Inglismaa 19. sajandil (1)

Inglismaa 19. sajandi I poolel

Koloniaalvallutused

Sõda revolutsioonilise Prantsusmaa vastu kasutasid inglased ära Prantsusmaa asumaade vallutamiseks. Suurbritannia võimu alla langesid Prantsuse asumaad Lääne-Indias.
Edasi langesid inglaste koloniaalvallutuste objektiks Hollandi asumaad. 1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri.
Tööstuslik areng
Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused.
Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused.
Masinad , mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma.
Võitlus parlamendireformi eest
Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema parlamendi seadusandluse kaudu. Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist.
Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja valimistel oli kõrge valimistsensus ja hääletamine toimus lahtiselt. Eriti oldi rahulolematud sellega, et valimisringkonnad oldi ebavõrdsed.
1832 . aastal viidi parlamendireform ellu. Alandati varanduslikku tsensust, likvideeriti „pehkinud kohad“.
Pärast parlamendireformi muudeti parteide nimetusi. Toorid said konservatiivideks ja viigid liberaalideks.
Iirimaa näljahäda
Suuri probleeme tekitas Inglismaale olukord Iirimaal . 1840. aastate II poolel tabas Iirimaad suur näljahäda. Selle põhjuseks oli kartulihaigus, tõenäoliselt lehemädanik. 1846. aastal muutusid kartulipõllud mädanevaks massiks ja saak jäi saamata. Kuna kartul oli iirlaste põhiline toit, puhkes suur näljahäda, millesse suri umbes 1,5 miljonit inimest.
Tšartistlik liikumine
Parlamendireform oli järeleandmine neile, kes nõudsid valimisõiguse laiendamist ja valimiskorra kaasajastamist, kuid see jättis valimisõigusest ilma suured rahvahulgad. Seepärast võitlus jätkus. 1836. aastal asutati Londoni Töölisühing. Inglismaa ümberkorraldamise eesmärgil otsustati pöörduda parlamendi poole Rahva Hartaga. See dokument andis liikumisele nime- tšartism. See oli demokraatlike ümberkorralduste programm, mille elluviimine oleks muutnud parlamendi tõeliseks rahvaesinduseks. Kõrvuti parlamendi valimise uuendamisega nõuti veel viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist.
Esimese harta toetuseks koguti 1 250 000 allkirja, aga parlament lükkas selle ilma pikema jututa tagasi.
Tšartistliku liikumise mõjul kaotas valitsus 1846. aastal viljatollid, toimus üleminek vabakaubandusele ja 1847. aastal kehtestati 10-tunnine tööpäev.
 
Kasutatud kirjandus:Maailma ajalugu II 1600-1918
Victoria ajastu
1837 . aastal sai Inglismaa valitsejaks 18-aastane tütarlaps kuninganna Victoria, kes oli sündinud 24. mail 1819. aastal ja ta oli troonil kuni 1901. aastani. Ta valitsemise esimese aastakümnele jättis oma pitseri tšartistlik liikumine. 19. sajandi teine pool on Inglismaa ajaloos tuntud kui Victoria ajastu.
  
Tegelikult ei olnud kuningannal endal suurt võimu, see koondus parlamendi kätte. Kuninganna Victoria oli Briti maailmariigi sümbol ja parlamentaarse monarhia pea.
Victoria ajastu mõiste alla kuulub ka Inglismaa rikkus ja majanduslik areng.
Maailma töökoda, pankur ja voorimees - nii iseloomustati Inglismaad. 19. sajandi viimastel aastakümnetel ei suutnud Inglismaa tööstuse arengutempo poolest sammu pidada USA ja Saksamaaga.
Konservatiivid ja liberaalid
Valimiskorra mõningane demokratiseerimine 1832. aastal parlamendireformi tulemusel ja kodanluse tõus seni valitsetud maa- aristokraatia arvel viisid 1830. aastatel seniste parteide ümberkujunemisele. Senine Tooride Partei muutus Konservatiivseks parteiks, millega rõhutati alalhoidlikkust ja evolutsioonilist arengut. Viigide Partei asemel tuli Liberaalne partei.
Kujunes välja kaheparteisüsteem, mis tähendas seda, et valitsuse moodustas see partei, kellel oli partei enamuse toetus . Vähemuses olev partei ehk opositsioonipartei osutas valitseva partei vigadele.
Iirimaa vabadusvõitlus
1840. aastatel võtsid iirlased aktiivselt osa tšartistlikest liikumisest . Feargus O’Connor ja ka mitmed teised iirlased kuulusid tšartistide tippjuhtide hulka.
Pärast tšartistliku liikumise lüüasaamist läksid iirlased üle salaühingute moodustamisele. Luuletaja ja ajakirjaniku Jeremiah O’Donovani juhtimisel loodi salaühing „Fööniks“. Iiri emigrandid USA-s asutasid salaühingu „Fianna“, mille eesmärgiks oli relvastatud võitluse ettevalmistamine inglise võimu kukutamiseks.
Mõlemad organisatsioonid ühendasid oma jõud, liikumisest osavõtjaid hakati nimetama feenideks. Feenide ületõusukatse nurjus, paljud arreteeritud saadeti sunnitööle, kolm juhti hukati.
 
Uue võitlusmeetodina kasutasid iiri rahvuslased oma tegevust Inglise parlamendis. Iiri fraktsiooni juhiks Briti parlamendis oli pikka aega Charles Parnell.
1870. aastatel võtsid iirlased Briti parlamendis kasutusele obstruktsiooni taktika , mille sihiks oli muuta parlament töövõimetuks ja sellega sundida kergendama Iirimaa olukorda.
Rahvuskultuuri säilitamine
Sajanditepikkune võõrvõim ja ümberrahvastamispoliitika avaldasid pikkamööda siiski mõju. 19. sajandi lõpuks oli enamik iirlasi üle läinud inglise keelele, mida kasutati ka koolides . Vana keelt räägiti vaid lääneranniku külades. Hakati väärtustama ka rahvamuusikat-ja laulu. Paljud muutsid oma nime taas keltipäraseks.
19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kähe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas, eriti inglaste liiga vaba kauplemine oopiumiga tõi kaasa uimasti kuritarvitamise laialdase leviku hiinlaste hulgas
Whippeti kodumaa on Inglismaa, ta aretati 19 sajandil ristates Inglise hurta , terjereid ja Itaalia väikehurta. teda kasutati algselt jahi- ja vőistluskoerana, ta on ülikiire jooksja , arendades paari sekundiga kiirust kuni 60 km/h. Tänapäeval on saanud temast populaarne seltsi-, pere- ja harrastuskoer (näiteks agility).
19.sajandi alguses hakati ritvadel ülemisi sarapuujätkusid välja vahetama kergemate ja painduvamate pilliroojätkude vastu. Nii sai ridvavalmistamine uue suuna. Peagi hakati valmistama bambuseliistudest kokkuliimitud ritvu.
19. saj lőpuks oli valitsev ridvavalmistamise materjal bambuseliist, selleks ajaks oli välja mőeldud ka jätkude ühendamissüsteem, mis on kasutusel tänaseni.
Muutuste tuuled hakkasid puhuma 1857.a. kui noor shotlane Stewart leiutas kuivatusheite, viies sellega ritvade lühendamiseni 9-le jalale.
Raudteede areng 19.sajandil avardas kalaturismi vőimalusi lihtrahvale. Sellega kaasnes tohutu mőju lendőngevarustuse edasisele arengule. Sellest ajast algas ka lőhepüüdjate armuromaan Norraga. Sajandivahetuseks oli tavapärane forelliritv muutunud ühekäeridvaks, millel pikkust 9´6" ja 11´ vahel ning ridva kaalu mőődeti juba untsides.