MÕISTED Toidu nimetus Peab andma võimalikult konkreetse ja põhjaliku ülevaate kasutatavatest kuum- ja külmtöötlusvõtetest. Toiduained/toorained Toiduaine nimetus ei tohi olla eksitav. Kindlasti tuleb ära nimetada ka vesi. Kõik toiduained tuleb eraldi välja tuua! Samuti tuleb toiduaine nimetuses ära mainida, millise töötlusastmega on tegemist. Ühik kalkulatsioonikaardil Enamkasutatavad ühikud on: kg, L, tükk/kilogramm (tk/kg) Bruto ostukaal Toiduaine algkaal, ehk kaal enne puhastamist jn. Neto kasutuskaal Kaal peale puhastamist. Kasutuskaal ehk neto on 100 kao %. Tooraine (neto) kokku Tooraine (neto) kokku näitab, kui palju neto kaalus kasutati antud ühe portsjoni toidu valmistamiseks toiduaineid kokku. Tooraine (neto) ei tohi olla kunagi väiksem kui portsjoni kaal. Portsjoni kaal On ühe portsjoni kaal e. väljatulek, mis serveeritakse koos kõikide lisanditega. Peab olema väljendatud grammides ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 ...
Toidu nimetus: Ühe portsjoni kaal: Vajaminev kogus (portsjonite arv): Sisesta brutokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 10 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % NETO BRUTO 1 NETO 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 ...
Müügihind Müügihind = omahind + juurdehindlus + käibemaks Toiduportsjonihind finantseerimis kulud roa valmistamisel tekkinud kulud käibemaks soovitud kasumi püsikulud osa amortiatsiooni eraldised Müügihind peab katma: · käibemaks · püsikulud · soovitud kasumi osa · roa valmistamisel tekkinud kulud · finantseermis kulud Muutuvad kulud: Tooraine maksumus, valmistamisega seotud kulud, palgakulu. Püsikulud on need mida peab maksma ka siis kui tootmist ei toimu: rendikulu, küttekulud, telefoni maksud. Finantseermis kulud: On ettevõtte laenud. Amortiatsiooni eraldised: Need jäävad ettevõtte jaoks ja nende arvelt tehakse uusi inversteeringuid. Planeeritud kasum: roa sisse tuleb arvestada planeeritud kasum. Käibemaks:...
Väljastusleti töökorraldus Väljastusletti kasutatakse restoranides, kus tellimusi täidetakse menüü alusel. Kuumad taldrikud on roogade väljapaneku laual ja kokad asetavad tooteid taldrikule (mitme taldriku puhul liigutakse toorainega ühe taldriku juurest teise juurde). Tooted võivad olla liigutataval kärul või käes hoitavates nõudes. Meeles tuleb pidada, et kuumade roogade väljastamisel tuleb võimaluse korral kasutada soojendusega lauda või soojenduslampe. Tööd võidakse teha ka selliselt, et taldrikud liiguvad ja kokad püsivad paigal. Iseteenindusliini töökorraldus Iseteenindus ehk letiteenindus on kasutusel maanteeäärsetes söögipaikades, kaubamajade odavates kohvikutes, tehase- ja ülikoolisööklates, puhkekeskustes ning tervishoiuasutustes. Seda süsteemi saab rakendada mitmel viisil ja igal viisil on oma head ja halvad küljed. Iseteeninduse variandid on: • Otselett, kus klient juhitakse väljapandud...
HALVAATORT RETSEPT NR. 1 Portsjoni kaal (kg): 1,000 Valmistatavaid portjoneid: 5 Retsepti kaal Tootmise kaal Jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 5 bruto 5 neto Ühiku hind Koguse hind Põhi 1 Muna tk/kg 4 0,200 20 1,000 1,01 kr 20,20 kr 2 Peen suhkur kg 0,128 0,128 0,640 0,640 13,20 kr 8,45 kr 3 Nisujahu kg 0,090 0,090 0,450 0,450 6,17 kr 2,78 kr 4 Jahvatatud mandel kg 0,018 0,018 0,090 0,090 72,00 kr 6,48 kr 5 Küpsetuspulber kg 0,008 0,008 0,040 0,040 842,00 kr 33,68 kr ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge kaalika-porgandi vorm. Selle talve trend-kaalikas- sisaldab C-vitamiini, millest jätkub talveks. Magusroaks valmistan tra...
TOIDU NIMETUS: Gaavilõhe värskel salatil krõbedate krutoonidega portsjoni kaal 120g//100/20 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto 45 Lõhefilee, nahaga kg 0,030 0,017 0,060 0,033 10 Jääsalat kg 0,035 0,032 0,070 0,063 5 Ruccola 0,020 0,019 0,040 0,038 5 Värske kurk kg 0,025 0,024 0,050 0,048 2 Tomat kg 0,015 0,015 0,030 0,029 15 Porrulauk kg 0,006 0,005 0,012 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE Referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Arvutikaugne seade, mille valisin oli Kapselkohvimasin Cupsolo, Paulig. Paulig on valinud Sveitsis väljatöötatud kõrgekvaliteedilise, patenteeritud K-fee süsteemi. Tulemuseks on multifunktsionaalne seade, mis võimaldab valmistada erinevaid kuumi jooke tagades nende suurepärased maitseomadused ja kõrge kvaliteedi. 1. KIRJELDUS Paulig on valinud Sveitsis väljatöötatud kõrgkvaliteedilise, patenteeritud K-dee süsteemi. Tulemuseks on multifunktsionaalne seade, mis võimaldab valmistada erinevaid kuumi jooke tagades nende suurepärased maitseomadused ja kõrge kvaliteedi: · Skandinaavia stiilis must kohv (kas cremaga või ilma cremata) · Tõeline ...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Rahvusköök Indiaköök Juhendaja: Viljandi 2008 Eelroog India TOIDU NIMETUS kartulisalat portsjoni 0,130 kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta Retsept Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto Ühiku h ih 30% Kartul Kg 0,180 0,126 0,360 0,252 9,00 kr 1,62 kr Roheline 20% paprika Kg 0,125 0,025 0,250 0,050 53,00 kr 6,63 kr 1% Maits. Jogurt Kg ...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus ja toitlustusosakond PIDULIK LÕUNASÖÖK SÕBRANNALE Kokk I kutseeksami kirjalik aruanne Tartu 2012 Sisukord Menüü.......................................................................................................................................... 3 Menüü põhjendus........................................................................................................................ 4 Bruschetta tomati, basiiliku ja mozzarellaga spinati-rukola salati padjal....................................... 5 Tehnoloogiline kaart................................................................................................................. 5 Valmistamine............................................................................................................................ 6 Serveerimine............
Transpordimasinad. Kordamisküsimused 1. Transpordimasinate kasutusala ja liigitus. Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šass...
Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250- 300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena. Paraku riknevad austrid kiiresti ja just see teebki nad suhteliselt kalliks ja haruldaseks ehk teisisõnu öeldes tõeliseks delikatessiks. Oma kodukandis maitsevad austrid igal juhul paremini kui pikast teekonnast väsin...
Köögis kasutatavad serveerimisvahendid Serveerimiskärud Kärusid võib kasutada lauakatmisvahendite toimetamiseks saali enne selle avamist, portsjonite üheaegseks toimetamiseks saali suurte kliendirühmade puhul ja roogade serveerimiseks. Serveerimiskärud · Serveerimine Inglise moodi, Prantsusmaal tuntud ka kui Diner a la Russe · Road vormistatakse ja serveeritakse kliendile nähtavalt söögisaalis Serveerimiskärud · Hea kasutada toitude transportimisel · Kärud valmistatakse varakult ette vajalike serveerimisvahendite, salvrätikute, maitseainete ja lisanditega. · "Viimase minuti" toidud (soojad toidud, kuumad joogid) pannakse kärule vahetult enne serveerimist. Soojendusplaadid Lauanõud · Lauanõud võivad olla portselanist, fajansist, klaasist, metallist, puust ja paberist. · Nõud peavad olema hügie...
Tallinna teeninduskool Suurköögi eksam Rühmatöö, grupp 1 Juhendaja: Kristi Tiido Koostajad: Reelika Oissar, Helen Paju, Ants Morel, Maksim Odnenko, Britta Luup Tallinn 2014 2 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp.....................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Jogurtite sortiment erinevate tunnust alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 JOGURT on piimatoode, mille valmistamiseks kasutatakse väga kvaliteetset piima ja vaid jogurtile omaseid mikroobe, mis annavad jogurtile tüüpilise maitse ja konsistentsi. Hapendatud piimatooteid, sealhulgas jogurtit hakati valmistama ning toiduks kasutama 5000 aastat eKr. Elbruse mäe jalamil. Tänaseks on jogurtist saanud üks populaarseim piimatoode kogu maailmas. Menule on kaasa aidanud nii uued suunad toitumises kui ka legendid üle 100 aasta elavatest jogurtit tarbivatest mägilastest. Ka eestlaste toidulaual on jogurt leidnud kindla koha. Mis on jogurtis eriti väärtuslik? Jogurti koostises on valku, rasva, piimasuhkrut ehk laktoosi, mineraalaineid ja vitamiine. Kõik need ühendid on inimorgani...
VARIOCOOKING CENTER Iseseisev töö Tallinn 2011 SISUKORD 1. JOONISED................................................................................................................3 2. NUMBRILISED SÜMBOLID.................................................................................5 3. TEHNILINE INFORMATSIOON...........................................................................6 4. KIRJELDUS.............................................................................................................6 5. FUNKTSIOONID....................................................................................................6 5.1. VarioCooking Control reziim.....................................................................6 5.2. Käsireziim...................................................................................................7 5.3. Lisafunktsioonid..............................................
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST......................................................................................................3 1.1 Ajaloost.....................................................................................................................................3 1.2 Arenenud ühiskond...................................................................................................................3 1.3 Igapäevased kombed.................................................................................................................4 1.4 Köögist......................................................................................................................................4 2 ÜRITUS..................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest Referaat Juhendaja: Riina Laht Tallinn 2010 Kohupiimakreem Hellus mustika-banaani-jogurti-kohupiimakreem 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, piim, suhkur, rõõsk koor, mustikad, kiudaine (inuliin), banaanid, paksendaja modifitseeritud tärklis, zelatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator sidrunhape, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Tootes on 32% jogurtit, 2,3% mustikaid ja 1,5% banaane. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 113 energiatkcal süsivesikuid16,1 g (475 kJ) valke 5,6 g rasvu 2,5 g Lumivalgekese sidruni-kohupiimakreem 150g Koostis:...
MÕISTED PAGAR-KONDIITRILE Aktiveeritud pärm - suurendatud käärimisenergiaga press- või kuivpärm, mis on saadud tema aktiveerimisel eritoitekeskkonnas. Bioloogiline kobestamine - taigna kobestamine alkohol- ja osalisel piimhappekäärimisel eralduva süsihappegaasi toimel. Busee - ümarbiskviitkoogi põhi. Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel. Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks. Griljaaz (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud ma...
Kohv Kohvitootjad. Suurimad kohvitootmise piirkonnad on Brasiilia, Columbia, Indoneesia, Etioopia. Tuntumad ettevõtted, kes tegelevad kohvitoodete tootmise ja turustamisega on Paulig, Löfbergs Lila ja Jacobs. Lahustuvaid kohvisid toodab põhiliselt Nestlé. Pauligi ajalugu algab aastast 1876, kui Saksamaalt Soome tulnud immigrant Gustav Paulig asutas oma äri. Gustav Paulig alustas oma äri soola, kohvi, vürtside, jahu, portveini, konjaki jt koloniaalkaupade maaletoomise ja müügiga. 1904. aastal laiendas Paulig oma tegevust – lisaks hulgimüügile hakati tegelema ka toiduainetööstusega. Pauligi kohvitehas, mis oli esimene kohvitehas Põhjamaades, alustas tegevust laohoones Helsingi Katajanokka linnaosas. Paulig Espresso Originale on traditsiooniline Põhja-Itaalia stiilis röstitud õrnalt aromaatne espressosegu. Pisut robustat muudab kohvi maitse täidlasemaks ja annab tugeva aroomi. Maitse on pisut magus ja kohvil o...
Piimatooted Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.Piim(koostis,piim kui toiduaine) 3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süs...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 K...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Õppejõud: Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Juhtumiks olen valinud kaks reaalselt toimunud sündmust aastal 2015, millega mul ettevõttes "X" tegeleda tuli. Üks mille puhul olin e-maili teel tellimust sisestades eksimuse tekitanud ja teine minust mitte tingitud põhjustel. Mõlema situatsiooni puhul püüdsime logistikajuhiga leida kõige ökonoomsema viisi selle lahendamiseks (väikese kütuse ja ilma ülemäärase ajakuluta). SITUATSIOON NR. 1 Klienditeeninduse klienditeenindaja on ühe tellimuse valele kliendikoodile sisestanud (kuue kohalise nr viimase nr-ga on eksitud) ehk kahe erineva kaupluse tellimused olid sisestatud ja komplekteeritud ühele kauplusele. Tegu on jahutatud tarbija- ja tükili...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Orgaanilise keemia õppetool YKO5606 Orgaaniline keemia II praktikum Lõputöö Bensaalatsetofenooni süntees atsetofenoonist Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ainete omadused kirjanduse alusel lk 3 3. Ainete ohtlikkus lk 4 4. Vajaminevad ainehulgad lk 5 5. Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused lk 6 6. Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused lk 8 7. Töö käik lk 9 8. Andmete töötlus ja analüüs lk 10 9. Pilte sünteesist lk 11 10. Kokkuvõte ...
LASTE TOITUMINE (6-7 AASTAT) Rühmatöö Tallinn 2011 SISUKORD 1. TEOREETILINE OSA 1.1. KIRJELDUS................................................................................................3 1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED....................................................4 2. PRAKTILINE OSA 2.1. PÄEVAMENÜÜ.........................................................................................7 2.2. TEHNOLOOGIAKAARDID......................................................................8 2.3. KAUBATELLIMUS.................................................................................11 2.4. TÖÖPLAAN.............................................................................................11 3. PILDID.......................................................................................................
Üldandmed ehitusmasinatest. Kordamisküsimused 1. Masina mõiste. 1) Masin on mehhanism või mehhanismide kogum, mille ülesandeks on teha kasulikku tööd, mis seotud ka mingi tootmisprotsessiga või energia muundamisega 2) iga arenenud kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Vikerforell ...................................................................................................................................................................................4 Välimus................................................................................................................................................................. 5 ...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
KÖÖGIS KASUTATAVAD SERVEERIMISVAHENDID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. SERVEERIMISKÄRUD......................................................................4 2. LAUANÕUD..........................................................................................4 3. TOIDURIISTAD...................................................................................9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................12 Lisa 1. Pildid.................................................................................................................13 ...
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumise...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Iling T11K MEREANNID Referaat Juhendajas: Milvi Kasemäe 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KOORIKLOOMAD................................................................................................................... 3 Homaar................................................................................................................................ 3 Jõevähk............................................................................................................................... 4 Krabi.................................................................................................................................... 5 Langust...................
LAPS JA TOIT Referaat Tartu 2008 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................. 3 1. IMIKU TOITUMINE.......................................................................................................................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lap...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.................................................
Mereannid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................................3 Auster...................................................................................................................................................3 KARBID...............................................................................................................................................3 Teod.................................................................................................................................................4 Peajalgsed.............................................................................................................................................5 Kaheksajalg ..............................................................................................................................
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha. Siis tuli kompaniiülem ja käskis kõik portsjonid meeste rõõmuks välja jagada. See vihastas HE-d....
Alusmaterjal · Laudlinade all kasutatakse lausmaterjali kuna: · Libedast materjalist lina püsib paremini paigal · Lauapind on siledam · Lauaplaatide vahed ei paista välja · Lauapind on paremini kaitstud · Nõud ei kolise · Selvelaua seelikut on kergem kinnitada Aluslinana võib kasutada viltjat materjali, paksemat kangast, kulunud laudlina, õhukest kulunud tekki. Linade kokkupanek ja liitmine · Laudlinu pannakse kokku W või M kujulist voldingut jälgides. · Sisse pressitud võib olla vaid keskjoon. · Laudlinu tuleks säilitada puul rippuvana · Linade liitmist kasutatakse pikkade laudade puhul. · Linutamist alustataske uksest kõige kaugemast otsast. · Iga eelmise lina serv kaetakse 20-30 cm ulatuses. Ajalugu · Euroopa toidukultuuris alates 17. sajandist. · Ülesandeks oli kaitsta suuri pitskraesid ja volange. · Salvrättide voltimine ja pidulik asetamine kujunes välja baroki ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TOOTERÜHMA ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Tooterühma analüüs 1Sissejuhatus..................................................................................................... 3 2Toidukaupade alarühm - Kohv..........................................................................3 2.1Tootjad........................................................................................................ 4 2.1.1Paulig Group......................................................................................... 4 2.1.2Jacobs...........
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise...
Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete li...
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just e...
KOOL NIMI E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele Uurimustöö JUHENDAJA Tallinn 2013 Resümee inglise keeles An important issue that has always pestered mankind: how to preserve food products for longer duration without degrading the quality. In the current paper, the use of synthetic preservative E223, its advantages and side effects (health hazards) on pre-prepared peeled potato- products are described. A practical test to evaluate organoleptical changes in pre-prepared potatos due to air and UV light. The hypothesis: usage of correct amount of E223 prevents potatoes to react with oxygen, light and other possible elements and helps to maintain the commercial look, was absolutely correct. To conclude, maintaining the quality and looks...
Kuressaare Ametikool Majutuse ja toitlustuse õppesuund Kokk Suurköögiseadmete õpetus Merli Pilter KO-14 Köögi planeerimine ja seadmed köögis Referaat Juhendaja õp. Halliki Väli Kuressaare 2014 Toitlustusettevõtte planeerimisel on tähtsad ruumide otstarbekus ja hubasus. 1 Ideaalne oleks, kui ruumi olemust võiks tootmisiseloomu muutudes kiiresti ja kergesti muuta. Köögiplaanil määratakse tootmis- ja teenindusprotsessiks vajalikud ruumid ja nende kasutamine ning valitakse seadmed ja paigutatakse need planeerimise aluseid arvestades. Lisaks planeeritakse vee- ja elektriühendused, ventilatsioon ja kanalisatsioon. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.............................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired..........................................................................................................
ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22 BS % 48 % 6 % 60 0 C 50 % 55 183 0 C 37 PK 19 +km 3,5 PK 12 +km 1,5 PK 18 AC 16 surf (TAB 16 kulumiskihis) EVS 901-3 Enimkoormatud sõiduraja keskmine...
annaabi.ee 
