Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES (0)

1 Hindamata
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool
K15KÕ
TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES
Iseseisev töö
Õppejõud:
Mõdriku
2017

Sissejuhatus


Juhtumiks olen valinud kaks reaalselt toimunud sündmust aastal 2015, millega mul ettevõttes "X" tegeleda tuli.
Üks mille puhul olin e- maili teel tellimust sisestades eksimuse tekitanud ja teine minust mitte tingitud põhjustel.
Mõlema situatsiooni puhul püüdsime logistikajuhiga leida kõige ökonoomsema viisi selle lahendamiseks (väikese kütuse ja ilma ülemäärase ajakuluta).

Situatsioon nr. 1


Klienditeeninduse klienditeenindaja on ühe tellimuse valele kliendikoodile sisestanud (kuue kohalise nr viimase nr-ga on eksitud) ehk kahe erineva kaupluse tellimused olid sisestatud ja komplekteeritud ühele kauplusele .
Tegu on jahutatud tarbija- ja tükilihadega, mida tuleb kliendil vähemalt 2 tööpäeva ette tellida.
Mõlemad kliendid asuvad Lõuna-Eestis Põlvamaal, kuhu toimuvad veoringid ainult teisipäeviti ja neljapäeviti. Eksimus tuli ilmsiks 15 minutit peale autojuhi lahkumist ning koheselt teavitati klienditeenindust.
Tellitud kogused tundusid kahtlaselt suured ning esimene kauplus oli uurinud, kas teine kauplus on juba kauba kätte saanud, sest tavaliselt käib autojuht enam-vähem samal ajal.
Kauplusel endal puudub logistiline lahendus teisest kauplusest esimesele kauplusele kaup kohale toimetada.
Kuna kaupa vedava ettevõtte poolt on veoringid ainult kahel tööpäeval antud piirkonnas, siis enne järgmist määratud veoringi aega ta sinna ei sõida.
Eesmärk on võimalikult väikese kütuse ja ilma ülemäärase ajakuluta kaup õigele kliendile kohale toimetada.
Klienditeenindus teavitas probleemist logistikajuhti ning uuris, kas autojuhil oleks võimalik tagasi sõita ning kaup peale võtta ja õigesse kohta toimetada.
Logistikajuht lubab teavitada autojuhti, kes läheb kaubale järgi ja viib õigesse kauplusesse paludes, et teine kauplus paneks kauba esimese kaupluse jaoks valmis.
Klienditeenindus saadab teisele kauplusele esimese kaupluse saabunud tellimuse (neil pole vastutavat töötajat hetkel kohal ja see tegevus hõlbustab/kiirendab protsessi), et kauplus saaks kauba autojuhile valmis komplekteerida.
Logistikajuht informeerib autojuhti, kelle kohustuseks on tagasi sõita teise kauplusse ning osa kaupa uuesti peale võtta ja toimetada esimesele kauplusele.
Kauplus omalt poolt pakkus välja lahenduse, et nad kasutavad sisemist tellimuste liikumist. Ehk meie ettevõtte ei pea tühistama arveid ja uusi tegema, või siis tegema kreeditarvet ja uut arve-saatelehte.
Kaks tundi hiljem on esimese kaupluse kaubad kohal ning mõlemad kauplused olid väga tänulikud kiire ja operatiivse tegutsemise eest. Klienditeeninduse poolt edastati samuti vabandused tekkinud probleemi pärast.
Veoring antud piirkonnas ei hilinenud , sest kui logistikajuht andis kohustuse autojuhile tagasi sõita oli ta teel veoringi viimase kliendi juurde ning mõlemad kauplused asusid tema tagasisõidu teel.

Situatsioon nr. 2


HoReCa klient on tellinud reedeks veisesisefileepihve 200g ( portsjon tükid) ning Osso Buccot. Mõlemad tooted on ettevõttes ettetellitavad vähemalt (minimaalselt) 3 tööpäeva ette, kuna need pakendatakse tootmises tellimuste põhiselt.
Eelmise päeva pärastlõunal (s.o neljapäeval vahemikus 15:30-16:00) üritas klienditeenindus Horeca kliendiga telefoni teel kontakti saada, kuid ei saanud ühendust. Seejärel saadeti välja informatiivne teavitav e-mail vabandusega, et toorainet ei jätku ning tellimust veisesisefileepihvidele 200g (portsjon tükis) pole võimalik täita. Samuti mainiti kirjas ära, et klienti püüti teavitada ka telefoni teel.
Reedel umbes kell 12:00 ajal helistab pahane Horeca klient klienditeenindusse ning teatab, et tema tellimus on täidetud ainult osaliselt (veisesisefileepihve 200g portsjon tükkidena on tellitud kogusest vähem). Kliendile öeldakse, et teda on eelmisel päeval teavitatud e-maili teel ning samuti püüti helistada. Selgus, et klient pole seda e-maili vaadanud.
Kuna tegu on reedese päevaga suve alguse perioodil ning Tallinna vanalinnas asuva toitlustusega tegeleva ettevõttega, tähendab see talle väga problemaatilist olukorda tooraine näol. Lisaks toimuvad ettevõtte vanalinna veoringid ainult äripäevadel.
Klienditeeninduse klienditeenindaja lubab uurida, millist toorainet ettevõttel oleks alternatiivina pakkuda ning võtab ühendust esimesel võimalusel, kui informatsioon selgub .
Klienditeenindus saab logistikajuhilt vastuse, et autojuht viibib hetkel veel Tallinnas, kus ta eeldatav tarneringide lõpp peaks olema umbkaudu kella 15:00 ajal enne, kui ta hakkab tagasi sõitma Rakverre.
Klienditeenindus uurib, kas on olemas toorainet või alternatiiv toodet, mida pakkuda kliendile. Selgub, et klient oleks nõus, kui ta saaks jahutatud veise sisefileed umbes 4kg, millest ta lõikaks ise portsjoni tükid.
Eesmärgiks on leida lahendus olukorrale, et klient saaks omale tooraine ja et see üks tellimus ei võtaks liigselt ressursse (aeg, vahemaa ja kütus).
Keskladu asub Rakveres . Vanalinna piirkonda teenindatakse ainult esmaspäevast – reedeni , kuid klient ei ole nõus sellega, et ta kauba esmaspäeval saaks.
Eesmärk on kliendile kaup tänase (reedese) päeva jooksul kohale toimetada nii, et autojuht ei peaks vahepeal Rakveresse sõitma. Selle väikese koguse suhe kütuse ja ajakuluga ei ole logistiliselt mõistlik.
Klienditeenindus vaatab andmebaasist täidetud tellimuste alt, kuhu (millistesse piirkondadesse Tallinnas) on alternatiivset toodet (jahutatud veise sisefilee ) välja läinud ning millistes kogustes , sest kliendi sooviks on toorainet saada umbes 4 kg.
Selgub, et soovitud toodet on neljapäeval ja reedel tarnitud Kivilinna Kaupmehesse ( hulgiladu ) ning vabalt saadaval on neil just see kogus, mida Horeca klient sooviks (ca 4 kg).
Klienditeenindus palub, et see toode pandaks valmis ja antaks üle saabuvale autojuhile, kes sellele järgi tuleb.
Samal ajal küsitakse Kivilinna Kaupmehelt täpne välja saadetav kogus, ning väljastatakse tagastuskorraldus e-maili teel (läheb autojuhile), mille alusel teeb ladu kreeditarve (toote nimetus, kogus ja tagastamise põhjus dokumenteerimiseks raamatupidamisele ).
Klienditeenindus teavitab logistikajuhti, kes omakorda teavitab autojuhti, kelle kohustuseks on sõita Lasnamäele Kivilinna Kaupmehesse ning siis viia kaup vanalinna Horeca kliendi juurde.
Teisena teavitab klienditeenindus keskladu, kus koostatakse Kivilinna Kaupmehele kreeditarve ning vanalinnas asuvale Horeca kliendile arve- saateleht , mis edastatakse klienditeeninduse poolt klientidele e-maili teel (Horeca klienti teavitatakse ka telefoni teel e-mailist).
Vasakule Paremale
TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES #1 TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES #2 TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES #3 TARNEAHELA JUHTIMINE X KAUBANDUSETTEVÕTTES #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KirsikaR Õppematerjali autor
Tarneahela juhtimise analüüs tarneahelas X ettevõtte näitel

Sarnased õppematerjalid

Õpimapp Äri- ja Võlaõigus
27
docx

Õpimapp Äri- ja Võlaõigus

asutamisdokumendid, minimaalne nõutud asutajate arvu, hääleõigus, varaline vastutus ning juhtimisorganid. Analüüsis on omavahel võrreldud kahte kõige enam levinud ettevõtlusvormi ning antud hinnang kumba ettevõtlusvormi eelistada ja miks 4 Tabel 1. Äriühingud ja nende tunnused (Eesti.ee, s.a.) Ettevõtl Algkapital Asutamis Hääleõig Varaline vastutus Juhtimine asut. arv use e us Min. vorm dokumen did Osaühing 2500 või puudub, kui Asutamislepin 1 Vastavalt Osanik ei vastuta isikliku varaga; Kohustuslik juhtimisorgan

Võlaõigus
Logistika konspekt
56
doc

Logistika konspekt

Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja ladustamist lähtepunkti ning tarbimispunkti vahe eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (U. S. Council of Logistics Management, 1 1 1 ', asendas eelmise definitsiooni. Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahela juhtimisest). Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine (time related positioning of resource) või kogu tarneketi strateegiline juhtimine. Tarnekett on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.)

Logistika
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

...........................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 2 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 1. Laod Valikvastustega küsimused

Laomajandus
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

...........................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused

Logistika alused
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks
41
docx

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist

Ärilogistika
ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?............................................... 8 12.MIDA KUJUTAB ENDAST TARNEAHELA JUHTIMINE?............................9 13.SÄÄSTLIK (LEAN) JA NOBE (AGILE) MÕTTEVIIS JA STRATEEGIA TARNEAHELAS................................................................................... 10 14.TARNEAHELA AJALINE KAARDISTAMINE:......................................... 11 15.MIS ON LÜKKAMINE (PUSH) JA TÕMBAMINE (PULL) ?....................... 12 16. TARNEAHELA ÜLEMINEKU- EHK SIIRDEPUNKTID..

Baaslogistika
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

tilise käsitluse ja logistikatoimingute korralduse praktilise külje vahel. Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun