Eesti õiguskorras reguleerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist eelkõige põhiseadus ning välissuhtlemisseadus. Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised lepingud. Eesti seadustes kasutatakse ka terminit välisleping. VVS § 3 p 2 defineerib: „Välisleping - Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mis on sõlmitud vastavalt nende pädevusele ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega.“ Rahvusvahelisi lepinguid on võimalik liigitada osapoolte arvu järgi. Kahepoolsed e bilateraalsed lepingud koosnevad kahest erinevast osapoolest. Mõnepoolsed lepingud on
Aeg:28.november 1918 kuni 2.veebruar 1920 Põhjus:Venemaa tahtis läänemere kallast endale.Eesti,aga tahtis iseseisvust säilitada.11.november 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele.13.november 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu.16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri. Kelle vahel:Vabadussõda oli Eesti ja Punaarmee(Venemaa) vahel.Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.Suurbritannia saatis Tallinnasse oma laevastikueskaadri.USA abistas Eestit eelkõige humanitaarabiga.Soome lähetas suurima vabatahtlike hulga.Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.Venemaal liitlasi ei olnud. Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31.jaanuar 1919,...
veebruar 1918) 2. Konstantin Pätsi riigipööre- (12.märts 1934 ) 4. Vaikiva ajastu algus- (1934, peale riigipööret) 5. 7) Tartu Rahuleping Missuguste sündmustega lõppes? Milles seisneb ajalooline tähtsus? Rahukonverents kestis ligi 2 kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. See oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos, sest see lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid, Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Millal sõlmiti? 2.veebruaril 1920 Missugune säte siiani täitmata? Piiride säte on siiani täitmata, sest Venemaale kuulub Petserimaa ja Narva-tagune ala.
(Rakvere,Tartu,Võru,Valga) Kaitsevägedel õnnestus anda tagasilöök:võitlema tulid ka koolipoisid, välisabi saabumine, mis tõstis rahva meeleolu ja andis enesekindlust. 7.jaan.1919-vastupealetung. Sõjategevus viidi väljaspoole Eestit. Landeswehr'i sõda-palgasõda- Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriik. Tartu rahuleping(olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos)- 2.veebr.1920-lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed maj. probleemid. Venemaa tunnustas Esti iseseisvust ja loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Teaduse arengu suunad:1) tuumafüüsika e. aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 2)Antibiootikumide kasutuselevõtt 3)sünteetiline e.tehismaterjal. Muutused tehnika arengus: elekrienergia laialdane tootmine ja tarbimine,elektrilised tarbekaubad
3 rakendamispraktika õle võtmise võimaluste kaalumisel." 4. Kokkuvõte otsingu teostamise kohta: Artiklite otsingul kasutasime TÜ raamatukogu andmebaase vastavalt juhendile. Lisatud pildid otsingutest (vt lisas: joonis 1 ja 2). Riigikohtu lahendite otsing sai teostatud lahendite all oleva märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad rahvusvaheline eraõigus välisleping. Antud kaustas ei leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3). 1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid=E5B13EA7289E96D27AAC7 38825E4346C?sequence=1 (25.09.2011) 2 Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010. Lk 470. http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10.2011) 3 Ibid 5
murrang. Seal eestlased võitsid ja sakslased sõlmisid rahu ja viisid väed Baltimaalt välja. 6. Tartu rahuleping Eesti vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi 2 kuud. Kokku leppeteni jõuti läbi keeruliste läbirääkimiste ja vaidlustega. Rahuleping andis Eestile soodsa ida piiri ning lahendas majanduslikud probleemid. Venema tunnustas Eesti iseseisvumist ja loobus õigustest Eesti üle. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos 7. Iseloomusta 3lausega kunsti, sporti ja muusikat Eestis II maailmasõja vahel Sport : - Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse,eesotsas Eesti Spordi Keskliit - Kõige populaarsemad spordialad: maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik, laskmine. - Korraldati suuri spordipidusid, maavõistlusi, osaleti olümpiamängudel ja maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Kunst : - 1918
vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral
tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. KASUTATUD KIRJANDUS *E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur "Lähiajalugu" *Maailma ajalugu Pilt Kasutatud allikad 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm
Õiguskantsler Vabariigi President ÕIGUSE ALLIKAD: RAHVUSVAHELISED LEPIGUD Põhiseaduse § 123 Välislepingu sõlmib vabariigi valitsus sätestab: Eesti riigi nimel. kui Eesti seadused Välislepingu või muud aktid on kehtimiseks vastuolus ratifitseerib selle välislepingutega, parlament siis kohaldatakse (Riigikogu). välislepingut. Eesti Vabariik ei sõlmi Enne kohaldamist välislepinguid, mis tuleb välisleping on vastuolus transformeerida põhiseadusega seadusesse. RAHVUSVAHELISED LEPINGUD: EUROOPA LIIT Põhiseaduse täiendamise seaduse : § 1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Õiguse allikad: EL õigus Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Kohtu lahend Costa v ENEL Euroopa Liidu õiguse otsekohaldatavus Euroopa Kohtu lahend Vad Gend & Loos Euroopa ühenduse õigus
moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. 6. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. 7. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Apellatsioon, esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon on jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Hageja on tsiviilmenetluses isik, kes esitab kohtusse
alusel, seadusetäitmiseks. Kõige mida seadus ei reguleeri. seadusega, reguleerivad teisiti, tüüpilisemad määrused. kui seadused. Põhiseadus ei luba. Direktiiv paneb paika eesmärgi, mis tuleb saavutada. Soovituslikud õigusallikad. Eesmärgi osas kohustuslik. Rahvusvaheline leping on kahe või enama riigi vahel sõlmitud mistahes õiguslikult siduv kokkulepe. Konventsioon on välisleping, millel on reeglina palju pooli või mis on avatud liitumiseks kõigile või kindlaksmääratud hulgale riikidele, nt Euroopa Nõukogu. Harta on välisleping, millega reguleeritakse isikute õigusi või instituudi seisundit ja korraldust, nt Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Liidu õiguse allikad: *ESMANE ÕIGUS *TEISANE ÕIGUS (määrus, direktiiv, otsus, soovitus, arvamus) Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud
6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele. Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. 9) Neutraliteet Eesti välispoliitika. Erapooletus, ei eelistatud avalikult ei Saksamaad ega Venemaad. 2. Isikud. 1) K. Päts Eesti esimene president, korraldas 1934. aastal riigipöörde, et ennetada vapside võimuletulekut. 2) J. Laidoner sõjavägede ülemjuhataja, korraldas 1934. aastal koos Pätsiga riigipöörde. 3) E. Rutherford Briti teadlane, kes teostas 1919
tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. Sõjatank 2010
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve. · Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid. · Kontrollida täitevõimu tegevust. 12. Selgitage: Parlament kõrgeim seadusandliku võimu organ demokraatlikus riigis. Istungijärk parlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest. Opositsioon vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide
See lause, mis ma praegu ütlen on väär Kui esimene valetab, siis tõene Kui ei valeta, siis ka tõene Mis on sisu ja mahu erinevus? Maht on suurus, aga sisu on see, mille kohta ta käib. LOOGILISE RUUDU SISU: + - ↕ ½+ ½- Need on vasturääkivad 1. a. Igasugune välisleping on Ameerikale kahjulik b. Välisleping Hiinaga võib-olla Ameerikale kasulik osaeitav c. Igasugune välisleping ei pruugi olla USA-le kahjulik täiseitav d. Vabakaubandusleping Euroopaga on USA-le kahjulik e. Välislepingud võivad olla mõnikord kasulikud. üldeitav f
heaolu tagavale elatustasemele; tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele ja perekonnale. inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 resolutsiooniga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on 1950. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961 Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kir...
või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga.) 3.5 Muudatused maksuvõlgade sissenõudmises, uue direktiivi rakendamine Euroopa Liidu direktiivid, mis reguleerivad maksuvõlgade sissenõudmist ning maksustamiseks vajaliku teabe vahetamist Euroopa Liidus. Muudatustega sätestatakse, et maksuhalduril on õigus ametiabi osutada Euroopa Liidu riikidele ning riikidele, kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping. Neilt riikidelt on maksuhalduril õigus ka ametiabi taotleda. Samuti sätestatakse, et välisriikide nõuete sundtäitmisel on maksuhalduril õigus kasutada samu meetmeid, mida kohaldatakse siseriiklike maksuvõlgade sissenõudmisel. Maksukohustuslastele ning maksuhaldurile antakse õigus kaevata edasi kohtumääruse peale, mille rahuldamisel saab maksuhaldur loa eelaresti seadmiseks või millega jäetakse maksuhalduri taotlus rahuldamata. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www
Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Näiteks tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Hierarhia: Põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, Välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrus, ministrite määrused. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel. Seadadus jõustub 10.ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses endas pole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõj...
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ü...
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva asutuse poolt antud elamisluba. Seaduslikuks aluseks võib olla ka viisa või välislepingust tulenev õigus Eestis viibida. Eestis võib üldiselt välisriigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, juhul kui välisleping ei sätesta teisiti. Eestis saavad töötada elamisloa alusel elavad välismaalased. Lühiajaliselt ehk kuus kuud võib välismaalane Eestis töötada, kes viibib seaduslikult Eestis viisa alusel või viisavabalt ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis. Kõik eelnimetatud nõuded on toodud Välismaalaste seaduses. Ametiühingud rääkides Eesti võõrtööjõu poliitikast, mainivad seda, et Eestisse
Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega • riigilõivu tasumist tõendav dokument. Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend. Selle saab tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine. Abielu lahutamine Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning
Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid – s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping. Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, 5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega,
See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumist vahetult lepingu alusel, dualistliku süsteemi on kasutanud ka mitmed demokraatlikud riigid, nt SB ja Rootsi. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu olemasolust, on nad teinud erandi nende lepingute suhtes, mille rikkumise peale saab kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse, nende lepingute osas kasutavad need muidu dualistlikud riigid monistlikku süsteemi. Monistliku süsteemi puhul on välisleping siseriiklikult otsekohaldatav. Isik saab siseriiklikus kohtus tugineda vahetult välislepingule. Eesti kasutab monistlikku süsteemi. PS §123 lg 2 järgi kohaldatakse juhul kui vastuolus on RK-s ratifitseeritud välisleping ja eesti seadus välislepingut. See PS formuleering ei nõua lepinguga vastuolus oleva seaduse kehtetuks tunnistamist PS- likkuse järelevalve kohtumenetluse korras. Leping jääb lihtsalt kohaldamata. Eesti
Rahvusvahelise Kohtu otsused, mis aitavad likvideerida auke õiguses, aitavad likvideerida vastuolusid õiguses või mille järgi saab paremini arvestada riikide tegevuse tegelikku praktikat. Rahvusvaheliste organisatsioonide otsused. Publikatsioonid s.o. ahistava iseloomuga rahvusvahelise õiguse allikad, nt teaduslikud tööd rahvusvahelise õiguse alal. 13. Välislepingu mõiste Eesti õigusaktides on rahvusvahelise lepingu sünonüümiks välisleping. Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe. Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklis 2(1)(a) sisalduva kitsama definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline leping rahvusvaheline kokkulepe, 5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega,
tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks; tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks; tunnistada jõustumata täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks; tunnistada alla kirjutatud välisleping või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks; tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritava...
olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. KOKKUVÕTTEKS Vabadussõda ja temale eelnevate sündmuste kogemused näitavad, et Eesti riiklikult iseseisvaks saamine 1917.-1919.a on lahutamatult seotud rahva sõjaväelise organiseerimisega. Eesti relvastatud jõudude aluseks on 1917.a asutatud rahvusdiviis, mille laialisaatmine, relvade ja varustuse äravõtmine, Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918.aastal, oli raskeks löögiks meie iseseisvusvõitluse eel
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud
5. milles ratifitseerimine on ette nähtud. Riigikogu ratifitseerib lepinguid seadusega ning ratifitseerimise seadus avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireziimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. Riigikaitse Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda
teha üksnes juhul, kui isik, kelle taotlusel kohtulahend tehti, kande tegemisega nõustub. (2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle asemel võib avaldusel olevad allkirjad kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille'ga), kui välisleping ei sätesta teisiti. (3) Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud. (4) Registripidaja teeb kande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandemääruse allakirjutamist. Registripidaja teatab kande tegemisest või sellest keeldumisest avaldajale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, arvates kande tegemisest
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu
kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes nii, et sõja lõpetamine oli üha rohkem ja rohkem vajalik. Seetõttu toimus Eesti-Vene rahukonverents, mis kestis ligi kaks kuud osapoolte vastandlikkuse tõttu. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebruaril 1920 aastal. Leping lõpetas sõja, tagas eestlastele soodsa idapiiri ning lahendas ka majanduslikke probleeme. Seda lepingut nimetatakse Tartu rahuks, mis on eestlastele olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos, sest sellega loobus Venemaa õigustest Eesti üle ning tunnustas Eesti iseseisvust. Eesti Vabariigi sisepoliitika 1920-1934. 1920. aasta põhiseaduse järgi teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Neil aastail osalesid poliitikas paljud erakonnad ning erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ja Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused
tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15
kaks kuud, sest osapoolte seisukohad olid vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Tartu Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920. aastal. See leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid. Ja mis tähtsaim, Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. PILET 8 1. Poola-Rootsi jätkusõda liivimaal Rahu sõlmimine venemaaga ei lahendanud Poola ja Rootsi vastuolusid. Poola ja Rootsi läksid ühe kuninga alla ning see kasvatas riikide vahelisi pingeid veelgi. 1600. Märtsil kuulutas Poola Eestimaa enda valduseks. Paljud nägid just Poolas Liivmiaa ühtsuse taastajat, vastandina Rootsile, kes seda lõhkus. 1600. augustis vallandus taas sõjategevus, mis koos
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
kohtus sellise süsteemi puhul pole võimalik tugineda. See süsteem tähendab seda, et välislepinguga võetud kohustuste siseriiklikul tasandil järgimine sõltub täiel määral ainult riigist endast. Monistliku süsteemi puhul moodustavad siseriiklik õigus ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud ühtse terviku ja isik saab siseriiklikus kohtus vaidluse korral tugineda otse välislepingule. Seda tingimusel, kui välisleping on võetud otsekohalduvana või iserealiseeruvana. Monistliku süsteemi juures tuleb siseriiklikku õiguse ja välislepingu vastuolu korral jätta siseriiklik õigus kohaldamata ja kohaldada välislepingut. Eesti järgib monistlikku süsteemi. 25. Millises õiguslikus vahekorras on Eestis põhiseadus, välisleping ja Eesti seadused? Eesti järgib välislepingute täitmisel monistlikku süsteemi, s.t. et siseriikliku õiguse ja välislepingu
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. 10.7.8 Asja lahendamise piirid 1). Riigikohus ei ole asja lahendamisel seotud taotluse, kohtuotsuse või -määruse põhistusega. 2) asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus
Perekonnaseisukanne-perekonnasündmuse vms kohta rahvastikuregistrisse (RR) kantavate andmete e. perekonnaseisuandmete kogum. Perekonnaseisukande aluseks on avaldus ning seaduses sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab registrisse kantavat asjaolu v.a. kui andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist, (seaduses sätestatud juhtudel PSA omal algatusel). Peab olema elektroonilises vormis, välisriigi dokument peab olema legaliseeritud, apostille'ga kinnitatud kui välisleping ei näe ette teisiti, välisriigi kohtulahend peab olema tunnustatud, koostatud või tõlgitud eesti, inglise või vene keelde. Avalduse esitab isik, kelle kohta kanne tehakse. Avaldus esitatakse isiklikult, allkirjastatult (nii digi- kui tava) PS asutusele. Avaldus sisaldab: isikukoodi (puudumisel sünniaega), sisu, sünnikoha ja elukoha andmeid, kontakte, kodakondsust, perekonnaseisu (rahvus, emakeel, haridus, tegevusala)
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või
Riigi poolt sõlmitud välislepingud ei ole dualistliku süsteemi korral riigisiseselt otse rakendatavad, s.t. isik ei saa dualistliku süsteemi korral nõuda, et tema suhtes otse kohaldataks välislepingu sätteid, ehkki see leping on riigi suhtes jõus. Selleks, et isik saaks lepinguga antud õigusi kasutada, tuleb vastu võtta riigi poolt seadus või muu üldakt, mis sätestaks needsamad õigused, mis on fikseeritud lepingus. Sellise süsteemi korral pole välisleping siseriiklikult kasutatav. Monistliku süst-i korral moodustavad siseriiklik õigus ja riigi poolt sõlmitud rahv.vah-d lepingud ühe süst-i. Lepinguga antud õ-d on riigis kasutatavad, ilma et oleks tarvis neid õigusi siseriiklikes seadustes dubleerida. PSe §-st 123 tuleneb, et E kasutab monistlikku süst-i. See kehtestab, et kui E s-d või muud aktid on vastuolus Rkogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingut. See säte
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks; 4) tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta; 5) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega; 51) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega; 6) jätta taotluse rahuldamata. (2) Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu. (3) Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud
ÜRO Julgeolekunõukoguga. Rahvusvahelise õiguse allikad Rahvusvaheline leping on riikide vahel kirjalikus vormis sõlmitud, ühes või mitmes omavahel seotud dokumendis sisalduv rahvusvaheline kokkulepe, mida reguleerib rahvusvaheline õigus, olenemata konkreetsest nimetusest. Samuti on rahvusvahelised lepingud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lepingud, mida reguleerib rahvusvaheline õigus. Eesti seadustes kasutatakse ka terminit välisleping, mis tähistab Eestit siduvat rahvusvahelist lepingut. Rahvusvahelisi lepinguid on võimalik liigitada osapoolte arvu järgi: kahepoolsed lepingud / mõnepooldsed lepingud suketud lepingud, millel on üle kahe osapoole / mitmepoolsed lepingud avatud mitmepoolsed lepingud e kollektiivlepingud. Eelnevast liigitusest nähtub teinegiliigituse alus uute osapoolte liitumisvõimaluse järgi: suletud lepingud uusi osapooli võetakse juurde ja osapooled võivad lahkuda ainult kõigi
Kvalifitseeritud piiriklauslid sisaldavad lisanõudeid, millele riive peab vastama. Samal ajal kui lihtne piiriklausel ei lisa midagi üldistele PS poolt esitatavatele õiguspärasuse nõuetele, andes vaid seadusandjale volituse põhiõiguse riivamiseks, tähendavad piiriklauslis fikseeritud lisanõuded, et kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus on tugevamini tagatud. Seejuures tuleb eristada formaalõiguslikke ja materiaalõiguslikke lisanõudeid. Formaalseteks erinõueteks on välisleping ja Vabariigi Valitsuse otsus (§ 36 lg 2), kohtu luba (§ 43 teine lause) ning kohtulahend (§ 48 lg 4). Sääraseid nõudeid tuleb arvestada põhiõiguse riive formaalse PS-le vastavuse tuvastamisel. Enamik lisaeeldusi on materiaalse iseloomuga. Materiaalsed lisanõuded moodustavad põhjuste kataloogi, millest peab seadusandja lähtuma vastava põhiõiguse piiramisel. Kvalifitseeritud piiriklauslid sisalduvad § 20 lg-s 2, § 21 lg 1 kolmandas lauses, § 24 lg 3 teises lauses, § 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
