2 - . 4 - , 6 , , , .. 3-4 - , - 7 : , , , , üleminek tahtmatult tahtlikule materjali meeldejätmisele ja reprodutseerimisele toimub vanuses 4-5a arenguülesanne 3-6 a Eeloperatsioonalne mõtlemine füüsiline areng väikelapsel Kiire kehaline areng egotsentriline kõne Väline vormilt ja sisene sisult Motoorset arengut väikelapseeas iseloomustab Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Initsiatiiv v. süütunne lapseliku otsekohesuse kaudu ilmneb Laste teeseldud käitumine 7
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress
Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas) Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lau...
Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ebaolulisest • Oskab edasi arendada oma mõtteid • Loeb mõned sõnad kokku • Tunneb tähti
sajandi noore eesti tüdruku silmadega vaadatuna. Ühiskond toetab peresid maksimaalselt. Ükski materiaalne abi ei ole kunagi saajate silmis piisav. Ent see on väga oluline ja võimaldab toime tulla ka väiksemate materiaalsete võimalustega ning elatusvahendid kaotanud peredel. Ühiskond toetab ja teostab järeltulijate õpetamist ja kasvatamist. Selleks on ühiskonnas välja töötatud normid ja loodud asutused, kus see toimub. Õpe algab juba väikelapseeas ja kestab tööks vajalike teadmiste omandamise lõppemiseni. Praegu on haridusvaldkond muutumas, sest ühiskonna liikmed ootavad järjest suuremat riiklikku panust. Oodatakse kvaliteedi ning ka kvantiteedi suurenemist. Mul on tunne, et inimesed on siin järjest rohkem nõus ühiskonna osa kasvamisega. Uuuem suund on järest rohkema abi pakkumine probleemide olemasolul. Seda ei teosta enam keskvalitsust vaid põhiline toimub kohalikes omavalitsustes.
Vanemate austamine ei ole külma viisakusega suhtlemine, vaid palju sügavam. See on elustiili ja hoiakute küsimus, mis saab alguse vanemate suhtumisest lastesse. See, mida vanemad lastesse külvavad, seda nad suure tõenäosusega ka hiljem lõikavad. Vanemate austamine ei tähenda lihtsustatud arvamust, et tegu on vaid kuuletumisega lapseeas. Käsu avaram käsitlus annab vastuse: see on inimväärikuse tagamine vanematele kuni surmani. Laps vajab vanemate abi kõige enam siis, kui ta on väikelapseeas. Samuti vajavad vanemad laste abi ja hooldust just siis, kui nad on vanaks saanud. Lisaks sellele, et nad on meid kasvatanud, meist hoolinud, on neil meist enam elutarkust. Laps, kes on õppinud vanemaid austama, austab üldjuhul ka teisi vanemaid inimesi.
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid.
Unistused ja nende täitumised Unistused on meil kõigil. Mõnel rohkem ja mõnel vähem, aga me kõik ikkagi unistame. Unistada tuleb elus palju, sest siis tulevad eesmärgid elus, et unistused täide viia. Nüüd hakkabki mängima rolli inimese iseloom, mis näitab inimese tahet tema elule ja unistuste täitmisse. Inimene unistab juba väikelapseeas. Just selles eas eriti palju, sest lapsele tundub kõik huvitav. Kõike seda saada, mis meeldib, on kinnisidee lapse kui ka pensionäri soov. See soov kestab terve elu. Kui aga hakata reaalselt mõtlema, saab aru, et miski ei ole nii lihtne ja vajab eesmärgini jõudmiseks tööd. Unistused muutuvad terve elu. Lapsena mõtled ülimale elule ja mida aeg edasi seda enam saab inimene aru, mida on vaja esiteks teha, et elada täisväärtuslikku elu ilma muredeta. Unistuste aluseks on haridus
ja välimised omadust Prenataalne ehk sünnieelne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi.EOSTUMISPERIOOD,EMBRÜNAALPERIOOD,LOOTEPERIOOD Esimesed kaks perioodi on väga olulised , siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud võivad eristada tuttavaid helisid,eelistavad vaadata inimnägusi,tunnevad maitset ja lõhna.Juba beebidel ilmenevad erinevad temperamenditüübid. Füüsiline ja motoorne areng on väga kiire väikelapseeas eriti esimesel eluaastal. Koolieelikueas suudetakse sooritada juba keerukamaid tegevusi.Koolieas motoorsed oskused täiustuvad,omandatakse kirjutamisoskus.Puberteedina ilmnevad kiired bioloogilised muutused.Noorukieas kasvamine lõpeb.Täiskasvanuna saavutatakse füüsilise mõimete tipp ning siis hakkab see langema.Närvisüsteem areneb ja muutub kogu elu vältel.Piaget kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetmise abil
Soovitatav on vähendada piima tarbimist, loobuda lutipudelist ja mitmekesistada menüüd. Tahhükardia ja/või tahhüpnoe korral on vajalik erütromassi ülekanne. Rauapuuduse korral vajab laps kuid rauapreparaati. Rauavarude täitmiseks ei piisa ühekuulisest ravitsüklist, vaid ravi peab kestma kuni punaverenäitajate normaliseerumiseni ja edasi veel 12 kuu jooksul. 5. Mis on infektaneemia? Aneemia, mis tekib infektsiooni tagajärjel. Esineb enamasti imiku ja väikelapseeas. On mingisuguse põhihaiguse tüsistus. Kõige sagedamini põhjustavad infektaneemiat respiratoorsed infektsioonid. 6. Mis on hemolüütilise aneemia? Hemolüütiline aneemia on erütrotsüütide ehk punaliblede lagunemise tõttu tekkiv kehvveresuse vorm. Hemolüütiline aneemia on erinevate kaasasündinud või omandatud haiguste tagajärjel tekkiv punaliblede enneaegsest lagunemisest tingitud kehvveresus 7. Kuidas avaldub hemolüütiline aneemia?
surmatud või nõrgestatud haiguse tekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma. Vaktsiinid kaitsevad kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine täiesti juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega. Eestis sünnib aastas ligikaudu 15 000 last. Kõik lapsed ei sünni päris tervetena ja terviseprobleeme võib tekkida ka imiku ja väikelapseeas. See ei tähenda veel, et need probleemid oleksid vaktsineerimisega seotud. Kui mitte ühelgi vaktsineeritud lapsel edaspidises elus mitte ühtegi terviseprobleemi ei tekiks, oleks vaktsineerimine imeravim kõigi maailma haiguste vastu. Seda vaktsineerimine siiski ei ole vaktsineerimine kaitseb meid kindlate nakkushaiguste vastu. On oluline teada, et vaktsiinide osas on läbi viidud väga palju teadusuuringuid ning ei ole
erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse mitmesuguseid riietumis- ja juukselõikusstiile. Täiskasvanueas võivad nimetatud toimingud varieeruda, olenevalt tööst ja vaba aja harrastustest. Vanas eas tekkivad raskused puhtusepidamise ja riietumisega ( füüsilised piirangud). Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest Lapseeas iseseisvus pidevalt kasvab Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon, juuksed ja juuksevärv, nahaderivaadid , küüned ja karvad, hambad, füüsilised ohud ja soolised erinevused vananemine
● Ihu- ja voodipesu tuleb korralikult pesta ja disinfitseerida EKSEEM - VÄLISTEKKELINE - SISETEKKELINE ATOOPILINE EKSEEM on sisetekkelise ekseemi põhitüüp. 70 % l ekseemi all kannatavatel lastel on perekonnas varem esinenud - ekseemi - astmat - heinapalavikku Atoopia kujuneb välja kui keha reageerib ülitundlikult õhus olevatele allergeenidele - Kodutolmulestadele - Õietolmule - Kassi, koera karvadele - Imiku- ja väikelapseeas on tekkepõhjus toidul Atoopiline ekseem avaldub ● Peamiselt 2-6 kuu vanuselt, kuid võib ilmneda igas eas ● Imikutel haarab see peamiselt peanahka ja nägu ● 18 kuu vanuselt ilmutab end põlve- ja küünarvarreõndlas ● Teismeeaks on enamik vabanenud sellest Peamised sümptomid ● sügelemine, ● naha ketendus, punetus, kuivus ● naha paksenemine. Hooldus atoopilise ekseemi puhul Ekseemi ravis on oluline nakkusohu vältimine ●
beebid ja aeglaselt reageerivad beebid. Kerged beebid kohanevad kergelt ning huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi, on häiritud uutest olukordadest. Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.-
Esmajärjekorras tajubki ta just seda, mis talle suurt emotsionaalset muljet avaldab. See tuleneb ka sellest, et tal puudub veel oskus oma taju tahtlikult millelegi suunata. Seega saab väikelaps kõik oma tajukogemused tahtmatu tähelepanu vahendusel. Samuti on suur osa väikelapse tajust kompimismeele abil saadud. See on ka põhjuseks, miks ta kõike haarab ja katsub. Kasvades hakkab ta usaldama ka teiste meelte abil saadud infot. Üleüldse soodustab taju arengut väikelapseeas aktiivne tegevus esemetega. Näiteks ruumitaju kujunemiseks aktiivne liikumine ruumis. Ajataju kujuneb välja koolieelses eas. Kolmeaastane oskab kasutada vaid mõnda ajamäärust, neljaaastane teab mis on näiteks tund aga viieaastane tunneb huvi juba kalendri, nädalapäevade ja kella vastu. Kindlaks on ka tehtud, et üldise intellektuaalse arengu käigus muutub taju üha enam sõltuvaks hoiakutest ja huvidest. (Tankler, M. 34-39) Tähelepanu ja tähelepanu areng
4-aastasena pandi Rolf lasteaias puhastusvahendite konkusse kinni, peale mida oli ta hakanud pimedust kartma ja ema külje all käima. Ühel päeval oli ta sattunud haiglasse ussripikupõletikuga. Operatsioonieelne ettevalmistus oli talle sokeeriv: ta seoti laua juurde kinni, mille peale hakkas poiss karjuma. Ilmselt tuli vana hirm ägedamal kujul uuesti peale. Ja sellest alates on Rolf ülikartlik, hajevil ning häiritud. Rolf on selge näide sellest, kuidas väikelapseeas saadud sokielamused on jäänud lahendamata. See on väga tähtis, et juba varakult leitakse hirmu põjus ja lahendus sellele ning lapse vanemad peaksid teadlikud olema nende lastel esinevatest hirmudest. Sellega oleksid nad neile toeks ja aitaksid võidelda lapsel esineva hirmuga ning nendest koguni üle saada. 2. SAGEDAMINI ESINEVAD HIRMUD JA NENDE TAGAJÄRJED Hirmud on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirmud võivad põhjustada närvilisust,
saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaootiline,MJ aitab selgitada Rahva- ja kunstmuinasjutt Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõpp enamasti õnnelik.
levimist. Kindlasti peab käsi pesema näiteks enne toidu valmistamist, enne sööki ja pärast käimla kasutamist. Kui käsi ei pesta siis võib saada tõsise kõhuhaiguse, mida tuleb ravida haiglas. 2.2.2 Kätehügieen tervishoiuasutustes Tervishoiuasutustes on spetsiaalne meetod, kuidas on vaja ja kuidas peavad meditsiinitöötajad pesema oma käsi , et ei nakatuks ise ja ei nakataks patsiente. 2.3 Sõltuvus ja sõltumatus Väikelapseeas valitseb isikliku puhtuse ning kätehügieeni osas peaaegu täielik sõltuvus teistest inimestest. Inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue ka sõltuvad teiste inimeste abist. Elukaarest sõltub ka kätehügieen. Täiskasvanud, kellel ei ole probleeme tervisega ei ole sõltuvad kellestki või millestki. Praegu on turul palju erinevaid abivahendeid, mis aitavad inimestel mitte ainult pesta nende käsi, aga ka kogu keha. 2.4 Kätehügieeni tähtsus tervishoiuasutuses
mõtlemine kaemuslik-kujundlik. Verbaal-loogilise mõtlemise tase sõltub keele valdamise tasemest. Raskusi on üldistamisega, mõtlemine on konkreetne. Raskestimõistetavad on ülekantud tähendused ja abstraktsed ütlused. Suhtlemisel võiks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja ümbernurga ütlemisi. Vahetu otsekohesus annab kõige paremaid tulemusi. 0,1% inimestest kasutab esimese keelena viipekeelt. Paljud nendest inimestest on sündinud kurdina või jäänud kurdiks väikelapseeas. Keel ja kultuur antakse edasi vanematelt lastele. Paljudel kurtidel vanematel on kuuljad lapsed ja paljudel kuuljatel vanematel on kurdid lapsed. Kultuurides ja keeltes on siin piisavalt palju erinevusi. Kurtide keel ja kultuur on jäädvustatud läbi kontaktide teiste kurtidega kurtide kogukonnas. Kurtide ühingutel on tugevad omavahelised sidemed kurtide rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tegeletakse aktiivselt isetegevusega, kultuuri ja spordiga, omanäoline on ka vaba aja
*Vaatlusmeetod – lapsevanematel palutakse pidada päevikut, kuhu nad panevad kirja lapse keelealased edusammud. *Transkribeerimine – lapse jutt lapsevanemate ja leiste lastega videosalvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Mitmete arvutiprogrammide abil saab teada lapse keelelise taseme. Kõigil kõne arengu meetoditel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Kõige effektiivsem on kasutada samal ajal mitut meetodit. Kuidas arendada lapse kõnet? Väikelapseeas Koolieelses eas *Nimetada asju, mida laps *Rääkida lapsega asjadest, näeb ja saab katsuda. mida laps parajasti ei näe. *Rääkida lapsega *Küsida lapselt päeva arusaadavalt kohta, et ta ise pikalt hoidekeeles. räägiks. *Rääkida iga lapsega *Kuulata last ja talle eraldi. vastata *Suhelda lapsega võimalikult palju Aitäh!
Surm jaguneb erinevateks vanusegruppideks: 1. Sünnituseelne surm 2. Väikelapseiga 3. Lapseiga 4. Noorukiiga 5. Täiskasvanuiga 6. Vanadus Sünnituseelne surm Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud iseeneseslikust abordist. Loote võib surra emakas ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda niimoodi, et lapse surm saabub sünnituse protsessil. Väikelapseiga See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks stress, talituslikud ja anatoomilised häired, arenguhäired ja arengu kriitilised faasid. 5 Lapseiga Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega. Noorukiiga
Võib tekkida sõltuvus ja klammerdumine täiskasvanu külge. Selle on põhjustanud lapsevanem ise, kes väikesele lapsele on pakkunud rohkem abi, kui lasknud lapsel ise teha. Omandamishimu on meil kõigil veidike, kuid probleem on siis kui laps tahab kellegi käest pidevalt asju ära võtta ja tegelikult neid ei vaja ja heidab jälle kõrvale. Võimujanu on selle üks vorme. Lastel esineb alaväärsuskompleksi, mis samuti võib olla tingitud täiskasvanu pidevast vahele sekkumisest väikelapseeas. Nüüd ei oskagi laps enam midagi ise teha ja teab, et ta ei suudakski, kuna vanem on alati tema eest ära teinud ja see alavääristab last ning vähendab usku iseendasse. Hirmusid peetakse lapsepõlve loomulikuks osaks, kuid ka seal on piirid. Kui laps kardab midagi foobiliselt või kardab kõike uut. Ka valetamise on normaalselt arenguteelt kõrvalekandumine, ehk põgenemine ebareaalusesse. Valetamises ei ole mõtet last süüdistada vaid tuleb leida põhjus miks laps valetab.
defineeritakse kui peaaju mõnede funktsioonide või mehhanismide arengu omapärast pidurdumist või hälvet, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ja monotoonne korduvus. Autism avaldub oma maailmas olemises, kontakt tegelikkusega on nõrk või puudub üldse, puudub huvi ümbritseva reaalsuse ja sotsiaalsete kontaktide vastu, esineb emotsionaalne frigiidsus. Autism ilmneb väikelapseeas, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. (Johnson 1998.) Sümptomid · Endassesulgunud · Kontakti, sh silmsideme vältimine suhtlemisel, kehaline kontakt võib esile kutsuda ägeda vastupanu
ning tavaliselt möödub valu spontaanselt. Lapse läbivaatusel tavaliselt mingisuguseid probleeme ei leita. Tegemist on nn kasvuvaluga. Kui selline valu muutub aga igapäevaseks, esineb ka päevasel ajal või on kogu aeg ühes ja samas jalas, siis on tõenäoliselt tegemist millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid. (Soopõld) Rühihäired või selgrookõverdused. Väikelapseeas on tõeline selgroodeformatsioon küllaltki haruldane ja enamasti on siis tegemist kaasasündinud deformatsiooniga. Lapse halba rühti põhjustab sageli hoopis nõrk lihaskond või sage sundasend. Sellistel lastel on suurenenud nõgusus ehk lordoos selgroo alumises osas (nimmeosas) ning suurenenud küür ehk küfoos ülemises osas (rinnaosas). Rühi parandamiseks harjumusliku asendi või nõrga lihaskonna korral on kasulik eelkõige rohke liikumine ja lapse kehaasendi jälgimine
1. Sünnituseelne surm 2. Väikelapseiga 3. Lapseiga 4. Noorukiiga 5. Täiskasvanuiga 6. Vanadus Sünnituseelne surm Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud iseeneseslikust abordist. Loote võib surra emakas ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda niimoodi, et lapse surm saabub sünnituse protsessil. Väikelapseiga See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks stress, talituslikud ja anatoomilised häired, arenguhäired ja arengu kriitilised faasid. Lapseiga Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega. 5 Noorukiiga
- Motoorika häired: "puisus", stereotüüpiad jne. - Kognitiivsete võimete fikseerumine vaimse arengu madalamatele astmetele. 8 - Kompulsiivne püüd säilitada endine olukord. - Intensiivsed ebaloogilisena näivad hirmud, autoagressiivsus vm. Autismist Autism on pervasiivne arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autism ilmneb väikelapseeas, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Autismi võivad põhjustada mitmed aju nö. sotsiaalsete piirkondadega seotud orgaanilised mehhanismid. Umbes 1015 %-l juhtudest võib autismi seostada tuntud haigustega, milleks
Enim on uuritud ja määravaks peetakse dopamiini rolli häire kujunemisel. Praeguseks on kinnitust leidnud aju otsmikusagara olulisus hüperaktiivsuse tekkel. (6) Bioloogilised tegurid on seotud raseduse ja sünnitusega, kesknärvisüsteemi kahjustusega nakkushaiguste põdemise tagajärjel. Riskiteguriteks on ema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suitsetamine, ema haigused ja vigastused raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel, samuti rasked traumad väikelapseeas. Lapsel on risk geneetiliselt, ebasoodsad keskkonnategurid võivad vallandada ATH. (6). Psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire kujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired. (6). Soome eripedagoogide arvates on ATH põhjuseks 70-80% juhtudest pärilikkus, 10-
Kasvuhormooni defitsiit toob endaga kaasa teiste sisesekretsiooninäärmete töö häired. Sageli on sellistel lastel häiritud kilpnäärme- ja suguhormoonide tase. Sel juhul võivad lapsel puududa teisesed sugutunnused, üleminekuiga algab hilja ning tulevikus on võimalik viljatus. Kõige sagedamini põhjustavad kääbuskasvu geneetilised hälbed. Kuid ajuripatsi funktsioonid võivad rikutud saada ka teistel põhjustel: sünnitraumad, kasvajad, väikelapseeas põetud infektsioonhaigused, näiteks meningiit või isegi gripi raske vorm. · hüpofüsaarne akromegaalia - kasvuhormooni liigproduktsioon täiskasvanueas, millele on iseloomulik perifeersete kehaosade (käte, jalgade, nina) suurenemine. Näojooned muutuvad robustemaks, hambavahed laienevad, siseorganid suurenevad. Hääl muutub karedaks. Hüpofüüsi eessagara puudulikkuse korral tekib:
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga joonistamine, nööpimine jne.). Motoorsed tegevused jaotatakse kahte alarühma: jämemotoorika ja peenmotoorika. Jämemotoorika all mõeldakse suurte lihasrühmade tegevust nagu seismine,kõndimine jne. Peenmotoorika alla kuuluvad peente lihaste tegevus - sellised tegevused nagu haaramine ja joonistamine. Jämemotoorika areng väikelapseeas jaguneb: 1-2 kuud - pea tõstmine kõhuli olles, selili olles pea keeramine 3-4 kuud - kätele tõusmine, hoiab peab üleval kõhuli olles 6-7 kuud - laps hakkab istuma 8-10 kuud - roomamine, toe abil püsti tõusmine 12 kuud - teeb ise esimesed sammud 15-18 kuud - kõnnib ise, jookseb, kõnnib trepist käest kinni hoides samm sammult 2 aastane jookseb, lööb palli, kõnnib trepist aste astmelt Peenmotoorika arenguetapid:
Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult oe - 1 aastat. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja. Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös arsti ja lapsevanema vahel. Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad. Imiku- või väikelapseeas avaldunud toiduallergia korral toiduainete taluvus lapse kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt. Kõik toiduga seotud häired ei ole toiduallergia. Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid.
Kuulamise ja kõnelemise tegevused aitavad täita järgmisi ülesandeid: · Anda lastele võimalus luulata grammatiliselt õiget kõnet, · Tutvustada lastele uusi sõnu, rikastades laste sõnavara, · Anda lastele võimalus kõnelda erinevatel teemadel, rikastades laste silmaringi, · Anda lastele võimalus väljendada oma emotsioone, suhtumist, · Aidata lastel orienteeruda esemete ja nähtuste seas. Vaimse arengu seisukohalt on kõne arengul väikelapseeas oluline tähtsus. Aktiivse kõne kujunemine on lapse kogu psüühilise arengu aluseks. Kõnelemine võimaldab lapsel teiste inimestega aktiivselt suhelda. Kõne kaudu saab laps teadmisi ümbritsevast maailmast. Kõne areng põhineb lapse oskusel luua omi sümboleid. Laps hakkab mõistma et sõnad tähendavad erinevaid sündmusi ja esemeid. 1,5-2-aastane laps teeb elu suurima tähelepaneku avastades, et igal asjal on oma nimi, et sõnadel on mingi tähendus.
lasteaeda. Koos enesekohaste oskustega õpib laps ka iseseisvat eneseteenindamist. Eneseteenindamine eelkoolieas tähendab lapse hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korra- harjumuste kujunemist ning kinnistumist lasteaia kasvatusprotsessis, kuid kindlasti ka kodus. Lasteaia kindel päevakava ja tegevuste rütm tagab lastele turvalise kasvukeskkonna. Päeva- kava juurde kuulub praktiline eneseteenindamise harjutamine. Eneseteenindamise oskuste omandamine toimub väikelapseeas matkides ja jälgides. Lapse tegevus õnnestub, siis kui selle eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga. Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel kindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamise vilumused, mis väljenduvad püsivates korra- ja hügieeniharjumustes. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 Ü. Saarits 79-90) Mäng on olulise tähtsusega tegevus juba varases lapsepõlves. Mäng mõjutab lapse füüsilist,
belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas - biblioteraapiline mõju lapsele; lapse maailmanägemus on kaootiline = ei tunne teisi eluviise ja võtab maailma sellisena nagu ta näeb; vanemad ei võta lapse hirme ja sisepingeid nii tõsiselt = muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi; mudilase probleeme lahendab muinasjutt, suure lapse omi psühhiaater; kunagi EI TOHI lapsele muinasjutu tähendust seletada = tähtis on TUNNE!; lapse alateadvus on tume,
Mõiste sisu ja tähendus lapsel. Arutlemine ja järelduste tegemine lapseeas. Laste tunnetusprotsesside iseärasused ja õpetaja võimalused nendega arvestamiseks. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk 19-38 3. Kõne areng lapsel Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus? (Mitmendal elukuul?) Kõne arengu teooriad ja põhiväited. Kõne arengut mõjutavad tegurid ja individuaalsed erinevused kõne arengus. Lapse kõne arengu uurimine. Lapse kõne arendamine (väikelapseeas ja koolieelses eas). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 39-52, lk. 276-302 4. Sotsiaalsete oskuste areng Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Täiskasvanute roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Lapsevanemate roll ja vastutus, kasvatuslikud võimalused ja nende mõjud. Omavaheliste suhte tähtsus ja mõjud (vahetu mõju ja kaugmõjud). Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja
liigesepõletikuks. See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik. Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Neid kõiki nimetatakse kokku juveniilseks idiopaatiliseks artriidiks (JIA). Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. · On lapseea põletikuline liigesehaigus, millesse võib haigestuda igas vanuses. Kõige sagedamini avaldub see siiski väikelapseeas või varases murdeeas. · Haiguse tekkepõhjus on teadmata. Vallandavateks teguriteks võivad olla nakkus, trauma, stress, nihked hormonaalses tasakaalus ja väliskeskkonna mõjud. · Jaguneb kolme alatüüpi: oligoartriit, mille puhul on põletikus 14 liigest, kuid mis võib edasi kanduda ka silma; polüartriit, mille puhul on põletikus peale suurte liigeste ka sõrme- ja varbaliigesed, ning süsteemne artriit ehk Stilli tõbi, mille puhul võivad
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja
saamine või vältimatu, vabatahtliku tegevuse sooritamine. Nende põhimõtete alusel saab liikumist jagada treenivaks, tervistavaks, virgutavaks, harrastuslikuks, kasulikuks. Liikumine võib olla ja sageli ongi tervistav või tervisele kasulik, kuigi selle eesmärgiks ei ole tervise tugevdamine( I. Vuori, 1998). Inimesel on kaasasündinud vajadus liikuda. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine imiku- ja väikelapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust lapseeas peetakse alati normist kõrvalekaldeks. Väikelaps jookseb, hüppab, ronib ilma erilise välise stimulatsioonita. Liikumisvajadus on indiviiditi väga erinev. Kaasasündinud motoorset aktiivsust mõjutavad nii soodsalt, kui ka ebasoodsalt rohkearvulised välisfaktorid, kujundades elustiili. Poistel on liikumistarve realiseerimine tunduvalt suurem, kui tüdrukutel, ületades 10-12 aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra
kõrge tehnoloogilise taseme. Miks ja milleks vaktsineerida? Esimesest eluaastast hakatakse ravima, sest haigus võib tabada ka imikut. Veelgi enam, osa haigustest, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda eriti raskelt just imikueas. Näiteks rohkem kui pooled b-tüübi hemofiilusbakteri poolt põhjustatud rasketest haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku. Internetifoorumites ja blogides on juba ammu pead tõstnud isehakanud jutlustajad, kes ilma meditsiiniliste teadmisteta mahitavad kaaskondlasi nii endid kui oma lapsi vaktsineerimistest hoiduma. Põhjus on lihtne: nad kahtlevad, kardavad, näevad ajutistes
t. vabaduse töötada ilma täiskasvanu abi ja sekkumiseta. Vabadusega koos õpib laps varakult vastutustunnet. Ta õpib kaaslastega arvestama ja nende tööd hindama. Foto 3. tänapäevased Montessori õppevahendid 9 Lapsele antavates ülesannetes sisaldub alati kontrollielement, nii et laps saab ise aru, kas ta tegevus õnnestus. Maria Montessori pidas väikelapseeas oluliseks ka tasakaaluharjutusi, kuna lapse keha on ebaproportsionaalne. Mõningaid näiteid selle kohta, mida Montessori lasteaias harjutatakse: 1. avamise ja sulgemise harjutamine (sahtlite, uste, kraanide) 2. raamatu kasutamine (võtmine ja asetamine riiulile, lehtede keeramine) 3. toidu valmistamine (kartulite pesemine, koorimine, munade koorimine, toidu asetamine vaagnale) 4. põranda puhastamine (harja kasutamine, mahakukkunud prügi kokkupühkimine, prügikühvli kasutamine)
Kuna inimbeebidel pole klammerdumisvajadus eriti arenenud, kutsuvad nad vanemlikku hoolitsust esile nutmise ja naeratamisega. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Seega võib kvaliteetset seotussuhet pidada väga oluliseks teguriks lapse edasisel arengul ning kiindumuse kujunemist kõige olulisemaks väikelapseeas toimuvaks sotsiaalse arengu vormiks. VEEL SOTSIAALSE ARENGU OLULISUSEST Arvestades asjaolu, et sotsiaalne areng puudutab ja mõjutab kogu elukaart, on sotsiaalse arengu olulisust rõhutanud teisedki uurijad. Piaget tõi esile kaaslastega suhtlemise, selle sotsiaalse poole ja olulisuse. Ta rääkis sellest, kuidas umbes 2-7 a vanustel lastel on raske mõista, et teistel inimestel on oma mõtted ning
täiskasvanuid. Laps peab olema teadlik! · Lapsele on parim, kui ta teab lapsendamise kohta- lapsendaja pere peab seda tegema õigel ajal ja oskuslikult. Raske on elada kogu elu väikeses riigis ja väikeses kohas teadmisega, et laps saab sellest teada kõrvalistelt isikutelt. Rääkida lapsele tema päritolu kohta, on raskeim pool lapsendatud lapse kasvatamisel. · Bioloogilistest peredest eraldatud laps on reeglina traumaatilise kogemusega. Väikelapseeas ei oska ta sellest rääkida, kuid tahes tahtmata on need kogemused tema mällu talletunud ja nendest peab temaga rääkima. Kui seda ei tehta, võib see avalduda hiljem (eriti teismeeas) probleemina. · Tõe mitterääkimine/varjamine põhjendustega: "see teeb lapsele haiget", "ma lihtsalt ei oska rääkida", "laps ise ei küsinud" on sama, mis valetamine ja tõe moonutamine. Lapsel on õigus teada oma elu kohta.
maakäimlaid, et vähendada nakkushaiguste levikut. Paljudes maades on kehtestatud sanitaareeskirjad kämpingute, avalike käimlate ja ühiskondlikes hoonetes olevate käimlate kohta. Miinimumnõue on külma vee olemasolu eritamisjärgseks kätepesemiseks, et vältida kõhulahtisust tekitavate haiguste levikut. Eritamist mõjutavad tegurid Elukaar: mõju eritamisele Meie eritamisharjumused muutuvad vanuse kasvades. Väikelapseeas on valdavaks pidamatus (inkontinentsus), kuid lapseeas õpime kontinentsust treenima. Vanaduses on meil lihaste toonused minetanud nin eritamine võib samuti kontrolli alt väljuda. Eritamist mõjutavad tegurid Sõltuvus/sõltumatus eritamisel Teistest sõltuvus oleneb asendist elukaarel, kaasasündinud seisundist, haigustest/traumadest jpm. Kõik nad on seotud ka eritamist mõjutavate teguritega.
eest (Tuulik 2006: 240 241). Tütrel aitab isa oma arvamustega korrigeerida ettekujutust naisest (suur mõju puberteedieas tütrele). Isa kaudu saab tütar teada meeste mõttemaailmast ja käitumisest, isa on tütrele mehe mudeliks. Lapsepõlvesuhted isaga määravad meeste tüübi, kellega ta neiuks sirgudes sõbrustama hakkab. Suhe isaga on lapsele äärmiselt oluline abikaasa- ja vanemarolli kujundamisel (Niiberg 2006:119; Tuulik 2006:244). Psühholoog Aleksander Pulver rõhutab, et väikelapseeas arendab isa nii lapse vaimseid ja kui ka füüsilisi oskusi. Vaimsed oskused arenevad läbi fantaasiamängude. Isad aitavad paremini mõista tegelikku maailma. Isad mängivad lastega ka füüsilisi mänge nagu maadlemine, pallimängud, jooksmine, müramine. Ei pääse ka isa emotsionaalsuse õpetamisest, isa suhe annab lapsele pildi sellest, kuidas olla lähedane teise inimesega, kuidas suhelda vastassooga ja
Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult oe - 1 aastat. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja. Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös arsti ja lapsevanema vahel. Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad. Imiku- või väikelapseeas avaldunud toiduallergia korral toiduainete taluvus lapse kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt. 6. PUTUKAALLERGIA Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta., surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained.
selles moraalinormidena selgelt eristatud. Nüüd on maailm avardunud. Peamiseks allikaks on muutunud massiteabekanalid: televisioon, raadio, ajakirjandus, Internet. Informatsioon on varasemast tunduvalt mitmekesisem, ent ka objektiivsem, ilma moraalse hinnanguta. Tänu sellele tuleb noorel inimesel varasemast hoopis rohkem ise otsustada. See on aga raske. Oma piiride kompamine võib nüüd avalduda samasuguse negativistliku käitumisena kui kunagi väikelapseeas. Sageli kasutab nooruk tormakalt väga mustvalgeid vastandusi, mistõttu murdeiga on katsumus nii talle enesele kui tema vanematele. Konfliktid vanematega võivad viia isegi teismelise kodust lahkumiseni. Võimalik, et vildakas käitumises puberteedi ajal lööb välja koduse eeltöö puudulikkus. Pärast murdeea muutuste tekkimist on last juba palju raskem mõjutada. Ent kogu näilisest vastuseisust hoolimata vajab nooruk, iseäranis rasketel hetkedel, tugevat toetust ja abi.
agressiivsus. Sotsioloogilised teooriad Sotsiaalteaduste raames arendatud agressiivsusteooriad tegelevad eranditult inimeste agressiivse käitumisega, kusjuures paljud autorid on seisukohal, et loomade käitumise uurimisel saadud tulemused ei ole inimesele ülekantavad. 4. Vägivaldse ja õigusrikkuva käitumise seos vanusega: kaasaegsed neurobioloogilised uurimussuunad. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel: - vägivaldsus on kõrgeimal tasemel väikelapseeas, edaspidise arengu käigus langeb; - ei ole selge, miks mõnedel lastel vägivaldsus arengu käigus ei lange; - kuritegevuse sagedus on kõige kõrgemal tasemel noorukiea lõpuperioodil; - tüdrukute käitumises tipneb kuritegevuse esinemissagedus varasemas vanuses; - mida varem õigusrikkuv käitumine indiviidi puhul avaldub, seda kauem see kestab; - osadel juhtudel vägivaldne käitumine algab alles noorukiea lõpus.
Väidab, et väikesedlapsed armastavad korrapärasust ja rütmi. 5.Mäng, uurimine ja töö. Kui ese ontundmatu, siis laps vaatleb ja uurib seda, õpib teda tundma.Kui see asi saab talle omaseks või tuttavaks, sis hakkab ta sellega mängima.C.Hutt- uurislaste käitumise eripära uue objektiga ümberkäi-misel. Järeldus:*uurimise teel õpib laps tundma eseme omadusi neid puudutdes ja vaadeldes.*Igat uut mänguvahendit tuleb lastele tutvustada. *Uurimistegevus on tähtis väikelapseeas. *Kui täiskasvanu oli ruumis, siis laps oli julgem ja uuris eset. Kui aga lahkus täiskasvanu, siislaps oli arglik, lähenes esemele kartlikult.*Uurimine on tähtis loovuse, avastamisrõõmuja leidmise jaoks. Mäng ja töö on omavahel tihedalt seotud. Oma mängus ehitavad lased näiteks esmalt autodelegaraazi, seejärel hakkavad mängima liiklus-mängu jne. King: Õpetajate juures mängu ja tööeristamine ilmnes kõige selgeminioma lastegasuheldes
liikumisraskused näiteks hingelduse või nägemishäirete tõttu, kuna elamistoimingud on omavahel tihedalt seotud. 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.2.1. Ettekujutuse arendamine iseendast Liikumismaht võimaldab väikelapsel ennast ja oma ümbrust tundma õppida. Juhul kui lapse liikumine on piiratud ja temalt on ära võetud võimalus reageerida ümbritseva keskkonna ärritajatele, võib lapse areng tõkestuda. Väikelapseeas on ümbritseva keskkonna tundmaõppimine äärmiselt oluline ning liikumise puudumine, piiratus või vähenemine mõjuvad hävitavalt lapse ettekujutusele endast, mõjutades ka tema võimet täiskasvanuna tõhusalt ühiskonnas oma kohta leida. 3.2.2. Emotsioonide tasakaalustamine Inimesed kasutavad füüsilist aktiivsust emotsioonide väljendamiseks väga erinevatel põhjustel (näiteks tüdimus, agressiivsus). Paljud noored ütlevad, et tegelevad füüsilist pingutust
Lapsel võib kohe peale raputamist esineda hingamishäireid, söömishäireid, oksendamist, krampe, uimasust, teadvusetust, ärrituvust, aga raputamine võib lõppeda ka surmaga. Ajukahjustus tekitab ka funktsionaalseid häireid, millest tulenevalt võivad lapsel aastaid hiljem väljenduda mälu- ja tähelepanuhäireid, õppimishäireid, keskendumisraskuseid, käitumis-, kõne- ja liikumishäireid. Raputamisega väikelapseeas on seostatud ka vaimset alaarengut ning füüsilise puudeid, samuti pimedaks jäämist ja kurtust. Täielikult paranevad saadud ajukahjustustest umbes 10-15% raputatud lapse sündroomiga lastest. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Eestis diagnoositi sündroom esimest korda 1999. aastal, ning seetõttu püsis hüpotees, et
annaabi.ee 
