Seksuaalfunktsionaal häired naistel ja nende ravimine (0)

Seksuaal funktsioonihäired naistel ja nende ravimine
Inimeste seksuaalvahekorrad ei ole vaid sugujätkamise eesmärgil, vaid ka naudinguks. Tavaliselt toimub seksuaalvahekord inimeste vahel kes on teineteisesse kiindunud ning see tugevdab nende sidet veelgi. Normaalne füsioloogiline reaktsioon seksuaalsele erutusele tekib siis, kui füüsilised ja psühholoogilised komponendid on kooskõlas. Vaid niisuguses keskkonnas saab paar vastastikkuse kokkuleppe alusel valida ja nautida seksuaalse käitumise laia skaalat. Kui esineb füüsilisi või psühholoogilisi seksuaalprobleeme ei saa seda siiski juhtuda ning ebaõnnestumine võib mõjuda laastavalt nii mõlemale osapoolele eraldi, kui ka kogu suhtele. Uurimused on näidanud et vähemalt pool elanikkonnast kogeb mingitel eluetappidel seksuaalseid raskusi ning et naised on tõenäolisemad abiotsijad kui mehed.
(Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolleegium , 2000)
Sagedaseim seksuaaliha vähendav põhjus on hirm. Naine võib karta olla füüsiliselt ja emotsionaalselt vaba. Tal võib olla suguühtega seoses kahepidised tundeid, mis on seotud mõne minevikujuhtumiga. Naine kannab need tunded aga paratamatult üle oma partnerile. Tõrjuvust kasutatakse enda karistamiseks ning isegi kui tahetakse saavutada seksuaalset naudingud, võidakse end vihata seda tehes. Sageli on hirmu aluseks ka rasestumiskartus, eriti kui pole sellel teemal partneriga tehtud kindlalt kokkulepet. Hirm on üheks põhjuseks ka valuliku suguühte tekkeks, samuti põhjustavad seda ka vimm, viha, häbitunne ning aimdus et seksuaalvahekord võib ebaõnnestuda. See võib varieeruda nõrgast ebamugavustundest kuni terava valuni. Valuliku suguühte sümptomiteks on: valu suguühte ajal suguelundite või vaagna piirkonnas, suguiha vähenemine, tahtmatu jalgade ning tupe kokkusurumine , tupe kuivus . Ravimisel uuritakse esmalt , et tegu ei oleks mingit laadi põletikega. Kui tegu on põletikega ravitakse esmalt seda, kui põletikku ei esine siis soovitatakse pöörduda seksuoloogi poole, kes aitab leida suguühte kartuse põhjuseid.
(Dr. Stoppard , 1998)
Suguiha kadumine võib tekkida ka peale sünnitust. Tegemist on jällegi psühholoogilise probleemiga. Naine on muutunud emaks ning ei tunne end niivõrd seksuaalpartnerina, samuti mõjub sünnijärgne trauma või hirm uuesti rasedaks jääda. Suguiha vähendab ka rinnapiimaga toitmine. Rinnapiimaga toitmiseks toimuvad hormonaalmudelis muutused. Neil tekib suures osas hormooni prolaktiini, mis teatavasti vähendab seksuaalhuvi. Samuti on peale sünnitamist ka madal östrogeeni tase, kuna tõenäoliselt ei toimu ovulatsiooni. Naised võivad märgata et nende lima eritus on langenud ning suguühteks võidakse vajada lisamääret.
Kui algab menopaus, kaob kehast östrogeen. Otseselt ei ole östrogeen seotud suguiha puudumisega, kuid hoopis spetsiifilisem on probleem limaeritusega. Kui seksuaalvahekord muutub valulikuks viib see tahtmatult välja vahekorra vältimiseni ja järelikult ka huvi kadumiseni. Seksuaaliha võib väheneda ka mõndade medikamentide mõju. Teatud kõrgvererõhu ja depressiooni ravimid on eriti hästi tuntud seksuaalhuvi mõjutajatena. Kuid inimesed on oma reageeringus ravimitele väga erinevad ning kindalaid medikamente nimetada ei saa. Kuid kui mingi ravimi tarvitamise alguses kaob seksi vastu huvi, tuleks kaaluda selle ravimi võimalikke kõrvaltoimeid ning arutada oma arstiga.
(Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolleegium, 2001)
Seksuoloog Helgi Toomsalu tõi seksuaaliha kohta lihtsustatud näite kulinaarse kallakuga. Kujutades inimkonda jäätisega seoses:
“On üks ja väike osa, keda jäätis jätab täiesti ükskõikseks: ei mingit ihalust selle järele ega naudingut selle söömisest. Lisaks sellele on üks suur-suur osa selliseid, kes ihalevad seda maiust süüa, ent kelle nauding mingil põhjusel takistub (hirmud, häbitunne, solvumised) ning kes loobuvad ajapikku selle maiuse tarbimisest ning mõtegi sellest kutsub esile ärrituse. Lõpuks on veel üks osa, kes jäätist täiel rinnal naudivad. “ Seks algab ja lõppeb peas. Seksuaalerutuseks on vaja, et pinge oleks hajunud. Nauding iseenesest eeldab lõõgastunud olekut. Seksuaalsusel pole mingit pistmist otsekindluse või tahtejõuga vaid pigem vastupidi.
(Tervis Pluss,2001 nr:7)
Sellest tulenevalt on sugukülmus ravitav. Esmalt soovitatakse pöörduda seksuoloogi poole, kes saab kindalaks teha hirmud, tõekspidamised ning seejärel võib jätka teraapiaga kas seksuoloogi või psühholoogi juures. On ka medikamentoosse ravi võimalus näiteks ravi antidepressantidega depressiooni kliiniliste ilmingute puhul.
Üheks tõhusaks raviks on kujunenud ka homöopaatia, võimaldades üle saada seksuaalelu häiretest. Homöopaatiline ravim toimib organismile energeetiliselt. Selle tagajärjel käivitub organismis isetervendav mehhanism . Homöopaatias antakse inimesele kaduvväikeses annuses ravimit, mis suuremas doosis tooks esile samu sümptomeid mille üle patsient kaebab . Seda nimetatakse sarnasuse printsiibiks. Ka homöopaatias on preparaate, mis vastavad teatud inimtüübile. Selleks on ka mitmete seksuaalhäirete puhul mõjuv ravim Seepia . Seepia tüüpi inimese probleemiks on seksuaalelus vahekorra soovimatus, mille põhjuseks on elu jooksul kogunenud negatiivsed kogemused. Patsientideks on nii naisi kui mehi ning ravi tagajärjel on seksuaalsus taastunud.
(Stiil, 2001,august)

Kasutatud kirjandus:
Obsteetriukte & günekoloogide kuninglik kolleegium, 2001, Kõik naise tervisest, Ersen
Dr. Stoppard M. 1999, Terve naine, Koolibri
Tišler S. 2001, ajakiri Stiil(august), kommentaar artikklile: Kui ei huvita…, Tallinn
Toomsalu H. 2001, ajakiri Tervis Pluss, Kas frigiidsust on võimalik ravida?, Tallinn