Metsavendlus (3)

Kuressaare Ametikool

Tehniliste erialade osakond
Vahur Sepp
Metsavendlus Eestis
Referaat
Juhendaja :
Maie Kahju
Kuressaare 2009
Sissejuhatus.
Metsavennad olid kas Eesti, Läti või Leedu partisanid,kes II Maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Samasugused partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias , Valgevenes ning samuti Ukrainas.
Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon RVL (Relvastatud Võitluse Liit), mis tegutses alates 1945. aastast kuni 1949. aastani.
RVL-i tähtsaimad juhid langesid 1949. aasta suvel. Viimaseks jäänud RVL-i liige, Johannes Lillenurm suri Läänemaal metsavennana 1980. aastal. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal kuigi üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani. Nendes lahingutes langes umbes 2000 metsavenda ning samapalju hukkus neid ka vangilaagrites.
Viimased elusalt kätte saadud tegutsenud metsavennad arreteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal.
Metsavendadeks olid vennad, Hugo ja Aksel Mõttus.
Kuidas metsavennad sõdisid?
Metsavennad ründasid vene sõjaväelasi ja väiksemaid väeosi, julgeolekutöötajaid ja kommuniste. Korduvalt haarati enda kätte kohalikke Täitevkomiteesid, kust võeti kaasa dokumendid . Sageli õhiti punavõimu monumente ja ausambaid.
Lahinguid löödi sageli sundolukorras, kui tuli vastu astuda julgeolekuvägede haarangule või punkri piiramisele hävituspataljoni poolt. Kuna vastane oli tavaliselt ülekaalukas, planeeriti oma operatsioonid hoolikalt ette ja katsuti tegutseda kiiresti ja ootamatult.
Alfred Käärmannil kirjutab metsavendade sõjast niiviisi:
Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Ta peab olema vastupidav vaimliselt ja kehaliselt . Need kaks omadust tugevnevad metsas elades . Iga metsavend peab olema isiksus kes suudab valitseda oma keelt, himusid ja taluda üksindust pikemat aega. Vastasel korral hävib ta ise ja hävitab oma kaasvõitlejad ja abistajad.
Muistsetest aegadest peale kehtib verine reegel: "Metsavend võib oma keelega lõigata läbi omaenda , oma relvavendade, omaste ja abistajate kõri". Eelmainitud verisest reeglist tuleneb salastatus . Salastatus on metsavendluse kõige tähtsam nõue, mis algab iga metsavenna isikust. Metsavend ei tohi kasutada oma õiget nime oma võitluskaaslaste, abistajate ega vaenlaste hulgas. Kasutada tuleb hüüd- või varjunime. Esinedes oma õige nime all, seab ta vaenlase löögi alla kõigepealt omaksed ja näitab kätte koha vaenlasele kust teda ennast otsida. Näitab vaenlasele kätte isikud, kelle seast surmavaenlane värbab vägivalla ja ähvarduste abil agendid , kes metsavenna reedavad või isegi mõrvavad. ( Arvo Kalamehe ja Enn Luhtmaa juhtum). Arvestage sellega, et surmavaenlane omab vahendeid ja keskaegsete piinamiste kogemusi, et ka kõige ustavamaid inimesi rääkima panna. (Enn Luhtmaa naise ja Karl Tähe ema juhtum).
Metsavend peab lõpetama omaste külastamise, sest tema kodu on vaenlase pideva valve all. Juhul, kui ta seda tingimata peab tegema, siis sündigu see, ette teatamata ei tohi usaldada vahendajaid. (Major Kure hukkumine oma kodus). Mingil juhul ei tohi metsavend oma kodu külastada perekondlike tähtpäevade puhul... nagu sünni- ja pulmapäevad, ristimised, matused, juubelid. Sest need tähtpäevad on vaenlasele teada ja tugevdatud valve pannakse välja metsavenna kodu ümber. (Minu ema matusel ja haua juures öösel valvas hävituspataljoni salk ! Isegi järgmisel kevadel peale lume sulamist Hargla kalmistul kuuvalgel ööl).
Metsavend ei tohi anda mingit teavet oma relvavendade, asukoha, tegevuse ega kavatsuste kohta mitte kellelegi! Isegi oma emale, naisele ega isale mitte. Täieliku salastamisega säästab metsavend omakseid ja abistajaid piinamise eest! Ennast ja oma relvavendi surmast. Ainult need inimesed suudavad piinamisele vastu seista, kes midagi ei tea. (Mõniste peksutalgud oktoober. 1945).
Metsavend kogub teavet kõige kohta, mis tema tegevuspiirkonnas toimub. Kes on surmavaenlase käsilased, kus nad elavad, millega tegelevad? Kus asuvad vaenlse väeosad, nende arvuline suurus, relvastus, side- ja liiklusvahendid ? Ajalugu näitab, et ilma käsilasteta kohalike elanike seast, ei ole ükski võõrvõim hakkama saanud! Märkus: Moskva nõudis ohvriks eestimeelseid, kohalikud näitasid keda viia!
Ülim salastatus hõlmab ka metsavendade omavahelisi suhteid. Iga metsavenna tutvusringkond ja tema abistajad on ainult tema asi. Relvavennad seda teada ei tohi. Abistajad ei tohi teada üksteist, see väldib sissekukkumisi. Mitte keegi ei tea kui tugevad me suudame olla kui elusalt surmavaenlase kätte langeme. (Kalju Kreitsberg rääkis agent Hundi-Jukule kõik, vend Leo ei rääkinud ja peksti surnuks . Minu Kodutütrest ja abistajatest minu relvavennad ei teadnud ja nad jäid alles)."
Kasutatud allikad :Eesti Metsavendade Liidu kodulehekülg
http://www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.ht m
Herbert Lindmäe "Suvesõda 1941"
Tiit Noormets "Metsavennad Suvesõjas 1941"