Eesti taasiseseisvumine (6)

5 VÄGA HEA

EESTI TAASISESEISVUMINE

Referaat
SISUKORD
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………..3

RAHVARINNE ……………………………………………………...……….3

LAULEV REVOLUTSIOON………………………………………………..3

ÜHISKONNA POLIITILINE AKTIVISEERUMINE……………………….4

ÜLEMINEKUPERIOOD…………………………………………………….5
KOKKUVÕTE-ISESEISVUSE TAASTAMINE……………………………………6
KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..7
Sissejuhatus
Pärast vabadussõja lõppu ning Tartu rahu sõlmimist 1920. aastal sai Eesti olla iseseisev 20 aastat. Iseseisva Eesti areng katkes 1940. aastal. Peale seda oli Eesti nii vahepeal Saksamaa ning hiljem Nõukogude Liidu hirmuvalitsuse all. Võõrvõim jäi Eestisse püsima mitmeks aastakümneks. Selle aja jooksul tuli eestlastel elada üle palju raskeid katsumusi, milleks olid näiteks inimeste küüditamised Siberisse.
Kuid ajapikku muutus Nõukogude Liit üha nõrgemaks. Riigi majandus hakkas lagunema . Riigijuhid ei suutnud seda enam vanaviisi valitseda . Nad proovisid küll teha mõningaid ümberkorraldusi, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Eestlased said aru, et oli tekkinud võimalus vabadus tagasi saada. Sellest, kuidas see saavutati räägibki käesolev referaat.
1. Rahvarinne
1988. aasta aprillis asutati massiline opositsiooniline rahvaliikumine — Rahvarinne (asutajad Edgar Savisaar, Marju Lauristin). Samal aastal taastati ja loodi mitmesugused kodanikuühendused ja seltsid, poliitilised erakonnad ja liikumised. EKP etteotsa pääsesid reformistlikult meelestatud tegelased (Vaino Väljas, Indrek Toome).
Rahvarinde idee leidis kohe laialdase toetuse, ja lühikese ajaga kujunes see Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Rahvarinne seadis peasihiks Gorbatšovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. Sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat režiimi. (Eesti ajalugu VI)
2. Laulev revolutsioon
1988. aasta kevadel ja suvel toimusid Eesti ühiskonnas kiired muutused. Rahva ühtekuuluvustunne leidid üha uusi avaldumisvõimalusi. (Eesti ajalugu VI)
1988. aasta juunis toimusid Tallinna lauluväljakul poolspontaansed nn. öölaulupeod, millele kogunes tipphetkil isamaalisi laule laulma üle 100 000 inimese. Sellist rahva üksmeelt kogeti esmakordselt, ning küllap ei osanud tollal keegi ette näha, et see on alles “Laulva revolutsiooni” algus.
“Laulvaks revolutsiooniks” kutsuma hakatud sündmusterida kulmineerus 11. septembril 1988 üritusel “Eestimaa laul”, millest võttis osa veerand miljonit inimest ja kus avalikult nõuti Eesti iseseisvuse taastamist.(Iseseisvuse taastamine [ http://www.estonica.org ])
3. Ühiskonna poliitiline aktiviseerumine
16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest, millega Ülemnõukogu kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks ja teostajaks, ning deklareeris enda antud seaduste ülimuslikkust Eesti territooriumil. See kogu maailmas tähelepanu pälvinud akt väljendas eestlaste kindlat tahet rahvuslikuks enesemääramiseks ning andis ühtlasi märku Nõukogude impeeriumi lagunemise algusest. (Iseseisvuse taastamine [ http://www.estonica.org ])
Jaanuaris 1989 võttis Eesti Ülemnõukogu vastu keeleseaduse, millega eesti keel kuulutati riigikeeleks. 24. veebruaril 1989 tähistati esmakordselt Nõukogude okupatsiooni ajal ametlikult Eesti iseseisvuspäeva. Samal aastal hakati Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste registreerimiseks moodustama Eesti Vabariigi kodanike komiteesid, millest kujunes keskne Eesti täielikku iseseisvust taotlev liikumine. Kodanike komiteede (Peakomitee esimees Tunne Kelam) liikumine tugines Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse, riigi kodanikkonna ja omandi järjepidevuse ideele. (Iseseisvuse taastamine [ http://www.estonica.org ])
24. veebruaril 1989 heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge rahvuslipp. See tekitas paljudele Eestlaste südameis esmakordselt äratundmise, et iseseisvuse taastamine – mitte ainult Eesti autonoomia impeeriumi koosseisus – on tõepoolest võimalik. Enne vaid loodeti, nüüd usuti. Samas ründasid lipuheiskamist ägedalt ühelt poolt interliikujad, kelle jaoks oli see “fašistide” plagu, ja teiselt poolt eesti rahvusradikaalid, kelle meelest püha rahvuslipu heiskamine jätkuva anneksiooni oludes oli selle rüvetamine, võõrvõimu varjamine selle taha. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004)
Saades uut hoogu kommunistliku süsteemi kiirest kokkuvarisemisest Kesk- ja Ida-Euroopas tugevnes Balti riikide iseseisvusliikumine 1989. aasta teisel poolel veelgi. Kogu maailmas äratas tähelepanu 23. augustil 1989 korraldatud üle 600 km pikkune Balti kett Tallinnast Vilniuseni. Ühendades kättpidi kahte miljonit eestlast, lätlast ja leedulast, oli see suurim poliitiline meeleavaldus Ida-Euroopas. Oktoobris asus ka Rahvarinne toetama Eesti täielikku iseseisvust. (Iseseisvuse taastamine [ http://www.estonica.org ])
4. Üleminekuperiood
30 märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Kasutusele võeti Eesti Vabariigi nimi ja sümboolika. Veidi varem oli samuti toiminud Läti ja Leedu. Leedu kuulutas end koguni iseseisvaks ja pöördus (esialgu edutult) lääneriikide poole tunnustuse saamiseks. Moskva vastas sellele majandusblokaadiga algul Leedu, seejärel ka teiste Balti riikide vastu, siinsete impeeriumieelsete jõudude avaliku toetamisega ja ettevalmistusega Balti rahvaste vabaduspüüete jõuga lämmatamiseks. Tekkis terav puudus bensiinist ja mitmetest esmatarbekaupadest. Algasid kokkupõrked Balti riikide esimeste vastselt moodustatud piirivalvereformeeringute ning eriotstarbeliste miilitsasalkade vahel. Leedus ja Lätis voolas veri, Eesti pääses sellest, kuna siin polnud moodustatud omal ajal eriotstarbelisi miilitsasalku. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004)
15. mail 1990 üritasid interliikujad pärast mitme tuhande osavõtjaga kihutusmiitingut vallutada Toompea lossi ja viia Eestis läbi riigipööre. Märatsejad lahkusid pärast mitu korda suurema rahvahulga ruttamist Toompeale valitsuse kutsel. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004)
Eesti Vabariigi iseseisvus taastati õigusliku järjepidevuse alusel, kuid võinuks minna ka sootuks teisiti. 1990 aastal ei olnud NSV liidu lagunemine järgmisel aastal veel kaugeltki selge. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004)
Kokkuvõte - Iseseisvuse taastamine
1991. aasta jaanuaris, mil maailma tähelepanu oli pööratud Lahesõjale, proovis Nõukogude Liit toore jõuga kukutada Balti riikide seaduslikud valitsused. Sõjavägi ründas tsiviilobjekte, Vilniuses ja Riias oli inimohvreid. Eestis kuulutati välja referendum iseseisvuse küsimustes ja 1991. aasta 3 märtsi referendumil osales 948 000 inimest, kellest 77,8% hääletasid iseseisvuse poolt. Arvudest oli selge, et Eesti Vabariigi poolt andsid oma hääle ka paljud muulased. Hääletustulemustest sai mõjus vahend Läänes tehtavas selgitustöös Balti riikide iseseisvuse kaitseks. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004)
19 augustil korraldati sõjaväeline riigipöördekatse – niinimetatud augustiputš. Plaan nägi ette paralleelselt võimuvõtmisega Moskvas allutada uuesti ka Baltimaad. See aga ebaõnnestus ja hädaohu palge ees said Ülemnõukogu ja Eesti Komitee omavahelistest vastuoludest üle. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariigi iseseisvus taastatuks ja otsustati selle põhiseaduse koostamiseks luau pariteetsetel alustel Põhiseaduse Assamblee. Eesti valmistus avaldama sissetungijaile üldrahvalikku vastupanu. Päev hiljem kukus riigipöördekatse Moskvas lõplikult läbi. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004)
Kasutatud kirjandus

Andres Adamson-Toomas Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn 2004
Ago Pajur jt. Eesti ajalugu VI-Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005
1940–1992. Nõukogude periood ja iseseisvuse taastamine. [ http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=50&kateg=8&alam=12&leht=13 ]

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 140 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-08-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

140 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kalle152 Õppematerjali autor

Referaat.

rahvarinne laulev revolutsioon üleminekuperiood

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti iseseisvuse taastamine

väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Fosforiidikampaania - 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987

Eesti keel

docx

Sammud Eesti iseseisvuse poole

Sammud Eesti iseseisvuse taastamise suunas SISSEJUHATUS: *eesti vabariigi tekkimine + taust *iseseisvuse kaotus, MRP, II MS, okupatsioon + taust *lühidalt nõukogude võimust *Gorbatsov Detailsemalt alates Eesti 1987: *sammud, mida tehti ja miks oluline *fosforiit iseseisvuse väljakuulutamine + areng iseseisva riigina. ISIKUD Eesti sai esimest korda iseseisvaks I maailmasõja lõppedes. ,,Manifest kõigile Eesimaa rahvastele" ja Eesti Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 24. Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla

Ajalugu

docx

Uus ärkamisaeg ja taasiseseisvumine

8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Ajalugu

odt

Eesti taasiseseisvumine

Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele

Eesti ajalugu

pptx

Eesti taasiseseisvumise kordamine

Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua

Ajalugu

pdf

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

• 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul • Suveräänsete liiduvabariikide ühendus-Gorbatšovi poolt pakutud leping, mis tugineks kõikide liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. • 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses. • 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. • Augustiputš-19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt.

Ajalugu

doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid

Ajalugu

docx

Uus ärkamisaeg Eestis

Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania, mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi (Kabala-Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne, millega ühinesid isegi kommunistid, kohaliku võimu esindajad

Ajalugu

Rohkem sarnaseid