Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehingute majandusliku tõlgendamise vajalikkus (0)

1 Hindamata
Punktid
Tehingute majandusliku tõlgendamise vajalikkus
Ainus võimalus omada ülevaadet ja kontrollida tehinguid on läbi majandusliku tõlgendamise. Kõik tehingud peavad olema dokumenteeritud vastavalt ettekirjutustele, et neid oleks võimalik tõlgendada. Dokumenteerimine peab olema tehtud korrektselt, et seda oleks võimalik kolmandal osapoolel tõlgendada. Tehingute tõlgendamise peamine eesmärk on ühetaoline maksustamine. Tehingute tõlgendamiseks tuleb lähtuda tehingute sisust, mitte maksumaksja poolt tehingule antud vormist . Enamiku maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Täpseks tõlgendamiseks on vajalik välja selgitada, kas lepingupoolte kokkulepitud tingimusi on konkreetses õigussuhtes ellu viidud , et otsustada kas tegemist on ühe või teise maksustatava tahinguga.
Kõik see muudab tehingute majandusliku tõlgendamise keeruliseks. Vägagi aktuaalne on maksudest kõrvale hoidumine. Luuakse keerulisi süsteeme ,et eksitada maksuametit ja ettevõtte teenitud tulu eraisiku käibevahendiks muuta. Eesti tulumaksu süsteem on ainulaadne kuna tulumaksu ei arvestada kasumi pealt vaid välja makstud tulu pealt. See annab võimaluse kasumit reinvesteerida maksuvabalt. Samuti annab see võimaluse kõiksuguste skeemide loomiseks. Ilma tehingute majandusliku tõlgendamise ehk pideva seaduspärasuse kontrollimise ei laekuks ilmselt üldse maksude raha riigikassasse. Tehingute majanduslik tõlgendus annab aluse maksukohustuse tekkimiseks. Ilma tehingu tõlgedamise ei ole alust ka maksukohustusele.
Kõik tehingud peavad oleme tõlgendatavad majanduslikult, see on vajalik ellkõige, et kolmandad isikud mõistaksid toimuvat. Seda mitte ainult maksukohustuste määramiseks. Ettevõte tehingute majanduslikust tõlgendusest on huvitatud ka investorid ja omanikud. Nad tahavad samuti täieliku ülevaadet toimunud tehingutest. Nagu iga eraisik tahab omada ülevaadet oma pangakontol toimuvast. Ühel juhul on tegemist väga lihtsate tehingutega mida on võimalik tõlgendada hetkega. Teisel juhul võivad tehingud olla väga keerulised ja raskelt mõistetavad. Ning mõndadel juhtudel manipuleeritakse tehingutega ja muudetakse nad tahtlikult väga raskelt tõlgendatavateks, et luua valearusaame. Ka selline tegevus on kindlasti paljudes ettevõtetes igapäevane ja tavaline.
Heaks näiteks on ENRONi juhtum. Tehingute majandusliku tõlgendusega manipuleeriti läbi finantsskeemide ja loodi kolmantatele osapooltele vägagi eksitav arusaam tegelikult toimuvast. Ettevõte tootis tegelikult suurt kahju, kuid see suudeti läbi skeemide kinni mätsida ning ENRONi aktsiad müüsid väga suure raha eest, kuna usuti suurt kasumit. Ettevõttes töötas ligi 20000 töölist ja raamatupidamist jälgis kõrgelt tunnustatud autiitor ettevõte Arthur Andersen . Skeem nagu iga teine ei olnud jätkusuutlik ja ühelhetkel pidi kõik kokku varisema. Kui see juhtus kaotasid väga paljud inimesed meeletuid summasid börsil, kuna ENRONi väärtpaberid mis varem olid väga kõrges hinnas, kaotasid kiirelt oma väärtuse. See juhtum on muidugi erakordne ning kindlasti väga õpetlik.
Minu arvamus on, et selliseid suuri pettuskeeme on olnud ja tuleb kindlasti ka tulevikus. Süsteem ei ole täiuslik ega ilmselt saagi olema. Tehinguid aga toimub koguaeg ja väga palju.
Ilma tehingute majandusliku tõlgendamiseta ei oleks võimalik selget ülevaadet tegevusest saada, on vaja mõista tagamaid ja motiive . See on praegusel hektel parim võimalikest ning pole küsimustki selle vajalikuses.
On väga olulin mõista enda poolt sooritatud tehinguid täielikult. Mõne lepingu punkti vale tõlgendamine võib tuua suure kahju. Kindlasti on palju pettusskeeme mis on suunatud ettevõtetele. Esmapilgul kasumlik tehing võib soorituda kahjumlikuks koormuseks. Osapoolte vahel kokkulepitu peab olema selgelt ja üheti arusaadavalt tõlgendatav ka kõrvalistele isikutele. Väike-ettevõtjal ning juhatuse liikmel laskub kohustus mõista nende poolt sooritatud tehingute majandusliku tõlgendust, kuna on seaduse ees vastutavad. Maksutest kõrvalehiilimiseks võidakse lugeda ka tahtmatud teguviisi , mis on tingitud teadmatusest. Samuti on juhatuse liige vastutav omanike või investorite ees. Talle on usaldatud nende varaga tehinguid sooritama. Ka investori või omanikuna on oluline mõista tehingute majandusliku tõlgendust, et kindlad olla kasumlikus tegevuses ning seaduspärasuses. Juhatuse liikmed võivad nende vara ebasüntsalt kasutada ning pettuskeemide läbi ise rikastuda nende arvelt. Paljud Soome ettvõtjad on pidanud kogema suurt rahalist kaotust Eesti äriseadust valesti tõlgendades. Usaldus ja hea usk mängivad kindlasti selles suhtes suurt rolli. Samuti teki palju arusaamatusi partnerite vahel kus üksosapool kannatab rahalist kaotust ja teine osapool võidab. Sellised juhtumid jõuavad tihti ka kohtuni kus vaadatakse tehingut üle ja tehakse kindlast nende õiguspärasus läbi majandusliku tõlgenduse.
Riigil ja kohtul laskub kõige suurem roll kontrollimaks ja tõlgendamaks majanduslike tehinguid. Läbi selle kantakse edasi maksukohustus ja luuakse süsteem, mida kõik järgima peavad ning mis loob korra. Samuti on riigil endal väga palju tehinguid mille eest vastutatakse. Korruptsioon on ilmselt elu loomulik osa ning see toimub igal tasandil. Nii nagu ei maksta korralikult makse ja lähe maksu raha õigetesse kohtadesse . Kui kõik toimiks nii nagu ettekirjutatud on siis oleks süsteem ju ideaalne.
Tehingute majandusliku tõlgendamise vajalikkus #1 Tehingute majandusliku tõlgendamise vajalikkus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tanelo Õppematerjali autor
Võib esineda kirjavigu!

Sarnased õppematerjalid

Ainetöö maksunduses
19
docx

Ainetöö maksunduses

1) MTA küsitud dokumentatsiooni hulk viitas sisuliselt maksukontrollile. MTA ei ole andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, millega rikkus ärakuulamis- põhimõtet; 2) MTA-le esitatud dokumentidega on äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. MTA ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid OÜ-ga Mark Oil, AS-ga Jetoil, ORLEN Eesti OÜ-ga, AS-ga N- Terminal Hulgi. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei esitanud andmeid, selgitusi ega dokumente tehingute kohta Starline Team, Kaukeste või Eastside Rivers OÜ-dega. Kaebaja ei ole nende äriühingutega tehinguid teinud, vaid on raha neile üle kandnud faktooringu alusel, mille kohaselt on kütuse müüja (OÜ Tarkoil,Oil Pluss Grupp OÜ) loovutanud oma nõuded kaebaja vastu faktoorile 3) MTA tegi ennatlikke järeldusi. Alles maksumenetluses on võimalik tuvastada maksude tasumise rikkumisi, anda täielikud hinnangud mingi ajavahemiku tehingute ja käivete õigsusele.

Maksundus
Sissejuhatus tsiviilõigusesse-Eraõigus õiguskorra osana
40
doc

Sissejuhatus tsiviilõigusesse. Eraõigus õiguskorra osana.

Eeldused: 1. Teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse) 2. Muu abi kättesaamatus 3. Eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida Õigustatud on ainult selline omaabi, millega ei ületata hädakaitse piire ning omaabi on õiguspärane, mistõttu vara kahjustamine ei ole kahju tekitamine. 5. Tehingud Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus PAP- Isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel LV- lepingu pooled saavad ise otsustada lepingute sõlmimise üle ja pooled on läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel võrdsed (alluvussuhted puuduvad) 1. Sõlmimisvabadus- kas leping sõlmida ja kellega (kindlatel juhtudel sõlmimine kohustuslik) 2. Sisuvabadus- sõlmida leping, millist soovitakse ning milles kokkuleppele jõutakse 3. Vormivabadus- leping võib olla sõlmitud mistahes vormis (kui sesadusest ei tulene teisiti) Tehing

Tsiviilõigus
TsÜS-i konspekt
43
doc

TsÜS-i konspekt

Tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta. Eesti Äriseadustikule ongi see iseloomulik, et see sisaldab norme ainult äriühingute kohta, aga mitte norme kaubandustehingute kohta. Kõik tehingute kohta käivad normid on kas TsÜS- is või VÕS-is. Äriõiguse eristamine Eestis on tinglik, tsiviilõiguse ja äriõiguse normid on küllalt palju omavahel seotud. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand/intellektuaalne omandiõigus Siin on eristamine selgem. Intellektuaalne omandiõigus hõlmab selliseid alaliike nagu autoriõigus, patendiõigus, seotud sellega, kus omand tekib mingi intellektuaalse tegevuse tagajärjel

Õigus
Tsiviilõiguse konspekt-õpiku põhjal
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

 ei tohi ületada hädakaitse piire.  vallasasja puhul nõutav selle vahetu rakendamine pärast seda, kui valduse rikkumine algas;  eelkõige: valduse (jõuga) tagasivõtmine. 4. PEATÜKK 1. Privaatautonoomia põhimõte ja lepinguvabadus  Privaatautonoomia – isikud on vabad oma õiguste ja kohustuste kujundamisel tehingute tegemise teel  Tehinguõpetuses on keskse tähendusega õiguslikud mõisted TAHTEAVALDUS ja TEHING.  Tehingu tähtsaim liik on LEPING.  Lepingu üldpõhimõte on lepinguvabadus, mille väljendub kolmes vabaduses: 1) lepingu sõlmimise vabadus (kas sõlmida või mitte ning kellega) 2) lepingu sisu vabadus (poolte vabadus sõlmida leping, millist nad soovivad ning milles kokkuleppele jõuavad) 3) lepingu vormi vabadus (lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seadusest ei tulene

Tsiviilõigus
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada. Kui keegi teeb tehingu, siis kuidas ta teab, et tegu on teovõimelise isikuga? Vaidluse korral tuleb selgitada, kas tehingu sooritamise ajal oli osapool täieliku teovõimega. TsÜS §8 (2) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS §8 (3) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Nt. mingist tehingust ta sai piisavalt aru, mõnedest aga ei saa; keeruline on määrata täisealise, kuid vaimselt mitteadekvaatse inimese teovõime ulatust (kas on piiratud ja kui on siis mil määral?)

Tsiviilõigus
Tsiviilõiguse üldosa
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega, võib kohus alaealise teovõimet laiendada seadusliku esindaja nõusolekuta. (3) Mõjuval põhjusel võib kohus alaealise piiratud teovõime laiendamise täielikult või osaliselt tühistada. Kui keegi teeb tehingu, siis kuidas ta teab, et tegu on teovõimelise isikuga? Vaidluse korral tuleb selgitada, kas tehingu sooritamise ajal oli osapool täieliku teovõimega. TsÜS §8 (2) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS §8 (3) Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Nt. mingist tehingust ta sai piisavalt aru, mõnedest aga ei saa; keeruline on määrata täisealise, kuid vaimselt mitteadekvaatse inimese teovõime ulatust (kas on piiratud ja kui on siis mil määral?)

Õigus
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

tohi ületada hädakaitse piire Eeldused: ● teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse) ● muu abi kättesaamatus ● eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida Tehingud Privaatautonoomia - (§ 19) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele ● Tsiviilseadustiku alus ● Üksikisik saab oma õigussuhteid kujundada enesemääramisega ● Tänapäeval piirang lepinguline õiglus ● Õigussuhete kujundamine toimub tehingute kaudu Lepinguvabadus ● Sõlmimisvabadus (erand sõlmimissund - liikluskindlustus, elutähtsad teenused - ei saa mitte lepingut sõlmida) ● Sisuvabadus (ise võib kujundada sisu (hind, ese, tähtajad), piirang imperatiivsuses) ● Vormivabadus (puudub teatud tehinguliikidel) Tehingud - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Tsiviilõiguse üldosa
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

tohi ületada hädakaitse piire Eeldused: ● teatud õiguse olemasolu (valduse kaitse) ● muu abi kättesaamatus ● eksisteerib oht, et õigust ei ole võimalik muul viisil realiseerida Tehingud Privaatautonoomia - (§ 19) Igaühel on õigus vabale eneseteostusele ● Tsiviilseadustiku alus ● Üksikisik saab oma õigussuhteid kujundada enesemääramisega ● Tänapäeval piirang lepinguline õiglus ● Õigussuhete kujundamine toimub tehingute kaudu Lepinguvabadus ● Sõlmimisvabadus (erand sõlmimissund - liikluskindlustus, elutähtsad teenused - ei saa mitte lepingut sõlmida) ● Sisuvabadus (ise võib kujundada sisu (hind, ese, tähtajad), piirang imperatiivsuses) ● Vormivabadus (puudub teatud tehinguliikidel) Tehingud - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun