Alkoholi mõju inimese tervisele (0)

ALKOHOLI MÕJU INIMESE ORGANISMILE
Referaat
Tallinn 2015
Sisukord

Sissejuhatus

Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant . Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine.
Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine ) kõige viimasena.
Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.

Alkohol ja tervis

Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõigi rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Väheneb ka reaktsiooni kiirus ning suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu.
Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt inimese soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest, näiteks sõltuvalt sellest, kas alkohoolsete jookidega koos ka süüakse, kas juuakse kõrvale ka alkoholi mittesisaldavaid jooke jne. Üldiselt on alkoholi mõju naistele kiirem ja suurem, kuna naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.
Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist duši all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel – suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik.
Alkoholi mõju organismile on mitmesugune, pikaajalise ja rohke alkoholitarvitamisega võib kaasneda teatud terviseriskide suurenemine. On andmeid ka selle kohta, et alkohol mõõdukas koguses on tervisele kasulik. Näiteks on piisavalt andmeid, mis kinnitavad, et inimesed, kes tarbivad mõõdukalt alkoholi (mõned alkoholiühikud päevas) on vähem haiged, mõõdukatel alkoholi tarvitajatel on ka väiksem ateroskleroosi, Alzheimeri tõve, kõrgvererõhutõve ja isegi tavaliste külmetushaiguste risk. Samas on ka mõõduka alkoholitarbimise juures leitud riske tervisele (näiteks suurem insuldi või rinnavähi tekkimise võimalus). Lisaks kalduvad alkoholi tarvitavad inimesed kergesti ületama tervislikke koguseid.

Südame- ja veresoonkonnahaigused

Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Näiteks kõrgvererõhktõbi , südamerütmihäired, südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia ja ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine, mis tuleneb sümpaatilise närvisüsteemi kõrgenenud aktiivsusest ja vere adrenaliinisisalduse tõusust. Südametegevuse kiirenemise üks põhjus on ka veresoonte laienemine (eriti nahas, mis tekitab naha punetuse). Vere hulk nahas tõuseb ja vererõhk langeb, mistõttu süda hakkab teiste organite verega varustatuse tagamiseks kiiremini lööma .

Vähktõbi

Mida suuremaid alkoholikoguseid juuakse, seda suurem on risk vähi tekkeks. Pahaloomulise kasvaja teke on keeruline protsess, mille jooksul tagasihoidlikest muutustest rakkudes kujuneb välja kontrollimatu rakkude kasv. Oluliseks riskitegurid pahaloomuliste haiguste tekkel on ka alkohol. Alkohol mõjutab inimese immuunsüsteemi toimimist ja seega organismi vastupanuvõimet vähi arengu vastu võitlemisel.

Maksahaigused

Maks on inimese siseorganitest sageli esimene, mis alkoholi laastavat mõju tunda saab. Maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega, sest joodud alkohol imendub seedekulgla kaudu vereringesse, kogu seedekulglast pärit veri aga läbib enne teiste organite juurde jõudmist kõigepealt maksa. Alkoholist tingitud maksakahjustus on nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas kõige sagedasem maksahaiguse põhjus. Alkoholist tingitud maksakahjustuste risk suureneb hüppeliselt, kui juua pidevalt üle riskipiiride. Maksa alkoholtõve vormid on alkoholmaks, alkoholhepatiit ja alkoholtsirroos.

Vaimne tervis

Alkohol on närvisüsteemi mõjutav aine, mida seostatakse mitmete vaimsete häirete tekkega. Inimese aju on alkoholi üheks peamiseks ründepunktiks. Seeläbi mõjutab alkohol nii meie füüsilist kui ka vaimset tervist.
Vaimse tervise probleemid võivad põhjustada suuremat alkoholi tarvitamist. Alkoholi kuritarvitamine omakorda võib põhjustada vaimse tervise probleeme, nagu näiteks depressiooni või ärevust. Alkoholi tarvitamine pärsib vaimse tervise häiretest paranemist. Vähimgi alkoholi tarvitamine raskendab depressiooni, skisofreenia ning ärevushäirete sümptomeid ja ravi. Alkohol halvendab une kvaliteeti ning võib põhjustada unehäireid, mis omakorda on seotud teiste vaimse tervise probleemide tekkega. 35% alkoholitarvitajatest kogeb alkoholi tarvitamise käigus mälulünkasid. Alkoholisõltlastel tekivad perifeerse närvisüsteemi kahjustused – sarnaselt diabeedi puhul esinevale närvikahjustusele põhjustab ka alkohol jäsemete tuimust ja paresteesiaid. Kuni 50%-il kroonilistest alkoholitarvitajatest võib leida ajuatroofia ilminguid. Need muutused võivad taanduda, kui alkoholi tarvitamisest loobutakse. Pikaajaline järjepidev alkoholi tarbimine võib põhjustada ajukahjustusi, ajurabandust, deliiriumit, dementsust , epilepsiat ning alkoholisõltuvust. Alkoholiprobleemidega inimene kuritarvitab suurema tõenäosusega ka teisi uimasteid.

Alkohol ja õnnetused

Õnnetus tekib siis, kui ei suudeta ümbritseva keskkonna ohtusid kontrollida või nende eest kaitset luua. Alkohol on õnnetuse tekkimisel tihti suur asjaosaline. Õnnetuste toimumises ei ole juhuslikke protsesse. Tegemist on alati põhjus-tagajärg seostega.
Alkoholi tarvitamisega seotud vigastusi võib tekkida mitmetes erinevates olukordades, näiteks auto- või jalgrattaga sõites, autoteedel jala käies, kukkudes, sporti tehes, veega seotud tegevusi harrastades, vägivalla ohvriks langedes või kedagi teist rünnates. WHO andmetel on peaaegu pooled alkoholi tarvitamisest põhjustatud surmad seotud vigastuste ja traumadega – 32% neist moodustavad tahtmatud vigastused ning 13,7% tahtlikud vigastused. Seega on pea pooled alkoholiga seotud surmad seotud vigastustega.
Alkoholi tarvitamine suurendab õnnetustesse sattumise riski, vähendades inimese reageerimiskiirust, loogilist mõtlemist, halvendades koordinatsiooni ja otsustusvõimet. Alkoholi tarvitamine suurendab vägivaldsesse olukorda sattumise riski, suurendades impulsiivsust ja vähendades inimese enesekontrolli ning võimet konflikte rahumeelselt lahendada. Alkoholi tarvitamine suurendab riski endale viga teha, tõstes riski enesetapule ning suitsiidsele käitumisele.

Kokkuvõte

Alkoholi tarbimine mõõdukas koguses võib millelegi hästi mõjuda, kuid ka mõõdukal tarbimisel on riskid . Alkohol võib tekitada erinevaid haigusi ja põhjustada õnnetusi, mis halvimal juhul võivad lõppeda surmaga. Ka mõõduka tarbimise puhul ei pruugi inimesed piiri tunnetada ja lõpetavad ikkagi joobes olekus.

Kasutatud allikad

Alkoholi mõju tervisele. http://www.alkoinfo.ee/mojud/alkoholi-moju-tervisele 03.05.15.
Alkohol ja tervis. http://www.jootargalt.ee/tervis 03.05.15.