Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Pedagoogika - Pedagoogika alused

1 Hindamata

Lõik failist

Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas)
Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui
lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti:
põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993).
Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta:

4 kuud - koogab;
6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon ;
12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le;
18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21-kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid;
24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid;
30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lauseehitus ja grammatika tundminelähenevad keskmisele kasutustasemele lapse ümbruses, kuid mõni väljendus erineb veel täiskasvanu keelest;

36-39 kuud - sõnavara koosneb 1000 või enamast sõnast; keeruliste grammatikareeglite edukas kasutamine lausete moodustamisel, kuigi mõni reegel on veel omandamata; grammatikavead on jäänud harvemaks;

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Lennebergi-1966-tabel varase keelelise arengu kohta #1

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p6ssake Õppematerjali autor

Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta.

sõnvara areng imikud kõne arendus

Sarnased õppematerjalid

doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel..............

Eelkoolipedagoogika

docx

Keel ja kõne eksami kordamisküsimused

Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise vormid arenevad lastel sellelt baasilt. 2. Kõne funktsionaalsüsteem, selle peamised osad- anatoomilist kõneorganit inimesel ei ole. Kõnetegevust teenindavat psühhofüsioloogilist süsteemi nimetataksegi funktsionaalsüsteemiks. Funktsionaalsüsteem (FS) koosneb kolmest

Kategoriseerimata

docx

Keel ja kõne eksami kordamisküsimused

Kategoriseerimata

docx

Lapse vaimne areng

Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades:

Pedagoogika

docx

Emakeele õpimapp

2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste

Eesti keele ajalugu

docx

Arengupsühholoogia konspekt

ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine)

Üldaine arengupsühholoogia

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine  Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine  Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium  Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine  See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism  Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski  See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism  Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või

Arengupsühholoogia

docx

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevuse tulemust. •Muutegrammatika — keele funktsioneerimise teooria, mis kirjeldab muuteoperatsioone süvastruktuuri ja pindstruktuuri vahel, s.t. protsessi lause aluseks olevast mingist abstraktsest skeemist kuni väliskõne lauseni ja vastupidi. Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika)

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid