Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mõisted pagar-kondiitrile (1)

1 Hindamata
Punktid
MÕISTED PAGAR- KONDIITRILE
Aktiveeritud pärm - suurendatud käärimisenergiaga press- või kuivpärm, mis on saadud tema aktiveerimisel eritoitekeskkonnas.
Bioloogiline kobestamine - taigna kobestamine alkohol - ja osalisel piimhappekäärimisel eralduva süsihappegaasi toimel.
Bušee - ümarbiskviitkoogi põhi.
Chelle - tööstuslikult valmistatud želeemarjad.
Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit .
Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks.
Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel.
Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks.
Griljaaž (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud mandlid või pähklid.
Hapendatud keet - piimhappebakterite toimel käärinud keet.
Juuretis - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode rukki-, rukki-nisu- võinisulihtjahust ja veest, mida kasutatakse osaliselt taigna valmistamiseks.
Keemiline kobestamine - taigna kobestamine kpsetamise käigus küpsetuspulbri lagunemisel eralduva süsihappegaasi ja ammoniaagi toimel.
Keet - veest ja jahust valmistatud pooltoode, milles tärklis on kliisterdunud kuuma vee või elektrilisel kontaktmeetodil kuumutamise toimel.
Kihistusmargariin - spetsiaalne lisaainetega margariin erinevate taignate kihistamiseks.
Kuivamiskadu - massi vähenemine osa vee aurustumise ja mõnede käärimisproduktide lendumise tõttu toodete jahtumisel ning hoidmisel, mis määratakse protsentides kuuma ja jahtunud toote masside vahe põhjal teatud ajavahemikus.
Kuivikupuru - pooltoode, mis on saadud kuivatatud leiva või saia peenestamisel.
Käärimiskadu - pooltoodete massi vähenemine süsivesikute käärimise, süsihappegaasi, oda piirituse ja lenduvate hapete eraldumise ning niiskuse aurustumise tõttu taigna käärimisel, segamisel , töötlemisel ning kerkimisel.
Käärinud keet - pärmi toimel käärinud keet.
Küpsemiskadu - taigna massi vähenemine osa vee aurustumise ja mõnede käärimisproduktide lendumise tõttu küpsetamisel, mis määratakse protsentides ahju mineva tainaku ja ahjust väljunud kuuma valmistoote masside vahe põhjal.
Küpsetamine - tainakute muundumine valmistoodeteks nende kuumutamisel küpsetuskambris.
Küpsetussegu - segu, milles on kõik vajalikud toorained taigna või kreemi valmistamiseks, harilikult tuleb lisada vaid vedelikku.
Leivaleotis - pooltoode, mis on saadud vees leotatud tahke leiva peenestamisel.
Leivapuru - pooltoode, mis on saadud tahke leiva peenestamisel.
Lõppkerkimine - tainakute hoidmine kindla temperatuuri ja õhu suhtelise niiskuse juures nende kobestamiseks ja vajaliku mahu saamiseks.
Martsipan - peenestatud mandlitest ja tuhksuhkrust koosnev maius , mis sobib nii täidisteks kui ka kaunistuste voolimiseks.
Mehaaniline kobestamine - taigna kobestamine taigna segamisel segamismasinas või rõhu all antava süsihappegaasi, hapniku või õhu toimel.
Munamääre - kaunistuspooltoode, mis on valmistatud munade või melanži ja vee intensiivsel segamisel.
Nisueeltaigen - retsepti ja tehnoloogilise juhendi kohaselt nisujahust , veest ning pärmist valmistatud eeltaigen.
Nisutaigen - nisujahust valmistatud taigen , mida iseloomustab elastsus ja venivus .
Nonparell - kondiitritoodete kaunistuseks mõeldud värvilised suhkrudražeekuulikesed.
Pagaritööstuse lisatooraine ehk abitooraine - tooraine, mida lisatakse põhitoorainetele ja kasutatakse pagaritoodete toiteväärtuse tõstmiseks, vastavate maitse-, aroomi - ning füüsikalis-keemiliste näitajate tagamiseks.
Pagaritööstuse põhitooraine - jahu, vesi, sool, pärm.
Palett - kondiitri töövahend kreemide või taignate ühtlaseks laialiajamiseks, tortide ja kookide pinna silumiseks.
Pooltoodete käärimine - eeltaigna, juuretise ning taigna süsivesikute ja valkainete muundumine jahu ensüümide, pärmi ja piimhappebakterite toimel, mille tulemuseks on eeltaigna, juuretise ja taigna optimaalne olek edaspidiseks töötlemiseks.
Pooltoodete segamine - eeltaigna, taigna, juuretise retsepti- ja tehnoloogilise juhendi kohane segamine ning mehaaniline töötlemine vajaliku struktuuri ja füüsikaliste omadustega massi saamiseks.
Pralinee - peenestatud mandleid või pähkleid, suhkrut ja rasvainet sisaldav mass.
Profitroolid - väikesed keedutaignast pooltooted peamiselt soolaste suupistete valmistamiseks.
Prooviküpsetus - jahu küpsetusomaduste, tehnoloogilise protsessi parameetrite või toodete valmistamise mitmesuguste võimaluste proovimise meetod proovitoodete küpsetamise teel laboratoorses või tööstuslikes tingimustes.
Pumat - vahustatud suhkru ja siirupi jahutatud mass.
Rukkitaigen - rukkijahust valmistatud taigen, mida iseloomustab suur viskoossus ja vähene elastsus.
Saialäige - saiadele ja pirukatele ilusa läike andmiseks mõeldud spetsiaalne lahus.
Streisel - jahust, suhkrust ja rasvainest ( vahekorras 1: 1 : 0,5 ) käte vahel hõõrutud puru, mida kasutatakse kookide ja plaadisaiade katteks.
Suhkrustatud keet - keet, mis suhkrustatakse jahu või linnaste või ensüümide või ensüümipreparaatide toimel maksimaalse suhkrusisalduse saavutamiseks.
Sukaad - suhkrusiirupis töödeldud tsitruseliste koored (värviline osa).
Taigen - jahu, vee, pärmi, eeltaigna või juuretise ning lisatooraine segamisel ja käärimisel saadud pooltoode, mis on valmistatud retsepti ja tehnoloogilise juhendi kohaselt.
Taigna allalöömine - nisutaigna korduv lühiajaline segamine käärimise ajal, et eralduksid käärimisproduktid ja paraneksid taigna füüsikalised omadused ning struktuur.
Taigna kobestamine - taignale poorse struktuuri andmine.
Taigna töötlemine - valmistaigna töötlemise operatsioonid : tükeldamine, ümardamine, eelkerkimine, vormimine ja lõppkerkimine.
Taigna tükeldamine - taigna lõikamine kindla massiga tükkideks, et tagada küpsetatud toodete ettenähtud mass.
Tainak - kindla massiga taignatükk, mis on läbi teinud ühe või mitu töötlemisoperatsiooni.
Tainakute vormimine - tainakutele vajaliku kuju andmine.
Tainakute ümardamine - tainakutele ümara kuju andmine.
Tempereerimine - šokolaadi sulatamise ja jahutamise protsess, saavutamaks püsivaid ja ilusa läikega kaunistusi.
Toitesegu - jahu ja vee või jahu, vee ja keedu kindlas vahekorras segu, mis on toitekeskkonnaks pärmidele ja piimhappebakteritele vedelpärmi või vedela juuretise valmistamisel.
Toorainete doseerimine - toorainete portsjoni kaupa või pidev kaalumine või mahu määramine vastavalt retseptidele.
Toorainete ettevalmistamine - operatsioonid toorainega (kvaliteedi kontroll, pakendist vabastamine, sõelumine, magnetpuhastus, peenendamine, lahustamine, filtreerimine , sulatamine), mis tagavad selle kasutamiskõlblikkuse.
Tordikamm - plastmassist töövahend tortidele ja kookidele triibulise mustri tegemiseks.
Töötlemiskadu - jahu kulu puistena taigna töötlemisel.
Tüll - erikujuline metallist otsik taignate ja kreemide pritsimiseks.
Mõisted pagar-kondiitrile #1 Mõisted pagar-kondiitrile #2 Mõisted pagar-kondiitrile #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerli Loopman Õppematerjali autor
Mõisted küpsetuskunstist ja nende seletus/tähendus. Kasulik nii pagar-kondiitrile kui ka lihtsalt kokandust või toitlustust õppijale. Kõik küpsetuskunstis oluline on ära seletatud, alates toorainetest ja töövahenditest kuni toodete küpsetamise ja kaunistamiseni välja.

Sarnased õppematerjalid

Pagar
8
docx

Pagar

Kordamisküsimused pagaritoodete tehnoloogias 1. Pagaritoodete klassifitseerimine Jagatakse lihtpagaritoodeteks ja valikpagaritoodeteks. Samuti võib pagaritooteid klassifitseerida retsepti, kergitusmeetodi, pH, niiskussisalduse ja vee aktiivsuse järgi. 2. Pagaritoodete põhi- ja abitooraine, mõisted Põhitooraine- pärm, vesi, sool, jahu. Abitooraine- maitse, välimus ja muud omadused 3. Miks saab rukki- ja nisujahust valmistatud taignaid kobestada? Jahud moodustavad taigna, mis hoiab poorides kinni pärmi elutegevuse käigus moodustuvat CO2. 4. Nisujahu tüübid ja sordid Tüüp 405-Poelettidel "kõrgeim sort". Kõige heledam ja peenem jahu, mis saadakse terade esimesel purustamisel. Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort

Taimsete toiduainete tehnoloogia põhikursus
Pärm
43
pdf

Pärm

PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar-kondiitri erialale 1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm. Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: ­ toorainete vastuvõtmine ja hoidmine ­ toorainete ettevalmistamine tootmiseks ­ taigna valmistamine, käärimine ­ taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine ­ toodete küpsetamine ­ toodete jahutamine, säilitamine ja realiseerimine 2 Pärmitaignatooted · mitmesugused väikesaiad Pärmitaignast valmistatud · kringlid tooted on: · stritslid · poorsed · plaadipirukad ja ­koogid · hea maitsega · küpsetatud pirukad ·

Toitumisõpetus
Pärmita taignad ja tooted
27
doc

Pärmita taignad ja tooted

- Keeksiküpsis 14 Taigna valmistamiseks või vahustatakse, eraldi vahustatakse muna ja suhkur. Vahustatud võile lisatakse jahu ja pestud hakitud rosinad ning lõpuks järk- järgult vahustatud muna -suhkru segu. Saadud taigen pritsitakse väikestesse küpsetuskindlatesse kapslitesse, küpsetatakse 10-15 minutit 220- 230º juures. 4. Keeksid Keeksid kujutavad endast õhulisi, suure kalorsusega jahulisi kondiitri tooteid, mis valmistatakse suure või ja suhkru kogusega taignatest. - keeks " Pealinna" Taigna valmistamisel või ja suhkur vahustatakse, lisatakse järk - järgult muna, seejärel rosinad ja lõpuks sõelutud jahu. Valmistaigen valatakse piklikesse keeksivormidesse 1/2 kuni 3/4 ulatuses vormist. Seejärel tõmmatakse võisse kastetud puulusikaga taigna keskele triip, et küpsemisel tekiks kogu toote ulatuses peale lõhe

Pagar-kondiiter
Pärmitaigen
37
doc

Pärmitaigen

JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64

Kokandus
Pärmitaigen ja tooted
37
doc

Pärmitaigen ja tooted

JAHU Eesti turul on väga palju erinevatest maadest imporditud jahu. Eestis kasvatatud nisu ning sellest jahvatatud jahu ei jää oma küpsetusomaduste poolest mitte millegi poolest alla Läänest sisseveetud jahule. Tänu väetiste ohtrale kasutamisele Euroopas saadakse suuri hektarisaake, kuid tugevasti saab kannatada jahu kleepvalgu kvaliteet, st. et kleepvalk ei ole enam elastse närimiskummi konsistentsiga, vaid muutub vedelaks, mille tõttu taigna kuju ei püsi. Optimaalne kleepvalgu sisaldus on 28-30%, kui see on alla 25%, siis korralikku saia ei saa. Tuhasisaldus näitab jahu heledust KLEEPVALGU SISALDUSE JÄRGI: TUHASISALDUSE JÄRGI: Tähis min.% max.% Tähis min% max% A 33 - 405 - 0,50 B 31 32 550 0,51 0,63 C 28 30 812 0,64

Pagaritoodetet tehnoloogia ja praktiline töö
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid ­ rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j

Toit ja toitumine
Toiduained
62
doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus
Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu
25
docx

Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille su

Tehnoloogia




Kommentaarid (1)

clementine profiilipilt
clementine: Mõisteid on 50 puntise hinna jaoks minu meelest pigem vähe, lisaks leidsin mõningaid vigu (nt mitte tüll, vaid tülle)
19:34 07-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun