sellele väga lähedal. Enamlaste katsed luhtusid selle protsessi tegevuse jätkamise kohta, sest ei suudetud kontrollida salajasi ja illegaalseid miitinguid. Suurim iseseisvuse toetaja oleks olnud lääs ning hakkati sinna püüdlema. Selleks saadeti delegatsioon ning hakati looma sõprussuhteid. Peamine oli siiski see, et rahvas mõistis enamlaste sõnade ja tegude lahknevust. Rahvale esitati manifest, milles deklareeriti suveräänsust. Parim viis tegutsemiseks oli hetk, mil puudus võõrvõim. Iseseisvuse väljakuulutamiseks vajati plaani, et see ei nurjuks. Mindi kindla peale välja. Selleks loodi kolme liikmeline Päästekomitee. See koosnes kolmest liikmest sellepärast, et säilitada madalat profiili ning mitte äratada liigset tähelepanu. Esimesed katsed küll luhtusid, sest võõrvõim oli juba ette jõudnud. Selleks tehti manifestist koopiaid ning saadeti need maakondadesse laiali ning lepiti kokku, et need loetakse ette esimesel võimalusel.
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa) Sünd...
vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid, õpiti amba tundma, pöörduti abipalvega venelaste poole. Uued sõjad Eestis. Orduvennad -> Ugandi, piiskopiväed -> Sakala, eestlased üritasid vastu tungida, aga said lüüa. Saksa-liivlaste vägi Viljandi all. Saadi kogu Harju- ja Järvamaa, vastupanu oli ainult Saaremaal ja Tartus. Tartusse tuli lisaks 200 venelasele ka Vjatsko, kellel oli
kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur Pätsi edasist autoritaarset diktatuuri mõju Eesti arengule võib vaadata mitmest punktist. Ei saa väita, et tegemist oli puhtalt põrumisega, leidus ka helgemaid külgi. Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas pahameelt nagu oleks neil võõrvõim riigis. Diktatuuri kehtestamisega vähendas võimalusi leida välispoliitilisel tasandil partnereid ja liitlasi demokraatlike riikide hulgas pinged suurenesid ning oli selgeid märke näha sõjaohust. Vaikiva ajastuga saadi sisepoliitiline kriis paremale järjele kuna võimule jäid ainult kindla sihiga poliitikud. Võimu püsimine väikese Pätsi seotud grupi käes võimaldas 1939. aastal neile survet saavutamaks
ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (dominant party states)) suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina, meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood
ITAALIA Merilin Talimaa Aravete Keskkool 10.klass Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel pääses Itaalias võimule poliitiline reaktsioon Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid
Keskaeg põhjalik pööre ühiskonnas? Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. USK muinasajal keskajal Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid o...
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte.
majandada, kõige enam oma riiki. Olles veel selle teema juures, kus tegutsesid mõisnikud ja talupojad, kes pidid nende mad harima, aga raha anti enneolematult vähe, jah jutt käib rahalisest ühiskonnast ja selle võrdsusest. Kas oli õige see, et mõisnikud maksid talupoegadele, kes pidid päevast päeva harima nende põlde, isegi siis kui talupoegadele anti õigus mõisnike maal elada? Ma isiklikult arvan, et see ei õigustanud mõisnikke välja ja selline asi nagu võõrvõim on põhjustanud mitmeid ülestõuse ning see juba näitab, et selline asi ei tohtinud eesti poegades olla. Talupojad vaesed ja mõisnikud rikkad, ent talupojad töökad ja mõisnikud lihtsalt laisad p***d, kes vahtisid oma uhke näoga otsa ja ütlesid: "Kasi tööle!" hea, et selline asi enam ei eksisteeri. Mida me siis küll teeks, kui veel olekski? Kes seda teab... Minu lõppsõna on: Vilde üritas, vähemalt minu arvates oma lugudega välismaal pilti ette lüüa
Olles veel pidevalt võõra võimu all ei olnud sisepoliitiline olukord eestlaste jaoks erakordselt hea, kuid Eesti talupoegade õigused paranesid märgatavalt kui 1866. aastal vabanes talurahva omavalitsus mõisnike eestkostest. Paranes ka Eesti majandus, mis tõttu muutus üha paremaks talupoegade olukord ning suurenesid nende õigused ja vabadused. Majanduse arengut soodustasid 1870. aastal valminus Eesti esimene raudtee, mis ühendas Paldiskit ja Peterburgi.Võib oletada, et võõrvõim Eestis isegi aitas teatud määral noore rahva majanduslikku olukorda parandada, sest just niimoodi tekkis võimalus paremate tingimustega importida ja eksportida. Samas võib võõrast võimu pidada piduriks arenguteel. Võõra valitsuse teenimine, Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871. aastal ning venestamine 1887. aastal aeglustasid eestikeelse hariduse arengut. Samuti oli raske hoida oma keelt ja kultuuri ühiskonnas, kus
Talurahvas 17-18 saj ehk varauusajal olid talurahva ühiskonnnakihgid suht ühtsed. Sulane istus pererahvaga ühes lauas, polnd varanduslikku jagunemist. Era-ehk rüütlimõisad, kuulusid baltisaksa mõisnikele. Riigi- ehk kroonumõisad, kus riik rentis neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigi...
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda nimetati diötseesiks ja kogu Vana-Liivimaa jagunes eri piiskoppide d...
1. Ristisõda oli suur pöördepunkt. Ristisõjaga viidi Eesti muinasajast keskaega, Eesti ei hallanud enam ise oma maad oli võõrvõim ning Eesti ütle lahti muinasusust ja hakkas kuuluma kristlikku kultuuriruumi. JÄI SAMAKS MUUTUS Majandus Endiselt põllumajandusmaa, Eestlased said maaisandad, kelle enamus inimesi põllumajanduses. heaks töötada ja kellele makse maksta.
14. Nimetage 2 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! (4p.) 1.Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 15. Millised olid eestlaste allajäämise peamised põhjused?(3p.) Vastlasel oli sõeväe üle kaal Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk 16. Millised oli muistse vabadusvõitluse positiivsed ja millised negatiivsed taga- järjed?(4p.) - Surmad, majanduslikud kahjud - Võõrvõim - Võõras keel ja kultuur takistas rahva arengut + Tekkis riiklus, Eesti seoti Lääne-Euroopa kultuuriga 17. Kes olid: VALDEMAR taanlaste kuningas HENRIK- saksa preester, kirjutas Liivimaa Kroonika (lad. k) LEMBITU - eestlaste vanem KAUPO - liivlaste vanem ALBERT- saksa piiskop, ristiusustas Liivimaa
Mis meid, eestlasi, ühendab? Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Meid on veidi üle miljoni elaniku ja see arv aina kahaneb. Paljud noored eestlased soovivad lahkuda Eesti vabariigist ja alustada elu kusagil mujal riigis.Et teada, mis meid, eestlasi- siin või välismaal ühendab, tuleb teada, kes see eestlane üle üldse on? Kas eestlane on see, kellel on Eesti pass? Ma ei usu, et Eesti passi omanikuna ollakse automaatselt eestlane, eestlaseks olemiseks peab olema soov olla üks meist. Minu arvates on eestlane on inimene, kes oskab eesti keelt ja soovib olla eestlane. Meid ühendab üheks rahvaks isamaa, eestlaste kohus on hoida oma maad puhta ja väärikana. Tähtis on isamaa-armastus. Just selle tunde puudumist on ette heidetud tänapäeva noortele eestlastele. Mina isiklikult tugevalt kahtlen selle süüdistuse õigsusest. Meie esivanemad võitlesid Eesti vabaduse eest ja saavutasid selle. ...
kaasa merekaubanduse hoogsale arengule. Ei tasu unustada, et eesti on eelkätt mereriik. Juba 14. sajandist kuulusid mitmed eesti linnad hansa liitu, ning nende õitseaeg jäi praktiliselt 16. ja 17. sajandi vahele, mil neis hakkasid toimima mitmed käsitööliste tsunftid ja gildid. Põhiliselt olid kabandusartikliteks siiski välismaised produktid, näiteks sool, vein, metallitooted, luksusesemed jne. Kuid eksporditi ka kodumaist toodangut, eriti vilja. Võõrvõim mõjutas ka eestlaste vaimu ja hariduslikku elu. Süvenes ristiusk, haldjad asendusid pühakutega, kelle kultusesse segati ohtralt paganlikke joone. Selleks, et eestlaste arusaamd luterliku elustiiliga rohkem sulanduks ja et nad seda mõistaksid, taipasid preestrid, et on vaja pühakirjad rahva keelde tõlkida ja see kõigepealt kirjakeelene õieti selgeks õpetada. Esimene eestikeelne katekismus ilmus 1535. aastal, kuid see seadustati Tallinna rae
a)Eestlaste maakaitse, relvastus ja organiseeritus oli kohandatud vaid üksikutele sõjaretkedele, mitte pikkadele sõjaretkedele. Majanduslik seis oli nõrk. b) Vastasfeodaalidel oli parem väljaõpetus, organiseeritus ja elukutselised sõjamehed. Misjonärid teadsid kuidas ärgitada vastaseid sisetülidele ja oskasid hästi manipuleerida. c) aja pikku tuli eestlastel elavjõust puudust. d) Polnud ühtset riiki ja naabritega tugevaid suhteid. Tagajärjed 1)sajanditeks sätestati võõrvõim . 2)eestlased muutusid alamkihiks oma enese maal . 3)eestlased kaotasid oma vanemad 4)võõra võimuga kaasnesid lääne-euroopa kultuuri mõjud. Tekkisid sidemed selle kultuuriruumiga. Liivimaa kroonika Läti Hendriku teos (saksa preester ,kes osales liivimaa vallutamises) . Tähtsaim ajalooallikas Liivimaa ristisõja kohta. Originaal oli ladina keeles, pole säilinud. Oli subjektiivne.
Poola sai Liivimaa endale. Pljussa Sõlmiti 1583 Vene ja Rootsi vahel. Rootsi sai Põhja-Eesti endale. Altmargi Sõlmiti 1629 Rootsi ja Poola vahel. Kogu mandri Eesti läks Rootsile. Brömsebro Sõlmiti 1645 Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai kogu Eesti endale. Uusikaupunki Sõlmiti 1721 Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest. 3) Võrrelge Liivi sõja ja Põhja sõja tagajärgi Eestile. Eestis valitses ikka võõrvõim ja majandus sai kannatada. Rahvaarv vähenes. Liivi sõda Põhja sõda · Eesti jagati kolme erineva kuningriigi · Koormised kasvasid vahel ära. · Talupoegadelt nõuti kindlustustõid. Neil oli majutus- ja küüdikohustus. · Talupoegi püüti värvata sõjaväkke. 4) Mis on: Balti erikord:
on hoiatavalt kirjeldanud Andrus Kivirähk oma raamatus ,, Mees, kes teadis ussisõnu". Sealgi on toodud välja eestlased kui metsarahvas, kes hülgavad metsa ja segunevad külarahvaga. Nad unustasid oma usu ja tõekspidamised ning läksid kaasa uue ja huvitavaga. Kivirähki sõnum on, et rahval tuleb kokku hoida ja mäletada oma juuri. Rahvuslik ühtekuuluvus on vajalik, et säiliks rahvus. Rahvusel on jõud toimida ühtsena, elada üle võõrvõim, luua oma emakeel, näidata oma tundeid ühistel kultuuriüritustel ja mis kõige tähtsam, tekitada inimestes turvatunne. Eestlastel on ju enim, mida üks rahvuslus saavutada saab- oma rahvusriik. Peame lihtsalt eesti keelt ja mõtet järjekindlana hoidma. Eesti poliitik Rein Taagepera on kirjutanud juba üle 40 aasta tagasi: ,,Pool sajandit hiljem seisame taas tihti sama küsimuse ees- kuhu me selle eesti keelega läheme? Ka meie ei tea. Ja läheme siiski".
........ .......................................................................................................................................................................................... 3. Nimetage, missugused võõrvõimud valitsesid Eestit ning missuguse sündmuse või lepingu tulemusena see võim kehtestati. (6 p) Võõrvõimu nimetamine 1 p, koos lepingu või sündmusega 2 p. Periood võõrvõim leping või sündmus 16. saj III veerand 18. saj II veerand 20. saj II pool 4. Iseloomustage rahvusliku liikumise liidrite vaateid ja tegevust ärkamisajal. (6 p) Johann Voldemar Jannsen: vaated ............................................................................................................................................................................... .......................
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku elu kajastamine", ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" 2. Gustav Ernesaks millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! 1908-1993 ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Meelespea" , ,,Helin" Koorijuht, helilooja,pedagoog,muusikakirjutaja.Loomingus üle 300 ...
Ennast ja oma relvavendi surmast. Ainult need inimesed suudavad piinamisele vastu seista, kes midagi ei tea. (Mõniste peksutalgud oktoober. 1945). Metsavend kogub teavet kõige kohta, mis tema tegevuspiirkonnas toimub. Kes on surmavaenlase käsilased, kus nad elavad, millega tegelevad? Kus asuvad vaenlse väeosad, nende arvuline suurus, relvastus, side- ja liiklusvahendid? Ajalugu näitab, et ilma käsilasteta kohalike elanike seast, ei ole ükski võõrvõim hakkama saanud! Märkus: Moskva nõudis ohvriks eestimeelseid, kohalikud näitasid keda viia! Ülim salastatus hõlmab ka metsavendade omavahelisi suhteid. Iga metsavenna tutvusringkond ja tema abistajad on ainult tema asi. Relvavennad seda teada ei tohi. Abistajad ei tohi teada üksteist, see väldib sissekukkumisi. Mitte keegi ei tea kui tugevad me suudame olla kui elusalt surmavaenlase kätte langeme. (Kalju Kreitsberg rääkis agent Hundi-Jukule kõik, vend Leo ei
puudus julgus ja võimalus seda avaldada. Nii kestis see 1918. aastani mil kasutati ära Euroopas tekkinud segadust ning kuulutati välja Eesti Vabariik. Alla surutud vabadusekihk leidis lõpuks väljundi. Kuigi järgnevad aastad olid sõjakoorma tõttu rasked oli võit Punaarmee ja varasema võimu üle tõeline unistuste realiseerumine. Rõõmu ja rahulolu saatel hakati riiki üles ehitama, ning seekord, oli meil endil õigus teha täpselt nii, nagu soovisime, ükski võõrvõim ei saand meid käsutada. Vabariik oli vaevu jõudnud kesta 20. aastat, kuniks see omakasupüüdlike kodanike poolt maha müüdi, ja salamisi taaskord võõrvõimule allutati. Kuigi esmapilgul tundus uues kuues olev Vene riigiaparaat ohutu, pidime hiljem tõdema, et tasuta lõunaid pole ega saa olema. Meie riigipiiri uks löödi jalaga lahti ning võimalust selle sulgemiseks enam ei tulnud. Pärast baaside mehitamist Saaremaale 1940
orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada pidu Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamiseks
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes...
feenideks. Feenide ületõusukatse nurjus, paljud arreteeritud saadeti sunnitööle, kolm juhti hukati. Uue võitlusmeetodina kasutasid iiri rahvuslased oma tegevust Inglise parlamendis. Iiri fraktsiooni juhiks Briti parlamendis oli pikka aega Charles Parnell. 1870. aastatel võtsid iirlased Briti parlamendis kasutusele obstruktsiooni taktika, mille sihiks oli muuta parlament töövõimetuks ja sellega sundida kergendama Iirimaa olukorda. Rahvuskultuuri säilitamine Sajanditepikkune võõrvõim ja ümberrahvastamispoliitika avaldasid pikkamööda siiski mõju. 19. sajandi lõpuks oli enamik iirlasi üle läinud inglise keelele, mida kasutati ka koolides. Vana keelt räägiti vaid lääneranniku külades. Hakati väärtustama ka rahvamuusikat-ja laulu. Paljud muutsid oma nime taas keltipäraseks. 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kähe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas,
......................5 KOKKUVÕTE-ISESEISVUSE TAASTAMINE..........................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................7 2 Sissejuhatus Pärast vabadussõja lõppu ning Tartu rahu sõlmimist 1920. aastal sai Eesti olla iseseisev 20 aastat. Iseseisva Eesti areng katkes 1940. aastal. Peale seda oli Eesti nii vahepeal Saksamaa ning hiljem Nõukogude Liidu hirmuvalitsuse all. Võõrvõim jäi Eestisse püsima mitmeks aastakümneks. Selle aja jooksul tuli eestlastel elada üle palju raskeid katsumusi, milleks olid näiteks inimeste küüditamised Siberisse. Kuid ajapikku muutus Nõukogude Liit üha nõrgemaks. Riigi majandus hakkas lagunema. Riigijuhid ei suutnud seda enam vanaviisi valitseda. Nad proovisid küll teha mõningaid ümberkorraldusi, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Eestlased said aru, et oli tekkinud võimalus vabadus tagasi saada
EESTLASED JÄÄVAD ALLA (1219-1227) 1219 - Taanlaste vägi maabus toonase Lindanise all. Eestlased löödi tagasi. Sakslased ja taanlased asusid ühsteise võidu ristima. 1220 - Rootsi hõivas Lihula. Eestlased piirasid hiljem ümber ja saavutasid edu. 1222 - Taanlased randusid Saaremaal. Korrati n.-ö. Lihulat. Hakati tapma sakslasi ning ristimine pesti maha. Võõrvõim ja püsima vaid Tallinnas. Sakslased asusid uuesti Eestit ristiusustama. Eestlased said raskelt lüüa. Vallutati Viljandi, Harju ja Järva, Vastupanu kestis vaid Saaremaal ja Tartus. 1224 (kevad) - Esimene katse Tartu vallutamiseks. Linnus pidas vastu. 1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse. Tapa talgud. Sakslaste edu. Maa-alade jaotus: Alberti vend Hermann => Ugandi residents Otepääl. Mõõgavendade ordu => Sakala, resident Viljandi. Taani => Rävala-Harju.
Eesti rahvakultuur pole arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Ka baltisakslaste teoseid läbivad narratiivid põhinevad suurel osal Eesti ajalool ja olustikul. Pikka aega, või õigemini suurema osa Eesti ajaloost on kunsti ja kultuuri mõjutanud erinevate maade okupatsioonid. Sellepärast saame päris Eesti kunstist kui rahvuslikust kunstist rääkida alles peale eestlaste vabanemist feodaalsest pärisorjusest ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest ...
Oleks huvitav ja kasulik mõelda sellele, kuidas tänapäeval suhtutakse kodumaasse ja oma rahvusesse. Tänapäeval on vastakaid arvamusi selle kohta, mis see kodumaatunne ja rahvuslus üleüldse on. Ilmsesti on see kodumaatunne ja ka armastus oma rahva ja isamaa vastu kõikidel inimestel erinev. Küllap on erinevatel ajaperioodidel inimesed suhtunud oma isamaasse erineva tundega. Inimeste suhtumist oma kodumaasse on mõjutanud mitmed sõjad, okupatsioonid, küüditamised ja võõrvõim. Esimene ja Teine maailmasõda määrasid paljude inimeste elusaatuse, sest väga paljud olid sunnitud kodust lahkuma, põgenema välismaale või minema sõtta. Need, kes lahkusid teise riiki, pidid kohanema uute oludega ja kodumaatunne oli vaid mälestus, mida eneses edasi kanti. Peale sõdade toimusid ka küüditamised, millega kaasnes veel suuremaid probleeme. Osad inimesed pidid jätma oma kodumaaga hüvasti mitmeteks aastateks, ilma et nad saanuks koju tagasi tulla
poole. Linnas oli rongkäigule vastu tulnud palju inimesi. Kesklinnas pidas pidupäeva auks kõne President T. H. Ilves. Oma kõnes rääkis ta julgusest, mida nõudis 1987. aastal ettevõetu ning arutles selle üle, mida on noortel tollasest südikusest õppida.53 President T. H. Ilves ütles: "Täna 20 aastat tagasi toodi esimest korda üle aastakümnete avalikul massiüritusel välja Eesti sinimustvalge lipp. Sügis 1987 ei olnud veel Laulva revolutsiooni sügis, veel ei olnud võõrvõim oma jõhkruses kuhugi kadunud. Võõras vägi oli veel Eestis. KGB ei kartnud veel midagi ega kedagi, nende arhiivid olid veel Eestis. Aga Võru noored julgesid korda teha Vabadussõjas langenute hauad, mida okupatsioonivõim oli püüdnud maatasa pühkida. Ja Võru noored julgesid Vabadussõja kangelasi avalikult mälestama tulla. Ja paljude nende emad-isad julgesid neid selles kõiges toetada. Lõuna-Eestist kokku kogutud miilitsameeste ahelik, kes pidi tõkestama tee
jätkus veel ka hiljem. Kuigi kauaoodatud Rootsi väed jõudsid lubatud ajaks Tallinna, olid ordu väed eestlased sealt juba minema kihutatud ja Rootsi väed suundusid tagasi. Kuid eestlased võitlesid veel edasi. Venelased tegid ka sõjaretkeid Tartu piiskopkonda mai lõpus ja see sundis ordut taas venelastega sõtta minema. Pärast seda puhkesid ülestõusud Läänemaal, seejärel Saaremaal. Esimesena piirasid saarlased Pöide linnust, mida piirati 8 päeva. Pöide linnus vallutati ja sellega võõrvõim Saaremaal kukutati.. Kuid ülestõus jätkus veel ka Harjumaal. Seejärel pöördus Liivi Ordu abivägede saamiseks Saksa Ordu poole. 1343 aasta lõpus suudeti ülestõus maha suruda. Saaremaale jõudsid Ordu väed alles järgmise aasta veebruaris. Lõpuks suudeti saarlaste linnus vallutada ja nende kuningas Vesse tapeti. Sellega lõppes Jüriöö ülestõus eestlaste kaotusega. 6 Põhjasõda (1700-1721
· Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas · ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) · Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina,Hugo Chavezi Venezuela) · Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus (energia) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Ühiskonna jätkusuutlikkus · Rooma Klubi 1970
· Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. · Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud), 14. sajandil vaarao Ehnatoni usureform. · Võõrvalitsejad - 1. aastatuhat eKr Egiptuse kultuuri hääbumine. Iga võõrvõim surub peale oma kultuuri kuni Egiptuse kultuur täielikult hääbub. 30. a eKr langeb Egiptus Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb 1. saj pKr tuuakse Egiptusesse ristiusk (Rooma impeeriumis kehtestatud usk) ning 7. saj pKr araablaste koosseisu minekuga võetakse vastu islami usk. Aastaarvud · 3000 eKr - Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse, pealinnaks sai Memphis; kujunes
luterlik Rootsi võim kihutas hiljem jesuiidid minema ja hävitas nende töö viljad on küsitav, kas Tartu Ülikool oleks saanud tekkida ilma eelneva jesuiitide koolitraditsioonita Ristiusk võõrvõimu teenistuses pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid Hernhuutlus vennastekogudused ehk hernuutlased (Hernhuti küla Saksimaal) levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus) kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju
käsitlesid oma esseedes palju laiemat silmaringi nõudvaid teemasid kui riiklike koolide õpilased. Lisaks akadeemilistele tulemustele tuuakse esile Montessori õpilaste head sotsiaalsed oskused ja õiglustunne. (Criticisms....). 17 MONTESSORI MEETOD EESTIS Üksnes Montessori pedagoogikat kasutavaid õppeasutusi Eestis ei ole, seda ajaloolis- kultuurilise tausta tõttu - sõdade vaheline periood, võõrvõim, kelle vaadetega tuli arvestada. Siiski on meil mõned lasteaiad (nt Viljandis Männimäe lasteaed) ja koolid (nt Võrus Järve Kool), kes kasutavad õpetamises paljusid vahendeid, mänge ja harjutusi, mille loojaks tuleb pidada Maria Montessorit. Eesti haridustegelastest on Montessorile ideedele kõige sarnasemad Johannes Käisi peadagoogilised vaated. Käis sünteesis omal kombel erinevate progressiiv-pedagoogika
koormisi, mitte aga adramaade arvu. Läänikorra ja vasallkonna kujunemine Eestis XIIIXVI saj. Läänistus oli isanda ja vasalli isiklik suhe, mida tuli ühe osapoole vahetumisel üle kinnitada ehk lään tuli tagastada ja saada see siis uuesti läänistatud. Mõisate rajamine ning talupoegade koormised Eestis XIIIXVI saj. 12 saj lõpus oli rahulik misjonitöö ja vägivalda polnud. Siis veel ordu siiani ei ulatunud. 13. saj pärimisõigused talupojal veel olid olemas. Võõrvõim polnud veel nii püsivalt esindatud, kes oma mõtteid, ideid peale surusid. Liikumisvabadust veel ei piiratud. Teotöö oli pidi tegema 35 päeva tööd. Kauplemist ei piiratud. 14. saj pärimisõigusega on nii, et kui talupojal pole pärijat, lähevad koormised suuremaks. Oli katk, mistõttu rahvast jäi vähemaks. Maarahval oli vähem õigusi. Koormised ja loonusrent suureneb. 15. saj teotöö suureneb. Sunnismaisus, ehk talupoeg ei tohi kuhugi mujale kolida. Talupoeg
................................... ................................... 7 10. Nimetage, missugused võõrvõimud valitsesid Eestit ning missuguse sündmuse või lepingu tulemusena see võim kehtestati. (6 p) Võõrvõimu nimetamine 1 p, koos lepingu või sündmusega 2 p. Periood võõrvõim leping või sündmus 16. saj III veerand 18. saj II veerand 20. saj II pool EESTI TALURAHVAS 14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI I TÖÖ ALLIKATEGA 1. Talurahva olukord keskajal. Vastake dokumendikatkendi ja oma teadmiste põhjal. (4p) Mina, Otto Tuve, tunnistan ja tõendan selle kviitungiga, et ma olen müünud auväärsele härra Heinrich Langele kaks minu meestest, nimega Peeter ja Matthies, Mensse külast, milliste
nõudmisega, et Eesti Vabariigi kullavarud tuleb anda Nõukogude Liidule üle. Sel perioodil õnnestus kuld tagasi saada ainult Rootsi valitsuselt (J. Aare, 2002, lk. 27) . Kuigi kroon pidi olema juba käibelt kõrvaldatud, jäi rahva kätte ja vene rahaks ümbervahetamata hulgaliselt krooni sularaha. Siis lootsid paljud, et ehk suudetakse Eesti riik ja raha taastada, aga seoses Saksamaa kallaletungiga Nõukogude Liidule 22. juunil 1941. aastal, asendus üks võõrvõim varsti teisega. Saksa armee jõudis kiire edasitungi tagajärjel 1941. aasta augusti lõpus Tallinna ja peagi oli kogu Eesti nende käes. Paraku ei olnud tegemist vabastajatega ja pettuda tuli kõigil neil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. Algas ligi 4-aastane Saksa okupatsiooniperiood. Ka uutel võimudel kulus omajagu aega oma rahasüsteemi rakendamiseks. Osaliselt taastati Eesti Panga tegevus, aga tegemist polnud siiski enam keskpangaga, vaid
" 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Tagajärg: Kolmikvõim jäi kestma kuni 1561, mil Ivan IV purustas Liivi ordu, Põhja-Eesti läks Rootsi võimu alla. 1346 müüs oma alad Taani. Muistsest vabadusvõitlusest annab aru Läti Henriku Kroonika, Jüriöö ülestõusust Bartholomäus Hoeneke Liivimaa Nooremast Riimkroonikast. 3. Liivi sõda 1558-1583 Osalesid venelased, rootslased, poolakad. Tagajärjed: Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla, s.t. võõrvõim vahetus. Eesti ala oli kolme kuninga valduses 1582-1645. 1582 sõlmiti vaherahu Poola ja Venemaa vahel JAM ZAPOLSKIS, millega Venemaa loovutas oma alad Liivimaal Poolale, kelle võmu alla nad jäid kuni 1629. aastani- Altmargi vaherahuni Rootsi ja Poola vahel. Poola ajal kehtestati siin poolapärane haldussüsteem. Nimetati Pärnu ja Tartu presidentkonnad, mis 1598 asendati vojevoodkondadega. 1583 sõlmiti PLJUSSA jõel vaherahu Vene ja Rootsi vahel, millega Venemaa loovutas oma alad
· detsember 1848 Louis Bonaparte'i valimine Prantsusmaa presidendiks · 1848 "Kommunistliku partei manifest" · veebruar-juuli 1849 Rooma vabariikaprill 1849 Ungari kuulutamine iseseisvaks riigiks Itaalia ühendamine 1861 Rahvuslik liikumine 1820. aastate revolutsioonide mahasurumise järel Euroopas pääses ka Itaalias võimule poliitiline reaktsioon. Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim. Enamik Itaalia väikeriike oli austria võimu all. Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik. Austria võimu all ei olnud ka Lõuna-Itaalias asuv Mõlema Sitsiilia ehk Napoli kuningriik. 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal. Talupojad olid vabad, kuid ilma maata. Aastail 1830- 1840 pandi alus vabrikutööstusele. Esimesena asutati puuvillavabrikud, 1839. aastal aga avati esimene raudtee. 1830
937 otsustav lahing, kus ta lõi puruks viikingite ja teiste hõimude sõjaväe. Tema alla koondusid kõik alad, mis kuulusid enne Danelaw alla ning ka paljud šoti alad läksid tema mõjusfääri. Praktiliselt kogu Inglismaa ühendamine. On peetud Inglismaa Karl Suureks. Taani kuninga Knud II Suure invasioon 1013-1016; Knud II suur lahing. Edmund, kes oli saanud olla Inglismaa kuningas vaid 1016.aastal, sai surma. Knud suutis riigi alad peale isa Svend Harkhabe surma ühendada. Taani võõrvõim ja ülemvõim. Ülikõrged kontributsioonid. Rahu aeg. 1035 suri. 4 Aethelred II Unready, Harold Harefoot, Edwardi naasmine 1041-1042. Aethlered II Undready käe all ebaõnnestus kõik. Harold Harefoot oli Svend Harkhabe poeg. Lühidalt kuningas. 1041 tuli tagasi Edward, Aethleredi poeg. 1042 sai kuningaks. Tal ei olnud lapsi. Anglosaksi liin oli läbi lõigatud. 1066 suri.
mujale Euroopasse, aga said 955. aasdtal Otto I-lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I (vürst 997-1001, kuningas 1001-1038) võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks. 11.-12. sajandil nõrgendasid paljud pärilustülid Arpadeid. Hoolimata sellest õnnestus neil isegi oma kuningriiki laiendada Transilvaania, Sloveenia ja Horvaatia arvelt. Kuldbulla (1222) suurendas feodaalide võimu ja nõrgendas monarhiat (Andras II ajal). 1301 viimase Arpadi surm, võõrvõim. Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas 1241-1242 toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri)
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Röövlid olid ka riigikodanikud, neile ei meeldinud see, et põhja alad loovutatud nomaadidele. 2. Songi dünastia valitsuse debati sisu reformimeelsete ja konservatiivide vahel. (songi dünastia valitsuse debati sisu kirjeldamine, millist poliitikat toetasid ühed ja teised, miks nad ei saanud omavahel läbi. ) Majanduspoliitika oli see, miks nad ei saanud läbi. 3. Ühiskonna korraldus Yuani dünastia ajal (kes valitsesid hiinat) mongolite valitsemine, esimene võõrvõim hiina territooriumil. milline ühiskonna jaotus kehtis? ülimad olid priviligeeritud. Madalamal astmel asusid Lõuna-Hiinast pärid isikud. Millised reeglid kehtisisd nende üle? Miks sellist jaotust oli vaja ? Juba 1271 kuulutas Hubilai-khaan uut Yuani dünastiat. Sellel võib olla mitu dateeringut. Aasta kui kuulutas välja, mõnikord 1279 – siis kui Yuani dünastia hakkas valitsema tervet Hiinat. Viimane Songi dünastia keiser sai 1279. aastal surma.
Surmapõhjus: Poos ennast üles. 4.149. Denver Aruda 52 Sünnikoht: Harala Ametid: esialgu kütja ja koristaja; hiljem ettevõtja, kel oli oma puiduäri; Olemus: kommunismi vihkaja; uhke; rahaahne; ta ei hoolinud millestki, isegi varastada võis selleks, et oma äri ajada; Lugu: Ta ei teinud okupantide ees ühtki kummardust ega allunud neile. See eest kummardas ta põrandat pühkides Kalev Jaapi ees. Kui võõrvõim lõppes, tuli ta peidust välja ja hakkas oma puiduäri ajama. Algul oli see väike, hiljem laienes. Ta korraldas äkksööste metsadesse, mille kuuluvus oli ähmane või omanik välismaal. Tema meeste käes langes võõras kuusik raginal. Kuna tal olid head masinad, läks töö kiirelt. Puukoormad veeti Tallinnasse sadamasse. Denver hakkas kummardama Raha. Ta nägi unes, et suur ilus laev libises üle vee ja sõitis merest kaldale. Maa oli jääs, aga laev liikus edasi
Nagu ajakirjandusest lugeda võis, oli publik sellise lahendusega rahul – kõiki- des arvustustes rõhutatakse täis saale ja publiku head vastuvõttu. Seda seisukohta tõestab veenvalt ka fakt, et okupatsioonini jäänud vähem kui nelja aasta jooksul toimus veel vähemalt viis erineva kavaga džässikontserti, mis viitab selgelt nii muusikute kui publiku aktiivsele huvile. Nii Nõukogude kui Saksa okupatsiooni tingimustes valitsesid džässmuusika jaoks eriti ebasoodsad olud, kuna kumbki võõrvõim ei pidanud džässi arendamist soovitavaks. Seda enam tuleb esile tõsta tõsiasja, et Eesti džässmuusikud suutsid just neil rasketel aegadel, hoolimata küüditamisest, mobilisatsioonidest ja võimude eitavast suhtumisest, rahva ette tuua veel vähemalt viis erineva kavaga džässikontserti. Siin tuleks eriti toonitada Hans Speegi julgust, sest kui Priit Veebeli viimase kontserdi ja Leo Tautsi kontserdi (kontsertide) toi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
