50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SiimHaljand
Õppematerjali autor
1700 Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses. 1708 toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku. 1710 Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad. 1739 ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge. 1765 Liivimaa(kindralkuberner George von Browne) Maapäev võttis vastu koolikorralduse kava. Põltsama pastor A. W Hupeli algatusel asutati mitmeid koole(Adaveres, Vana- Põltsamaal). Saaremaa ühendati Liivimaa kubermagnduga. 1783 kehtestati asehalduskord. 1797 lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat. 1802 J. W
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem)
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks"
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus.
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R
Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel, kus hävitati kõik teele ettejuhtuv. Mais 1704 toimub Kastre jõelahing, kus rootslaste laevastik hävitatakse ja saavutatakse ülemvõim Peipsi järvel. 1704 alistuvad venelastele Tartu ja Narva. 1708 küüditati Narva ja Tartu elanikud ning Tartu hävitati peaaegu täielikult. 1709 Poltaava lahing Ukraina aladel, kus viimaks hävitatakse Rootsi väed ja pealikud
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17.sajandil 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid