TARTU ÜLIKOOL kolledz DEPRESSIOON, SELLE MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID Referaat XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Depressioon Uurimistöö Anna-Liisu Arukask Liisa Roosalu 10.A klass Tallinn 2011 Sisukord: Tallinn 2011............................................................................... 1 Sisukord:..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemak...
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 ...
Referaat Poliitika ja depressioon Sisukord Mis on depressioon? 2 Depressiooni sümptomid 3 Depressiooni tüübid 4 Depressioon poliitikas 5 Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhj...
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Enamasti seondub nimetatud kaebustega samaaegselt unetus, väsimus, eneseväärikustunde alanemine. Depressiooni taustaks võivad olla teatud kehalised haigused, kuid üldiselt ei ole konkreetset põhjustajat võimalik kindlaks teha. Sümptomid Depressioon on keeruline, väga mitmete erinevate sümptomitega haigus. Lisaks piinavale ja pidevale kurvameelsusele võivad esineda: suutmatus nautida selliseid asju, mis varem pakkusid rahuldust; pidev väsimus ja energia puudumine; eneseusalduse puudus; negatiivne mõtlemine; süü- ja väärtusetusetunne, millel ei ole konkreetseid põhjusi; keskendumisvõime alanemine; unehäired; söögiisu muutused; kehalised kaebused; mõtete keerlemine surma ümber või enesehävituslik käitumine. Kõiki ülalnimetatud sümptomeid iga depressioonis inimese puhul ei täheldata ja teisest küljest võib selliseid sümptom...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO 1 Katrin Pääsuke DEPRESSIOONI TUVASTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: Pirge Toms Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS..................................................................4 2. UURIMUSE EESMÄRK.......................................................................................... 4 3. MEETOD JA ANDMED.......................................................................................... 5 3.1. Protseduur................................................................................................... 5 3.2. Valim............................................................................................................ 5 3.3. Uur...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 ...
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi hea...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................3 2. SUITSIID EESTS...........................................................................................4 3. PÕHJUSED..................................................................................................5 3.1 ENESETAPU VORMID..............................................................................5 4. SUITSIIDISURMA LEIN.................................................................................6 4.1 LEINAJA ABISTAMINE............................................................................6 5. ENNETAMINE.............................................................................................7 5.1 SIHTGRUPP............................................................................................7 5.2 RISKITEGURID.....................................................................
Lugemis ülesanne variant 4 1. Nimeta viis nähtust, mis artikli autori arvates soodustavad depressiooni tekkimist. Põhjenda, millist neist peab ta kõige olulisemaks. 2. Mis on depressiooni ealised ja soolise iseärasused? Millist käitumist need võivad esile kutsuda? 3. Tee teksti põhjal kolm järeldust selle kohta, kuidas vältida depressiooni. Põhjenda, millist neist pead kõige olulisemaks 1. Artikli autori arvates on depressiooni tekkimise tegureid väga palju. Peamised põhjused on psühholoogilised traumad, kehalised haigused, pärilikkus, hormonaalsed muutused ja ületöötamine. Kõige olulisemaks põhjuseks peab autor aga inimeste vahelisi suhteid, sest halvad sotsiaalsed suhted mõjutavad meeleolu muutumist ning see soosib depressiooni tekkimist. 2. Depressiooni ealised iseärasused, ehk erinevate vanusegruppide iseärasused. Näiteks Lastel esineb meeleolu languse korral kõige enam just psühhosomaatilisi ja käitumuslikke häireid. Näiteks ...
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reagee...
Depressioon Depressioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on depressioon? Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. On olemas ka hooajaline (talvine) depressioon, mille põhjuseks on loodusliku valguse (päikesevalguse) vähenemine. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini. Depressiooni avaldusmisviisid MUUTUSED MÕTETES JA TUNNETES Tunded, et mis ma ka ei teeks, sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Mõtlemine on ähmane Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes KEHALISED MUUTUSED Muutused isus või kaalus Unehäired Täielik energia puudum...
Meeleolu häired Depressioon Referaat Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 ...
Depressioon Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel. Harvem on järsk haiguse algus ja sellisel korral on tavaliselt tegemist raske hingelise juhtumig...
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · D...
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on v...
Depressioon on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine ! Depressioonis olemine suurendas inimeste suremise tõenäosust sama palju kui tunduvalt tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg. Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: ,,Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist." Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla. ,,Tundub, et siinkohal on tegemist kahe riskigrupiga," ütles ta. ,,Väga kõrge ärevustasemega inimesed võivad olla haavatavamad stressi tõttu, näiteks kahjustab st...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelg...
RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE Artiklianalüüs sotsioloogias Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE................................................................................................................................4 3. KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................11 LISAD: Lisa 1. The impact of maternal depression in pregnancy on early child development 2 1. SISSEJUHATUS Valisin analüüsimi...
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE ...
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5. Kuidas tulevad kuulmispuudega la...
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste ...
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad kui keskeas. Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vananedes üha enam. Vanuritel on rohkem neid haigusi, mis soodustavad teiste haiguste tek...
Suur Depressioon Toomas Veromann Seda väga laiaulatuslikku ja kauakestvat majanduskriisi, mis arvatavasti sai alguse 1929. aastal USAs, nimetatakse Suureks Depressiooniks. Suur Depressioon haaras peaaegu kõiki maailma riike. Arenenud riikides jäi kokku töötuks umbes 30 miljonit inimest. Maade finantsolukord oli väga halb. Lõpetati välismaiste laenude tasumine. Paljude riikide valitsused ei suutnud pikka aega leida tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Suure Depressiooni põhjustes ei olda üksmeelel. Kindel on see, et Suur Depressioon oli majanduskriis, mis oma ulatuse ja tagajärgede poolest ületas kõik ajaloos varem aset leidnud kriisid. 1920ndate aastate alguses tahtis suurem osa inimestest pärast raskeid sõjaaastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid kõikides riikides ei olnu...
TARTU ÜLIKOOL ARSTITEADUSKOND Psühhiaatria õppetool Depressioon referaat TARTU 2014 Sissejuhatus Üleminev kurbus on inimese elu vältimatu osa. See on normaalne afektiivne vastus eluraskustele, eriti lähedaste isikute kaotusele või teistele tähtsatele kaotustele. Mõningatel juhtudel on kurbus aga sügavam ja kestvam kui näib olevat motiveeritud ja mõningatel juhtudel tekib see ilma ilmse välise põhjuseta ja stressita. Niisugustel juhtudel pole enam tegemist ülemineva kurbuse või leinaga, vaid haiglase depressiooniga. Vahetegemine normaalse ja patoloogilise rõhutuse vahel nõuab hoolikat kliinilist määratlemist.1 Definitsioon Depressiooni all mõeldakse pikaajalist põhimeeleolu langust. Seda seisundit iseloomustavad ka sümptomid nagu enese alandamine koos haiglase süütundega, unehäired, aeglustunud m...
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnal...
Magneesiumi tähtus inimesele Magneesium on keha kõige tähtsamate mineraalide seas. Ta on seotud 360 ensüümide süsteemidega, mängib tähtsad rolli rakkude seinade tegevuses, ja on seotud närvide elutuvusega. Magneesiumi puudus on tavaline kusjuures puudus toidust ja stressist tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas. Magneesium töötab tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis olla kindel selles, et inimesel ei ole paralleelset D-vitamiini puudust, mis on tavaline päikesevaesel ajal , kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega tekib südame ja aju infarkti oht. Uurimised on kindlaks teinud et südame infarktide enamusel juhtumitel...
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on riskifaktorid, riskide raskusastmed ning kuidas antud olukorras käituda ja suitsiidi ära hoida. 1 SUITSIID Enesetapp ehk suitsiid on paljutahuline fenomen, mis on sajandeid köitnud filosoofide, teoloogide, arstide, sotsioloogide ja loomeinimeste tähelepanu. Prantsuse filosoof Albert Camus' avaldab oma teoses Sisyphose müüt arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltv...
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
Psühhofarmakoloogia Peamised ravimid Antipsühhootikumid Dopamiini antagonistid Peamine põhjus psühootilistele häiretele on dopamiini üleküllus Tüüpilised (vanemad, ainult D2 antagonist): o Kõrge võimsusega – haloperidool (haldol) o Madala võimsusega – klorpromasiin (torasiin) o Sobivad akuutseks raviks o Ei eelistata pikaajaliseks raviks, kuna toovad kaasa ekstrapüramidaalsed sümptomid (liikumisega seotud sümptomid peamiselt; seotudka treemor, pehme kõne, akatiisia, düstoonia, ärevus, stress, paranoia ja bradifreenia) o Manustamisel jälgida kõrvalnähtusid: Akuutne düstoonia e. erinevate lihasgruppide tõmblused kehas; ilmneb tundide või päevade jooksul peale manustamist Akatiisia e. rahutus ja treemorid; ilmub kuude jooksul Tardiivne düskineesi...
ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE Referaat Tallinn 2015 Sisukord 2 Sissejuhatus Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. ...
Sisukord Insomnia ehk unetus 3 Mille üle unetud kaebavad 4 Sümptomid ja tagajärjed 5 Head nõuanded unetuse leevendamiseks 6 Huvitavaid fakte 7 Kasutatud kirjandus 8 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düs...
10 rahustavat ja 10 ergutavat ravimtaime Rahustavad: 1. Saialill Ravimiseks kasutatakse enamasti õisi, vahel ka lehti. Saialill leevendab ülemineku-ea vaevusi ning omab rahustavat toimet, aidates õhtul uinuda. Tee tegemiseks võtta 1 tl kuivatatud saialille õisi, peale valada kuum, kuid mitte keev vesi. 2. Ahtalehine põdrakanep Rahustava toimega ja aitab unetuse korral. Taim õitseb juunist augustini ning teda leidub kasvamas metsaraiesmikel, tee- ja kraaviservades. Ravimiseks tarvitatakse lehti ja õisi, mis kogutakse õitsemise algul ja ajal. Põdrakanep on hea immuun- ja hormonaalsüsteemi tugevdaja, teda kasutatakse ka kõhulahtisuse, soolepõletike ja gastriitide korral, teda on kasutatud vähi ja viljatusevastase ravimina. Põdrakanepi tee toimib rahustavalt, vähendab peavalusid ning aitab unetuse korral. 3. Ristik Teel on rahustav toime, teda kasutatakse ka külmetuse ja higistam...
Õendusteaduse filosoofilised ja metodoloogilised alused Korrelatiivsed uurimused Korrelatiivse meetodiga saab uurida nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks (või enam) asja vastastikku seotud on. Korrelatiivne seos võiks olla kahe või rohkema tunnuste vahel. Kirjeldav korrelatiivne meetod meetodi eesmärk on uurida seosed, mis on juba situatsioonis olemas. Meetodi näide: on uuritud noorukite teadmised ja hoiakud seksuaalsusest ning sugulisel teel levivate haiguste kohta. Antud uuringus on rakendatud kirjeldav korrelatiivne meetod. Ennustatav meetod kui ühe muutuja väärtuste alusel saab ette ennustada teise muutuja väärtusi. Meetodi näide: uuriti ladina-ja afroameeriklaste naiste kavatsust teha PAP-testi. Antud uuringus on rakendatud ennustatav korrelatiivne meetod. Mudeli testimise meetod hüpoteetilise mudeli täpsuse testimine. Antud meetod nõuab, et kõik kuuluvad mudelile muutujad oleksid mõ...
Tartu Kutsehariduskeskus MJK14 Referaat Populaarsemad eeterlikud õlid, nende kasutamine ja toimed Koostaja: Kristina Tamberg Tartu 2015 Sissejuhatus Eeterlikud õlid destilleeritakse, ekstraheeritakse, külmpressitakse või leotatakse taimede õitest, lehtedest, ürtidest, kasvudest, juurtest, vaigust, koorest, viljadest või seemnetest. Erinevalt rasvõlidest on eeterlikud õlid kerged, aromaatsed ning kergesti lenduvad. Eeterlikud õlid on nagu taime organismi hormoonid, mis reguleerivad taime elutegevust, vitamiinide ning ensüümide moodustumist, kannavad edasi toitaineid ja eemaldavad jääkaineid. Samuti hävitavad need taimele ohtlikke viiruseid, baktereid, parasiite ja seeni ning kaitsevad taimi liigse kuumuse ja veekaotuse eest. (www.balscand.ee ) Inimese organismis toimetab eeterlik õli sarnaselt taimedele. Eeterlikud õlid...
Unetus referaat 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired..............................................................................................lk 8-9 7. Lõppsõna...............................................................................................lk 10 8. Kasutatud kirjandus..........................................
Rakvere Reaalgümnaasium Ingrid Leichter 10.T klass SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2011 2 SISUKORD SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE...................................................................................1 SISUKORD.............................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON?..................................................5 1.1Mis seda põhjustab?........................................................................ 5 1.2 Tagajärjed....................................................................................... 5 1.3 Kus ja kellel esine...
Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib asendada koliini letistiini sünteesil, leevendab B12, folaadi defitsiiti • Ravi NASH sündroomi puhul • Homotsüsteiini vähendamine - SVH • http://www.nature.com/ajg/journal/v9 6/n9/full/ajg2001638a.html#fig1 • http://lpi.oregonstate.edu/infocenter/ othernuts/choline// • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 17664527
Vastseliina Gümnaasium Stress Põhjused ja tagajärjed Koostaja: Vastseliina 2008 Stress Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame millise hinnangu anname olukorrale. Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on...
Referaat Ärevushäired Tartu 2010 Sisukord: 1.Sümptomid.......................................................................................................... 2 2. Tekkepõhjused.................................................................................................... 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja j...
Seksuaal funktsioonihäired naistel ja nende ravimine Inimeste seksuaalvahekorrad ei ole vaid sugujätkamise eesmärgil, vaid ka naudinguks. Tavaliselt toimub seksuaalvahekord inimeste vahel kes on teineteisesse kiindunud ning see tugevdab nende sidet veelgi. Normaalne füsioloogiline reaktsioon seksuaalsele erutusele tekib siis, kui füüsilised ja psühholoogilised komponendid on kooskõlas. Vaid niisuguses keskkonnas saab paar vastastikkuse kokkuleppe alusel valida ja nautida seksuaalse käitumise laia skaalat. Kui esineb füüsilisi või psühholoogilisi seksuaalprobleeme ei saa seda siiski juhtuda ning ebaõnnestumine võib mõjuda laastavalt nii mõlemale osapoolele eraldi, kui ka kogu suhtele. Uurimused on näidanud et vähemalt pool elanikkonnast kogeb mingitel eluetappidel seksuaalseid raskusi ning et naised on tõenäolisemad abiotsijad kui mehed. (Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolle...
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2.RASEDUSE KATKEMINE................................................................................
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
LIITIUM Karlis Litvinjuk Avastamine 1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi, analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. Liitium Keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega, lämmasikuga, hapnikuga, halogeenidega, väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul ...
5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
