Eesti laulupeod (0)

Eesti laulupeod
Koostaja : Mehis Sokk
Klass: 12.a
Juhendaja : Signe Rõõmus
Sisukord

Laulupeo mõiste ja ajalugu 3
Laulupeod arvudes 5
Kasutatud allikad 7

Laulupeo mõiste ja ajalugu

Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid . Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust.
Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine . Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne.
Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja , peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen , teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada pidu Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamiseks. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Osalejatest oli peol 51 koori ja puhkpilliorkestrit, milles oli kokku 878 esinejat ning publiku hulgas oli kahe päeva peale kokku 15 000 kuulajat . Laulupeol said osaleda ainult mehed ning nad esitasid kirikukoraale, Vene riigihümni, vaimulikke ning ilmalikke laule. Kõlasid ka „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“, mille viisi autoriks oli Aleksander Kunileid Lydia Koidula sõnadele ning Friedrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mis on meie praegune riigihümn. Laulupeol esitas Jakob Hurt ka isamaalise kõne.
Kuuel esimesel peol peeti võidulaulmisi- ja mängimisi. Laulupidu muutus nüüdsest rahvuse edendajaks, kultuuri ja ühtsuse loojaks. Sellest sai ka müüt laulvast revolutsioonist, et eesti rahvas võib end vabaks laulda. Esimest korda said naised osaleda kümnendal üldlaulupeol.
Alles alates kuuendast üldlaulupeost hakkas üritus toimuma Tallinnas ja pidu võtab aset iga viie aasta tagant. Praeguseni on üldlaulupidusid toimunud 25.
1960. aastal valmis uus, praegune laululava, selle kõrvale ehitati tuletorn, kust süüdatakse peo ajal tuli. Toimus 15. üldlaulupidu, millest oli ka esmakordne televisiooniülekanne. Peo rahvuslikuks lõpulauluks kujunes Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“.
1969. aastal oli saanud sada aastat esimesest laulupeost. Toimus 18. üldlaulupidu, kust sai alguse tule kandmise traditsioon, kujunes välja laulupidude tänapäevane struktuur ja avati üldlaulupidude mälestusansambel Lasnamäe nõlval. Elustus taas võistulaulmise ja -mängimise traditsioon. Peo avalauluks sai Mihkel Lüdigi „ Koit “.
1990. aastal toimus rõhutatult rahvuslik 21. Üldlaulupidu, kus kõlasid põhiliselt eesti laulud, kust võtsid osa ka väliseestlaste koorid , peo lõpul toimus ühendkoori ja kuulajate ühislaulmine ning viimast korda kõlas „Mu isamaa on minu arm“ autori Gustav Ernesaksa dirigeerimisel.
23. Üldlaulupeol 1999. aastal kasutati esmakordselt kõrgetasemelist helivõimendust ja videoseinu.
2004. aasta peol avati mälestussammas Gustav Ernesaksa auks.
Peale üldlaulupidude toimub veel ka noorte laulupidu, mis on samuti iga viie aasta tagant ja kus esinevad koolinoored. Esimene noorte laulupidu toimus 1962. aastal. Siiani on neid toimunud kümme.
Tänapäeval korraldab laulupidusid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus . Mälestuse hoidmiseks tuuakse laulupeo tuli Tartust Tallinnasse. Toimub rongkäik Vabaduse väljakult laululavale, kus osalevad kõik esinejad oma koori märgi või lipuga. Avalooks on Mihkel Lüdigi „Koit“, mida esitab ühendkoor ning lõpulauluks Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm. “

Laulupeod arvudes

Jrk nr.
Aeg ja koht
Osavõtnud koorid, orkestrid
Kollektiivide     arv
Esinejate arv
I
18.-20.06.1869, Tartu
MK, PP
51
845
II
20.-22.06. 1879 , Tartu
MK, PP
64
1227
III
11.-13.06.1880, Tallinn
MK, PP
48
782
IV
15.-17.06.1891, Tartu
MK, SK, PP
179
2700
V
18.-20.06.1894, Tartu
MK, SK, PP
263
3951
VI
8.-10.06.1896, Tallinn
MK, SK, PP, KP (NK võistulaulmisel)
410
5681
VII
12.-14.06.1910, Tallinn
MK, SK, LK, PP
527
10000
VIII
30.06.-2.07.1923, Tallinn
MK, SK, PP
386
10562
IX
30.06.-2.07.1928, Tallinn
MK, SK, PP
436
15049
X
23.-25.06.1933, Tallinn
MK, SK, NK, PP
500
16500
XI
23.-25.06.1938, Tallinn
MK, SK, NK, PP
569
17501
XII
27.-29.06.1947, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PP
703
25760
XIII
21.-23.07.1950, Tallinn
MK, SK, NK, LK, AK, PP
1106
31907
XIV
20.-22.07.1955, Tallinn
MK, SK, NK, LK, VK, AK, PP
893
30321
XV
19.-21.06.1960, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, RP
875
29273
XVI
16.-18.07.1965, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SO
690
25806
XVII
27.-29.06.1969, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SO
771
30230
XVIII
19.-20.07.1975, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP
641
28537
XIX
5.-6.07.1980, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, rahvatantsijad
627
28969
XX
20.-21.07.1985, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, VK, PP, SV, VA, rahvatantsijad
677
26437
XXI
30.06.-1.07.1990, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, PP
690
28922
XXII
2.-3.07.1994, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK
856
24875
XXIII
3.-4.07.1999, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK
856
24875
XXIV
1.-4.07.2004, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK
850
22759
XXV
2.-5.07.2009, Tallinn
MK, SK, NK, LK, PK, MudK, PP, RP, VälK
913
28166
Lühendite selgitused
AK armeekoorid
PP puhkpilliorkestrid
KP keelpilliorkestrid
RP rahvapilliorkestrid
LK lastekoorid
SK segakoorid
MK meeskoorid
SO sümfooniaorkestrid
MudK mudilaskoorid
SV sõjaveteranide koorid
NK naiskoorid
VA viiuliansamblid
PK poistekoorid
VK vene koorid
VälK väliskollektiivid

Kasutatud allikad

http://laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/
http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu
http://www.folklore.ee/tagused/nr1/internet.ht m
http://google.ee/pildid/laulupidu
7