Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabadussõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Varbola Kool
Referaat
Vabadussõda
6.Klass
Ragne Reigam
11.02.09

Sisukord


  • Tiitelleht ..............................................................................................
  • Sisukord...............................................................................................
  • Sissejuhatus.........................................................................................
  • Vabadussõda........................................................................................
  • Vabadussõda........................................................................................
  • Pilt.......................................................................................................
  • Kasutatud allikad.................................................................................

    Sissejuhatus


    Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi selle pärast,et ma tahtsin teada vabadussõjast ja se tundub päris huvitav.Referaat räägib vabadussõjast mis toimus 28. novembril 1918 aastal siis ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule.
    Vabadussõda
    SÕJA ALGUS
    28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule.
    Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid . Erinevalt vanemast põlvkonnast ei kahelnud noored Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees. Kooliõpilased etendasid kogu Vabadussõja käigus suurt rolli, kuuludes peaasjalikult mitmesuguste vabatahtlike löögiüksuste (skautpataljon, soomusrongid, Sakala partisanid jt.) koosseisu ja osaledes paljudes olulistes lahingutes.
    Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest , suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus . Ühtlasi korraldati ümber vägede juhtimine – sõjavägede ülemjuhatajaks määrati Johan Laidoner – ning saadi abi välisriikidelt. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist. Välisabi saabumine tõstis rahva meeleolu, sest veenduti, et väike Eesti ei seisa hiiglasliku Venemaa vastu üksi. Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksused andma Punaarmeele vastulööke, ning 1919. aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati.
    VASTUPEALETUNG
    7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahuvägi üle vastupealetungile. Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. 14. jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu. Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid. Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1. veebruaril. Seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud .
    Kuid Vabadussõda polnud veel kaugeltki võidetud. Enamlased koondasid uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid. Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene  valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva , Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina ( Daugava ) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist.
    SÕJA LÕPETAMINE
    1919.aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Eesti ja Vene esindajate esimene kohtumine Pihkvas lõppes siiski tulemusteta. Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused.
    Olukord muutus pärast Vene Loodearmee ebaõnnestunud pealetungi Petrogradile. Novembris 1919. aastal jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus küll seegi kord tagasi lüüa, kuid veelgi suuremate kaotuste hinnaga. Rindeolukord halvenes, mistõttu tõusis s]õa lõpetamise vajadus senisest teravamalt päevakorrale. Kuna teised Balti riigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.
    Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos.
    KASUTATUD KIRJANDUS
    *E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur "Lähiajalugu"
    *Maailma ajalugu
    Pilt
    Kasutatud allikad
  • http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.ht m
  • Vasakule Paremale
    Vabadussõda #1 Vabadussõda #2 Vabadussõda #3 Vabadussõda #4 Vabadussõda #5 Vabadussõda #6 Vabadussõda #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ragne14 Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    vabadussõda-eesti iseseisvumine
    8
    docx

    vabadussõda, eesti iseseisvumine

    Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha

    Ajalugu
    Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused
    5
    docx

    Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

    kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus

    Ajalugu
    Eesti Vabadussõda
    5
    docx

    Eesti Vabadussõda

    Referaat Vabadussõda Vabadussõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. See lõpetas Esimese Maailmasõja ja ühtlasi ka sakslaste okupatsiooni kogu Baltimaades. Nüüd hakkas aga väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd 2010 nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda kätte. Aastal 1918 18

    Ajalugu
    Eestlaste relvastus Vabadussõjas
    14
    doc

    Eestlaste relvastus Vabadussõjas

    TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3

    Ajalugu
    Vabadussõda-Landeswehri sõda
    2
    doc

    Vabadussõda. Landeswehri sõda

    EESTI VABADUSSÕDA 28.11.1918 ­ 20.02.1920 Sõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Ra

    Ajalugu
    Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda-1918-1944
    23
    docx

    Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

    rahvuslike jõudude poole ja andsid loa Ajutise valitsuse kokkukutsumiseks. 11.novembril 1918 toimus Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi relvastatud kaitsestruktuur ­ Eesti Kaitseliit. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Kokku astus ka Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult. 1.4 Vabadussõda 1.4.1 Sõja algus Väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga

    Kultuurilugu
    Vabadussõja slaidshow
    10
    pptx

    Vabadussõja slaidshow

    Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda, Rakvere ja Jõhvi. 18. jaanuaril tungisid Soomest saabunud vabatahtlikud Narva

    Ajalugu
    9 klass-ptk 9 9a 9b 11 11a
    3
    doc

    9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

    · Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu · Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid · Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt teistelgi suurvõistlustel · Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid · Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe Ptk 9A ­ Vabadussõda Sõja algus 11. novembril 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enese kätte. Vastiseseisvunud väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistliku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun