolid15 Ülikoolid 3 Rakenduskõrgkoolid 9 3 12.03.13 Kohad Tasulised Tasuta Algkoolid 2 0 Põhikoolid 6 9 Gümnaasiumid 9 51 Täiskasvanute 0 3 gümnaasiumid Kutsekoolid 3 12 Ülikoolid 3 3 Rakenduskõrgkoolid 9 9 4 12.03.13 Graafik 60 51 50 40 30 20 12 9 9 9 9 10 6 ...
3 suurt maadeavastuste põhjust: · Uudishimu · Kuuldused idamaade rikkustest (vürtsid, siid, lõhna- ja värviained, kuld, hõbe) · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva...
TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenä...
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10 ...
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja...
Kordamine, 9 klass. KT küsimused Põhiosa lk 64-75. (Lisa 76-89, vaata 7. + 8. küsimus) Selgituseks: küsimuste juures sulgudes väljatoodud vastuste arv. Nii mitu punkti peab vähemalt oskama küsimusele vastates välja tuua) Eesti Vabariik 1920-1930 1) Eesti sisepoliitika aastatel 1920-1934 nimeta parlamentaarse demokraatia tunnused (4) 2) Eesti sisepoliitika aastatel 1934-1940 nimeta autoritaarse võimu tunnused (4) 3) Iseloomusta Eesti välispoliitikat : · 1920-ndatel (3) · 1930-ndatel (3) 4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?) Iseseisvuspäev 24.veebruar 1918 Eesti esimene põhiseadus koostas asutav kogu , 1920 K.Pätsi riigipööre-koos Johan Laidoneriga 1934 12.märts V...
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes ...
Masinatööstus Masinatööstus on majandusharu, kus valmistatakse kõikvõimalikke masinaid: transpordivahendeid sõiduautodest lennukiteni, mõõteriistu, tööpinke, mitmesuguseid seadmeid tööstusettevõtetele, kodumajapidamismasinaid, arvuteid, lasertehnikat jne. Masinatööstuse arengutase määrab ära kogu majanduse tehnilise taseme ning tootlikkuse. Ükski riik ei suuda kõiki vajaminevaid masinaid ise valmistada, osa tuleb osta teistelt. Siinjuures peab arvestama, et head masinad on alati kallid. Riigil, kes ostab väga palju masinaid ja neid ise müüa ei suuda, on raskusi väliskaubanduse tasakaalustamisega. Seega on majanduse aabitsatõde, et ilma arenenud masinatööstuseta ei saa ükski riik jõukaks. Masinatööstuse arengueeldused Kaasaegse masinatööstuse arengueeldusteks on: · palju kapitali · hea oskustööliste ning inseneride kaader · hea infolevi · suur ja ostujõuline turg Masinatööstuse arengueeldused Eestis...
Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid? Tänapäeval on väga tähtsal kohal haridus, kuid kohati tähtsustatakse haridust üle, Eesti kooli süsteemis on loovus jäetud üsna unarusse ning noored peavad ise leidma mingi väljundi kuidas olla loov. Töökohad antakse tänapäeval pigem nendele kellel on haridus, eriti on näha seda IT vallas, inimesed kes lõpetavad kutsekoolid, aga ei oska arvutitega tegelikkuses midagi peale hakkata saavad igalepoole tööle kuid need inimesed, kes on eluaeg arvuteid parandanud ja kodeerinud ja kõike muud võimalikku, neid ei võeta, sest sellel paberil on suurem tähtsus. Võibolla ei olegi haridus siis tähtsaim ressurss vaid selleks on see paber mis ütleb, et ollakse omandanud mingi selle ja selle hariduse, kuigi võibolla on see terve haridus saadud läbi spikerdamise ning omal teadmised üldsegi puuduvad. Loovuslik aspekt puudub enamjaolt kooli põhisüsteemist, väheseid viise on, millega...
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohali...
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, t...
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19. sajandil (ülikool, rahvaharidus, eestikeelne kirjasõna, rahvusliku haritlaskonna kujunemine). Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See umbusaldamine on ...
Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks ...
Kas Eesti on heaoluriik? Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab riik inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Kuid siiski ei ole heaoluriik selline külluseriik, kus kõigil ühiskonnaliikmetel oleks muretu elada. Sarnaselt teistele ühiskondadele peab ka heaoluühiskond korraldama oma elu piiratud võimaluste juures. See tähendab omakorda seda, et erinevad ühiskonnagrupid ei ole ühegi heaolumudeli puhul võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuste kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid sa...
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD III JOHANN GUTENBERG JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG Väga vähe dokumente alles isa kullasepp 1420 tüli poolõega isa päranduse üle täisealisus 1394-1406, 24. juuni 1400 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG kooliharidus: toomkool, kloostrikool, ladina St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused Erfurt`i ülikool Johannes de Altavilla, ladina Eltville, emapoolne suguvõsa JOHANN GUTENBERG STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436 katsetusi tegema, Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud 15 kuldnat 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi uue salapärase kunstiga 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks vinti ühe abilise surm JOHANN GUTENBERG sõber valmistas viinamarjapressist trükipr...
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. C...
Eesti- ja soomerootslased Soomerootslased ja soomerootslus Soomerootslastest ja soomerootslus üldiselt. Soomerootslased põlvnevad peamiselt kaluritest Meedia: ja maaharijatest, kes XII algul Soome lääne- ja lõunarannikule ning saartele elama asusid. Ajalehed Kuna Soome oli 650 aastat Rootsi riigi Soomerootslaste poolt asustatud aladel on koosseisus, on rootsi keelt Soomes räägitud võimalik kätte saada ligikaudu 15 rootsi keelset ajalehte. Populaarseimad on Hufvudstadsbladet keskajast alates. Juba siis kujunes välja kaks (tiraaz ~52 000) ja Vasabladet (tiraaz ~47000). rootsikeelset elanikkonnarühma: rannikuäärne Lisaks on ka poliitilisi ja regionaalsei...
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus autor MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Essee Õppejõud: õppejõud Mõdriku aasta MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Oscar Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõetera on selles ütluses sees, kuna alati teatakse, kui palju saab koristaja palka, kuid keegi ei mõtle sellele, mis siis saaks, kui mitte keegi ei oleks miinimumpalga eest nõus tööd tegema. Ühiskond peab mõistma, et iga amet on väärtustatud, mitte ainult need, kus teenib piisavalt üle keskmise või ei pea füüsilist tööd tegema. Kuid siiski on igal ajajärgul väärtustatud erinevaid ameteid. Üheksakümnendate ...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõ...
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sis...
Tasuta kõrgharidus. Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel. Kui varem oli akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht kõrgkoolide enda otsustada. Siis keelates arvestuste ja eksamite tegemise akadeemilise puhkuse ajal suureneb mahajäävus ja väljalangevus, mistõttu on meil veel rohkem lõpetama kõrgharidusega inimesi. Tasuta koha plussid üliõpilase jaoks on ilmselged: noorel õppival inimesel pole raha kuskil võtta, seega isegi osaline kulutuste katmine on justkui päästerõngas. Üliõpilane võib rohkem keskenduda õppimisele ning töötamise vajadus väheneb. Kuid tasuta koh...
Järvamaa KHK Margus Indres Karjääriteenused Läänemaal Referaat Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuste koostöö ...........................................3 Koostöö koolidega Läänemaa kogemus ..................................................................................4 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................5 Sissejuhatus Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on Eestis tegeldud üle 80 aasta. Uudseim on seejuures nimetus karjääriteenused ise läbi aegade on pigem kasutatud mõisteid kutsenõustamine, kutsesuunitlus, kutseorientatsioon, kutsejuhendamine jms. Tööma...
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodussead...
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse koh...
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid. Kahe maailm...
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), ma...
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Jaapani hariduse areng referaat Juhendaja: 2008 Jaapani hariduse areng Jaapani hariduse areng. Taih koodeks nägi ette esimese ametliku kooli rajamise. See oli mõeldud valitsusametnike koolitamiseks ja sinna pääsesid vaid nobiliteedi lapsed. Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt kesk- võimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Tavaliselt põhines õpetamine neokonfutsiaanlikul õpetusel. Suurem ulatus haridusel pärast Meiji reforme. Paljudesse provintsidesse rajati väiksemaid templeid, kuhu saadeti mungad hariduse andmiseks. Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · ...
Uusaeg Mõistet hakkasid kasutama humanistid. Vastanduti kirikule, oluline oli vaba ja haritud inimene. Uusaja algus on erinevates riikides erinevad: 1453 türklased vallutasid Bütsantsi 1492 Kolumbus Ameerikasse, maadeavastused üldiselt. 1517 Reformatsioon Saksamaal 1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid jä...
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Paistu Kool Airi Timps Inglise Kuningriik Uurimustöö Juhendaja: Inglise keele õpetaja Õpetaja: Viive Sarv Sultsi 2009 Sisukord. Sissejuhatus........................................................................................................1 Millest koosneb Inglise Ühendkuningriik..........................................................2 Inglise Ühendkuningriigi ajalugu.......................................................................3 Suurbritannia seaduslikud võimuorganid ..........................................................4 Loodus ja maavarad.........................................................................................5-6 Suurbritannia keel ja rahvastik...........................................................................7 Suurbritan...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
