Mis meid, eestlasi, ühendab (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle

Ühiskonnaõpetus

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.­13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks. Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist. Piibel eesti kirjanduskultuuris on koodtekst, Ariadne lõng, mis seob meid kristluse algkoduga ja mille abil suur osa elukogemusest kodeeritakse tähendamissõnasse. Piibli ainet, lugusid, selle motiive kasutataksegi kirjanduses koodina, piiblimotiivide abil kodeeritakse mingi sõnum topelttähenduslikult. Võidakse kirjeldada mõnda sündmust, tegelast kirjanduslikus kontekstis, piibli kontekst annab aga sellele täiendava võimenduse. Piibel astub kirjanduskultuuris esile kui suur metafoor. Piibli sakraalsus, mida ta kristluse metatekstina on,

Filosoofia

26

docx

Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena

väikerahvast kanda muu ideoloogia kui just laiemaid kihte innustav ideoloogia! Ideoloogia aluseid lähemalt vaadeldes märgime esiteks väikerahva hüvesid ja pahesid. Suurrahvaste haiguste suhtes — militarismi, imperialismi, messianismi —, mis neid tõukavad vägivallale teiste vastu (vallutamised, asumaad, vähe- musrahvuste tagakiusamine), kõigi nende järeldustega, — oleme meie immuunsed. See-eest on aga meie rahvuslik kandepind igas mõttes liiga kitsas. See sunnibki meid eriti arvestama rahva sotsiaalset struktuuri, ning need ülesanded rahvusliku kultuuri ja ideoloogia alal, mis suurrahvastel on jäänud teatud kitsamate eliit-kihtide (nagu aadel) kanda, veeretama laiematele „madalamatele“ sotsiaalkihtidele. Teiste sõnadega — see määrab meid demokraatiale kõige üldsemas ja tõsisemas mõttes ja intensiivsele, sihikindlale demokraatia mõtte kasvatamisele. Meie rahvuse sotsiaalne struktuur on sootuks erinev vanade kultuurrahvaste omast

Ajalugu

23

docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13

Eesti ajalugu

18

docx

EKA I

cräp ,,Jüri ja Elts". - Autori hoiak on isalik. Ta manitseb ja õpetab, ometi jääb ta ise feodaalsüsteemi piiresse ja ei hakka teoses talupoegade iseolemist jms välja tooma. St manitseb olema alandlik ja kuulekas oma heale isandale. Estofiilid ­ mida see sõna tähendab? Kuidas on estofiile mõjutanud G. H. Merkel ja J. G. Herder? Merkel ja Herder andsid aluse väärtustada eestlasi. Andsid eestlastele ajalooõiguse. Merkel: Kirjeldage esimeste silmapaistvate estofiilide J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tegevust. Rosenplänter: · ,,Beiträge zur genauern Kentniss der ehstnische Sprache" 1813­1832. · Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms. · Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad).

Kirjandus

23

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

korda aastas väljaantava ajakirjana mõeldud"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache"("Lisandusi eesti keele lähemaks tundmaõppimiseks") kõrval, mida ilmus aastail 1813-1832 kakskümmend vihku (kokku üle 3500 lk.). Väljaanne sisaldas mitte ainult saksakeelseid uurimusi ja arvustusi, vaid ka eestikeelseid materjale ja tekste. "Beiträge" kaastööliste hulgas, kelle eesotsas seisid O.W. Masing, K.J.Peterson, jt, domineerisid balti- saksa pastorid, esines aga ka eestlasi, muuseas külaharitlasi ja soomalsi. Rosenplänter suutis vähe levivat väljaannet käigus hoida suurte majanduslike pingutuste hinnaga. Katsed sarja 1830-1840-ndate aastate vahetusel uuesti jätkata ei andnud tulemusi. "Beiträge" plaan eesti kirjakeele arendamiseks oli küllalt paljutõotav. Lähtunud tunnetusest, et vigane ning vaene kirikukeel ei vasta ajanõuetele, ning toetudes rahvakeelele kui kirjakeele

Kirjandus

36

docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

Balti erikord Kõige rohkem võitsid Vene võimu tulekust siinsed Balti-saksa aadlikud, kes tänu allaandmisele saavutasid reduktsiooni tühistamise ja talupojad muudeti täielikult aadli feodaalomandiks. Taastatud Balti autonoomne maariik, mille õigused Vene riigis tugevnesid – oli peaaegu iseseisev riik, arvestamata käibivat Vene rubla ja riigis asuvat Vene sõjaväge. Balti autonoomia oli kaudselt kasulik pärisorjadest eestlastele, kuna takistas meid venestamisest. (sisseränne-immigratsioon Venemaalt oli keelatud ja kohalik maamajandus tollipiiriga kaitstud) Kogu võim Balti maariigis kuulus rüütelkondadele, kelle liikmeteks olid vaid immatrikuleeritud aadlikud (olid kantud vastavasse aadlinimekirja e. aadlimatriklisse) Üleüldiselt oli sakslastel suur mõju Vene riigis kuna kuulusid enamasti Keisri õukonda ja täitsid sõjaväes kõrgeid aukraade. (ohvitserid) Põllumajandusel läks 18.saj

Ajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades Kaubavahetuse tähtsustumine 98 pKr Tacitus kirjutab aestide hõime ja fennidest (kõige põhjapoolsem rahvas, soomlased, finnid) Rooma geograaf, mainib eestlasi Aeste kaitseb metskuldi kuju, kasutatakse nuia Aest ­ sarnane eestlane, est-land, idakalda maa, aest Keskmine rauaaeg u 450-800 Linnused Vaenlased, sõjakäikude eest kaitsmine Hilary Karu 8 D 11 EESTI AJALUGU Mägilinnused On, mida peita Neemiklinnused

Ajalugu

Kommentaarid (5)