toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud Inimesele oli tema meele Teadmine voorusest on ülim voorus olemuspõhjused - ideed. loomuomane riiklik ühiselu. Ta ise: see muudab voorusliku käitumise elada õnnelikult väljaspool riik ühteaegu nii võimalikuks, kui ka õnnelikuks eluks oli vaja leid paratamatuks. Ideed on muutumatud ja reaalsed, kesktee äärmuste vahel: tasa meeltega tajutav maailm aga on hulljulguse ja arguse, pillami
Elieser kohtas kaevul Rebekat ning teda rabas neiu lahkus ja ilu. Ta andis Rebeka vanematele rikkalikult kingitusi ning too nõustus minema Kaananimaale ja Iisakiga abielluma. Kakskümmend aastat hiljem tõi Rebeka ilmale kaksikud Eesavi ja Jaakobi. Kui pojad olid suured,õhutas Rebeka oma lemmikut Jaakobit panema isa kavalusega uskuma,et tema on vanem poeg,nii et ta saaks isa erilise õnnistuse. Rebeka pettus muutis heebrea rahva ajalugu,sest ta andis nende saatuse voorusliku Jaakobi,mitte Eesavi kätesse. Jumal ütles Rebekale:Su ihus on kaks rahvast,kaks erinevat hõimu saab su üsast alguse: üks rahvas on vägevam teisest-vanem orjab nooremat.(1 Mo. 25:23) Eesav ja Jaakob Kaksikutel oli väga erinev iseloom. Eesavist sai osav jahimees,kellele meeldis ringi uidata,Jaakob oli aga vaikne ja õrn poiss,kes eelistas kodu lähedal püsida. Kui poisid suuremaks said, hakkas Rebeka eelistama Jaakobit ja Iisak Eesavit. Iisaki õnnistus
Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja määratleb ka Jumala enda moraalistandardid. • Pühakirjas sätestatud 613 käsule ja keelule kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu • Judaismi eetika keskne küsimus on seaduse ja moraali vahekord, tänapäeval eelkõige judaistliku religioosse eetika ja tavamoraali vahekord: • Mil määral peaks kumbki mõjutama juudi toimimist, kuidas saavad juudid säilitada oma eripära, elades koos "paganatega" ja aktsepteerides nende seadusi.
teemadel, mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu. Ta arvas, et nad õpetavad voorust selle tõelist olemust teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas siis oma mõtteteradega neile vastused leida. Õpetaja oli tema meelest vaid suunaja. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku käitumise ühtaegu nii võimalikuks kui paratamatuks. Ateenlaste umbusaldus tema vastu oli tingitud Sokratese demokaatia mittepooldamisest, mis viis tema õpilaste püüeteni demokraatiat kukutada. Selle eest mõisteti ta surma. Sokratese mõtted pani segamini omadega dialoogvormis kirja tema kuulsaim õpetlane Platon. Ta avas Kreekas kooli: Akadeemia. Ta uskus igavesse ja muutumatusse hüvesse, mis põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel-
halastamatult. · Kreeklased pidasid autoriks pimedat laulikut Homerost 3. Filosoofia Sokrates V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega. Tema arvates olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Hüve on see, mis on olemuselt hea, voorus on see, mis aitab hüveni jõuda. Teadmine voorusest on ülim voorus ise: see muudab voorusliku voorusliku käitumise ühteaegu nii võimalikuks kui ka paratamatuks. Ei pooldanud Ateena demokraatlikku korda. See polnud tema arvates hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest suurt midagi ei teadnud Platon sõnastas oma vaated arvukates dialoogides, milles kujutas Sokratest vaidlemas paljude sofistidega. Just Platoni dialoogide kaudu tunneme Sokratese seisukohti. Platoni meelest on kõigil
sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. “Zadig ehk Saatus” • sündmused toimuvad(1747) muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. • Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel”. • Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. “Mikromegas” (1752) • Lugu kahest nö tulnukast, kes satuvad
Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk-klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni. Kaks sakslast – arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks „ideaalse ilu“ kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst. Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks: 1. 1760-1790 Louis XVI stiil 2. 1790-1800 direktooriumi stiil 3. 1800- u.1820 ampiirstiil (pr. k. empire – keisririik). Arhitektuur Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades
8. Millised on nn peamised inimlikud ja jumalikud voorused? 7. Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim
(Juut tõuseb püsti, räägib rahva poole.) Juut: Kui ma nüüd õieti mäletan, olen kuulnud üht lugu mida sageli räägitakse. See olevat ühes rikkast ja kuulsast mehest, kellel teiste aarete kõrval oli üks kallis sõrmus. Ta teatas, et kellest poegadele jääb peale tema surma see sõrmus, saab pärijaks ja teised peavad teda austama kui vanemat. Sellise korralduse tegid ka kõik järgnevad pärijad, kuni see jäi viimaks mehe kätte kolme voorusliku pojaga. ( Kõik astuvad kõrvale hetkeks. Saladin istub toolile tagasi.) Saladin: Mul on kolm eeskujulikku poega... Iga üks neist võrdväärselt sõnakuulelikud... Ei ma tea, kellele ma siiski selle sõrmuse andma peaksin. (Nefile läheb istub Saladini kõrvale.) Nefile: Isa, palun, ma väärin seda sõrmust. Kas annad selle mulle? (Saladin noogutab, Nefile läheb rõõmustades ära.) (Filomena tuleb istub Saladini kõrvale.) Filomena: Isa, oo kallis isa, anna see sõrmus just mulle
Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest
Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti voorusliku elu ja õnnelikkuse. elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks,
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli te...
Õnn 1.Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Platon- Õnn on meie lõppeesmärk, sest me teeme kõike, et olla õnnelikud. Õnn on tegutsemisvõime, midagi aktiivset. Voorus on õnne paratamatu eeltingimus. 2.Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest. Õnnelik olemiseks ei piisa vaid vooruslikust elust, vaja on ka väliseid hüvesid, vahendeid, et teha teistele head, inimene ei ole õnnelik, kui ta ise on vooruslik, aga ta sõbrad on halvad Aristoteles. Stoikud voorusliku elu aluseks on õige tunnetus, sellest, mis on hüve, õiged hüved on seesmised, loomupoolest head, mis ei olene sellest, kuidas neid kasutatakse (õiglus, julgus, mõõdukus). Õnn tähendab kindla vooruse omamist, aga omades kindlat, aga me saame olla kindlad vaid seda voorust omades ja seega on õnn ja voorus samad asjad. 3Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast. Õnn tähendab oskuspäraselt toimida
Küsimus: Kas voorusest piisab õnneks? Platon erinevatel eluetappidel erinevad vastused: varane ei, hiline jah. Aristoteles: Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid on vaja ka väliseid hüvesid (Nikomachose eetika: head teod nõuavad vastavat varustust). Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. 1 Stoikud: Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus. Tähtis on õige arusaam sellest, mis on hüve. Tõeline hüve on see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: · tervis, ilu, nauding, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära nende väärtus sõltub kasutamisest. · Seesmiselt on head voorused: õiglus, mõõdukus, julgus Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab kindel olla
Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Pascali kihlvedu - Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas igavene elu? - Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku vastust. - Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale. Kui võidame saame tasuks igavese õndsuse. Kui kaotame (kuna Jumalat pole), ei kaota me selles elus midagi peale pahede, saades asemele voorusliku iseloomu. - Targa mänguri jaoks on vaid üks valik. Suhe kristlusse - "Mina kardaksin palju rohkem eksida ja avastada, et ristiusul on õigus, kui eksida uskudes, et tal pole õigus." - Inimene on oma vaimu poolest peaaegu ingel, oma madaluse tõttu peaaegu loom. - "Inimene on vaid pilliroog, aga ta on mõtlev pilliroog." - "Mõistuse viimane samm on äratundmine, et on olemas lõputu arv asju, milleni ta ei küüni."
Ta arvustas katoliku kirikut kuid pidas religiooni vajalikuks. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust. Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Candide ehk Optimism" (1759) räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki
Teosed "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõtetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem.
Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest
seega olid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine need hoovad, mis pidid kindlustama õnneliku elu. · Esikohal: proosa, filosoofiline romaan või jutustus, draama, luule 5. Voltaire prantslasest valgustuskirjanik · "Zadig ehk Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") - Allegoorilise raamatu sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. · ,,Candide ehk optimism" rüütli- ja seiklusromaani paroodia. Candide, lihtsameelne noormees, satub koos oma õpetaja Panglossiga täbaratesse olukordadesse ning saab tunda elu kibedust. Süütu noormees kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Siiski õpib Candide ka oma
Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse vältimatus, traagiline iroonia, eneseohverdus, tõe ohtlikkus ning nägemine, pimedus. Tsitaadid: ,,Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks" ,,Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja." ,,Suunajaks on juhus ainult, mitte etteseatud tee." ,,Õilsaim mees on see, kes appi minnes kõike valmis andma on." ,,Kõige jaoks on õige aeg" ,,Zadig" Voltaire (november 1694 Pariis-mai 1778) Teos räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, ahnust, tühiseid kirgi ja väiklust. Samas avaldub raamatus ka Voltaire'i optimism läbi Zadigi positiivse suhtumise läbielatud juhtumistesse, näiteks väljendiga ,,Mis siis ikka! Ei maksa meelt heita! Võib-olla lõpeb kõik veel hästi." Peategelased: Zadig, Setoc, Astarte, Azora, Cador, Semire. Tegevuspaik: Babüloonia. Põhiteemad: Saatus-täiuslik kord valitseb ehk
mitmeid taaskehastusi. Mahajaana (suur kk) - kõik võivad jõuda nirvaanasse. Buddhasid mitu, olid ka mütoloogilised, neid oli ka varem. Kaastunne. Bodhisattva - ei astu enne nirvaanasse kui kõik kannatused on kadunud. Kõikidel olenditel on virgumismeel (Baddhicitta). Mitte miski pole iseolev, vaid kõigest sõltuv. Vadzrajaana - munk surres teab, kus ta taaskehastub. Nirvaanasse võib jõuda ka nüüd, kuid õigete meetodite järgi. Geluki haru - kollamütslased, voorusliku kombed. Dalai Laama (vaimne ja poliitiline juht, 14-nes). Dhanya - õpetus antakse edasi vahetult. Koan - õpetuslood. Satori - virgumine, kirgastumine, tõemoment. Pühaehitised: stuupa, tšörten, palvelipud/palveveskid, liivamandalad. DŽAINISM Taassünnist vabastab õige usk, õige teadmine, õige käitumine. Täielik vägivallatus - ei sööda mitte midagi (et ei teeks mitte millelegi liiga). Diambra sadhu - pühariietusse riietunu (ehk alasti), rändpühakutel ka joogilähker ja hari
kuningas, väejuht jne. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis me ei õpi midagi uut,vaid meenutame seda, mida teadsime varem. 7. Aristoteles. Aristoteles (384-322 eKr) – oli esimene, kes püüdis teadmisi süstematiseerida. Ta jagas teadmised kolmeks: 1. Teoreetilised teadmised filosoofia matemaatika füüsika(tolal õpetas loodust) 2. Praktilised teadmised eetika(sest peab kasvatsema voorusliku kodanike) poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik. NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm. 8
igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstiline tase; seotud uusladina luuletraditsiooniga; kirjutati ladina, kreeka, rootsi ja saksa keeles; Tartus levis 1630-40. aastatel; vormid: epigramm, eleegia, anagrammluuletused, Horatiuse oodide ja episoodide eeskujul kirjutatud paroodiad; motiivid: luterluse propaganda, Gustav Adolfi ülistamine, mikro- ja makrokosmose idee, maailm kui teater, voorusliku elu ülistamine, hariduse ülistamine, humanistlik sõprus, Tartu kui muusade elupaik, sõda kui pahe, üliõpilaskommete kujutamine; tuntud luuletajaid: Laurentius Ludenius, Friedrich Menius 2. Tallinna luulering vabam konventsioonide ja vormide osas, meelelisem ja isikupärasem, puhtad riimid, loomulik sõnarõhk; mõjutatud tugevasti saksa barokist; kirjutati enamasti saksa keeles; levis Tallinnas 1630-60. aastatel; vormid: sonett,
Klassiühiskond, igaüks tehku oma tööd nii hästi kui võimalik. 3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2.kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks. 4. Epikuurlased õnnest Õnnelik elu sõprade seltsis, poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused, ihade piiramine. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud(ihad
*Õnn on ,,parim,kauneim,nauditavaim" -ugaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud.Kuid üüluseramastajale meeldib see,mis on loomu poolest nauditav. Kas voorusest piisab õnneks?Platoni ja Aristotelese vastus *Platon:varane-jah, hilisem-ei *Arostoteles-loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täisuliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid -head teod nõuavad vastavat varustust *Aristoteles (Poliitika)-keha hüved ja välised hüved on vajalikud hingele Stoikute vastus: -voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus-õiged arusaamad sellest,mis on hüved -tõeline hüve on see, mis on seesmiselt,loomu poolest hea: #tervis,nauding,ilu,tugevus,rikus,kuulsus ja kõrge sünnipära-väärtus sõltub kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted Epikuurlaste vastus (kreeka filosoof Epikuros järgi)
väga demokraatlikku riigikorda PLATON- Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas oma filosoofiakooli.akadeemia. Ta sõnastas enda ja sokratese vaated arvukates dialoogides. Arendas edasi Sokratese ideid hüvedest ning tuli järeldusele et Hüve on muutumatu ja igavene,kuna põhineb igavestel ja muutumatutel idedeedel. Ideed olid muutumatud ja reaalsed.Arvas et riik põhineb hüvel, peab olema muutumatu ja täiuslik. Hüve idee mõistmine teeb Platoni meelest võimalikuks tõelise voorusliku käitumise ja on seega filosoofia ülim eesmärk.Aristotelese õpetaja. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. 3ühiskondlikku klassi. Ideaalne riik kasvatab vooruslikke kodanikke. Hindas sparta riigikorda ARISTOTELES- Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust. Loogika vallas kujundas ta välja õpetuse sellest, kuidas tuletada eeldusest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi.Ta ei
sel juhul ei saanud kuningas midagi halba öelda. Voltaire ei kirjutanud otse sellest, mida ta kritiseerida tahtis, kuna sel juhul oleks teda taas oodanud vangla või riigist välja saatmine ning tema raamatud oleksid taas põletatud. Voltaire oli eelnevast kogemusest õppust võtnud. Ta kirjutas oma kriitikat varjatult ning see tuli tal hästi välja. ,,Zadigi" sündmused toimuvad muistses Babülonis. Lühidalt öelduna räägib see seiklusterohke lugu voorusliku Zadigi õnneotsingutest, ning Zadigi teekonna kaudu vihjab Voltaire sellele, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ning ka inimesed ise pole midagi muud kui ,,üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Ta ei eita oma teoses täiusliku korra olemasolu, vastupidi, ta just otsib seda. Kuid see täiuslik kord valitseb ilmselt kuskil kõrgemate olendite seas ning siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis temast endast sõltub kahjuks üsna vähe
vaenlaste eest ja nad on valitsejate määruste kindlustajad ja kaitsjad. Valitsejad, kelleks on filosoofid, tegelevad riigi juhtimisega. Palju arutleb Platon valitsejate õige kasvatuse üle. Missugune kasvatus tagaks parimad valitsejad. Platon on radikaalne väärtusobjektivist. Tema arust on võimalik teada õiget ja head ning demokraatia nõrkus on just teadmatuses. Demokraatia valitsejad on mõjutatavad retoorika ja pettusega. Demokraatlikult valiti rahvakoosolek, mis mõistis voorusliku Sokratese surma. Platon ei usu demokraatiasse.Valitsejaid tuleb kasvatada äärmiselt suure hoolega ja tagada nende oskus eristada arvamus tõelisest teadmisest. Sellest tulenevalt sobivad kõige paremini valitsejaiks filosoofid. "Filosoofid peavad saama kuningateks meie riigis, või siis need, keda me nüüd nimetame kuningateks ja valitsejateks, peavad tõsiselt hakkama harrastama filosoofiat, et poliitiline võim ja filosoofia sulaksid ühte. "6.
optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski "harima oma aeda". · "Zadig ja teisi jutustusi" ("Zadig ehk saatus", "Mikromegas", "Kohtlane"). Tõlge ja eessõna: Aleksander Aspel; EKS, Tartu 1936 - sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. · "Fanatism" raamatus "Valik prantsuse esseid", koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel, EKS, Tartu 1938, lk 137150
vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism? Vastus : Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega. 18) Mis on metafüüsika? Vastus : Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. "Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.
keerulisematel töödel orje. Naine võis lisaks oma majapidamise korrashoidmisele pidada näiteks poodi, töötada lapsehoidjana, kudujana, liht- või käsitöölisena. Rikkad ja aristokraatseid Rooma naisi, oma kodude auväärseid emandaid, nimetati mea dominateks. Nad ei tegelenud peaaegu millegagi peale kudumise, mida peeti ideaalse ja voorusliku naise peamiseks oskuseks. Need naised käsutasid oma majapidamist ja vaatasid orjade järele. Paljud jälgisid ka laste haridusteed. Saanud vanaks, mängisid nad oma lapselastega, kes kõik olid sündinud nende katuse all. Rikkad lasid ennast riietada orjadel. Teenijanna aitas emandal selga tõmmata lühikese tuunika ja selle peale vabalt langeva rüü. Teenijannad aitasid ka näo meikimise juures, palmitsesid juuksed viimase moe järgi ja kinnitasid kaelakee
Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Aristotelese jaoks on loomutäius õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, sest head teod nõuavad vastavat varustust. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud väitsid, et voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamisteks voorusteks nende jaoks õiglus, mõõdukus ja julgus. Tõeline hüve on see, mis seesmiselt, loomult on hea. Vooruste valesti kasutamine ei ole enam hüve. Õnn seisneb kindluses hüve omamises. Et ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus, on voorus ja õnn stoikude jaoks kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks imepisikeste inimeste erakordsest mõistusest
rahvaste kohta. Säilinud teos "Historia",mis hiljem jaotati 9-ks raamatuks ja käsitleb tolle aegse maailma juhtivate rahvaste ajalugu vanimast ajast aastani 478e.Kr *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama voorusliku elu ja õnnelikkuse. *Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr. Ateenas oma kooli (akadeemia); arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve.Tunnetamine toimub surematu hinge poolt ideede taasavastamisega kaemuses. Õndsuse eelduseks on voorus. Platoni tööd (säilinud 35) on kirjutatud dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik") *Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane
hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis. Absoluutne tähendab jagamatu (riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) ja kõrgeim (suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile)
See on suuruselt viies religioon maailmas ning sikhe on maailmas umbes 28 miljonit. Sikhismi religioonile pani 15. sajandil aluse Lahore lähistel Pakistanis sündinud Guru Nanak. Sõna ,,sikh" (sikkha) tähendab järgijat või õpilast. Sikhid usuvad ühte jumalat, järgivad kümne guru õpetusi ning peavad kinni sikhide püha raamatu ,,Guru Grant Sahib". Sikhide templeid nimetatakse gurdvara`deks. Sikhid usuvad karma, põhimõttesse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mille kohaselt voorusliku elu elamine toob kaasa ümbersünni. Sikhide pühakiri on ühtlasi maailmas ainus, mille on kirja pannud konkreetse usundi rajaja oma eluajal. Guru nanak 1499. aastal sai sikhismi rajaja guru Nanak ilmutuse. Enne seda oli Nanak olnud valitsusametnik, kes oli sündinud Talwandis. Vaimsete asjade vastu oli tal alati huvi olnud, kuid 30 aastasena oli tal müstiline kogemus. Pärast suplust Beini jões jäi terveks päevaks tummaks, ning vaikuse katkestas
sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Tõeline sõber ei saa minna vastuollu riigiga. Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" (Laelius, sõprusest) Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistide eeskujuks oli Cicero ,,Kohustustest". Sealt on pärit voorusliku inimese ideaal, mille järgi eristuvad inimesel põhi-ehk kardinaalvoorused: 1. tarkus (prudentia) 2. kindlameelsus (fortitudo) 3. mõõdukus (temperantia) 4. õiglus (iustitia) 1. Cicero valitseja kohustustest Cicero arvates tuleb järgida Platoni juhiseid: · Kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud
erinevatel eluetappidel erinevad vastused. Varane Platon: ei; hiline Platon: jah · Aristoteles (Nikomachose eetika) loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises
Vanemast ellu jäänud pojast Thylist ütles isa ise lahti ja uudised levisid, et ka tema Saksamaal mingi süüteo eest võlla tõmmati. Vanuigi sai Bruyside abielupaar aga veel ühe poja - Johani, kes 12-aastaselt taluaidas segastel põhjustel puhkenud tulekahjus hukkus. Pärast noorima lapse surma jäi Bruysi naine põdema ja suri samuti õige pea kurvastusest. Kõiki neid sündmusi pidas isand Bruys Jumala karistuseks oma mitte just voorusliku eluviisi pärast kurjad keeled rääkisid, et vanahärral olevat isegi sohilapsi ja otsustas oma ülejäänud elu pühendada heategevusele, eriti aga just Püha Brigitta kloostri ehitusele, millele oli linnas palju vastaseid, sest kardeti, et klooster saab liiga võimsaks ja hakkab linnaga mõjuvõimu pärast konkureerima. Bruysil oli ka üks ihuviga, mida ta oma järglastele edasi pärandas nimelt oli tema vasakul jalal 6 varvast.
halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism? On teooria, mille järgi reaalselt eksisteerib ainult inimene oma teadvusega, objektiivne maailm, kaasaarvatud ka teised inimesed, esisteerib vaid indiviidi teadvuses. 18) Mis on metafüüsika? Sõnasõnalises tähenduses- kõik mis järgneb füüsikale. Tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste,
eetilise hinnangu aluseks iseloom. Keskseks küsimuseks õilsus, väärtuslikkus. Aristoteles uskus, et inimese käitumist peaks juhtima neli voorust: julgus, õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Tema arvates ei peaks eetiline käitumine olema hoolikalt ja hästi läbimõeldud mõttetegevuse tulemus, vaid hoopis vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud. Vooruste eetika järgi on tegevus moraalselt õige, kui inimene, kes seda teostab, tegutseb moraalselt voorusliku isikuna või arendab moraalseid voorusi, ja moraalselt vale, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid. Eetika teooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus, moraal ja lähtumine mingist eetika-süsteemist ehk eetikateooriast. Teole järgneb tulemus, mida hinnatakse kas hea, halb või neutraalne. Moraal Moraali mõiste teoreetilistes käsitustes võttis esimena kasutusele Cicero. Sõna "moraal"
maksimaalset teostumist. Negatiivne riigitüüp esineb Platoni arvates neljas võimalikus riigivormis: timokraatias, oligarhias, demokraatias ja türannias, millest viimane on ka kõige pahelisem. Nendes tüüpides valitsevad ideaalsele riigile vastupidised jooned - konfliktid, vägivald ja sundus, materiaalsed huvid ja kasuahnus. Et mõista tema käsitlust "ideaalsest riigist", siis peab teadma ka tema õpetust hingest, sest oma struktuurilt on riik sarnane inimese voorusliku hinge struktuuriga. Aristoteles Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust Aristotelese "Metafüüsika" Kui Andronikos Rhodoselt 1. sajandil eKr Aristotelesest säilinud käsikirjad välja andis, paigutas ta "Füüsika" järele "Metafüüsika" (ta meta ta physika 'füüsika[raamatutele] järgnevad [raamatud]'. Sellest ongi metafüüsika nime saanud.
mõistsid, on ka ta kangelased harilikult kas täiesti ilma, või väga väheste sõpradega. Enamasti ei vea Byroni kangelastel armastuses ning harilikult on nad pidanud jätma kodukoha, mõnikord isegi oma enda tahte vastaselt. Nagu romantilisi tegelasi ikka kujutatakse, nii on ka Byron romaanides kujutanud neid ausate ja üllastena. Nii nagu romantikud tavaliselt on ka Byron ühendanud kangelastes voorused ja pahed, näiteks on röövlit kirjeldatud voorusliku inimesena. Byroni looming on küllaltki mitmekesine, kuid kõiki tema teoseid seovad kindlalt sarnased seigad, näiteks on peaaegu igas romaanis üks eriti väljapaistev isiksus niinimetatud byronlik kangelane. 9
Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Harmoonia tähendab seda, et need osad on õiglases vahekorras ja ükski osa ei sega vahele teise toimimisele, igaühel on oma funktsioon. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad mõistust ja annavad tegutsemiseks jõudu, instinktid on ohjeldamatud, need peavad olema kontrollitud, st peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Hilistes dialoogides (nt Pidusöök) räägib Platon, et vooruslik elu sünnib ilu püüdlusest ehk armastusest. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Üldiselt lahtiseletatuna tähendab see inimese oskust toimida mõistuspäraselt. Suurim hüve on oma 1 funktsiooni teostamine parimal viisil
,,suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste ,,voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust, st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. ,,Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha. Machiavelli: ,,poliitilise realismi" alusepanijaid (vs idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. 5) Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia ,,Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel
Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimese hinge funktsiooniks on toimida mõistuspäraselt kogu elu jooksul. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon väitis, et esikohal on vaimsed naudingud, neist piisab õnneks(,,Pidusöök", varem väitis vastupidist)
" Ideaalseks pidas ta sellist riigikorda, mis suudab kodanikke vooruslikult kasvatada, harida ja arendada - tagades sellega kodanike õnne. Õigeteks riigivormideks ehk need, mis seda ülesannet suudavad täita peab A. : Monarhiat ehk kuningriiklust- kus üks isik on oma voorustelt niivõrd üle muust rahvast, et ta on loomult juba seatud valitsema, aga sedasorti valitsejad olevat elanud vaid kauges minevikus, muistsete kangelaste päevil. Aristokraatia ehk kus valitsemisvõim voorusliku vähemiku käes, kes on juba sündinud valitsejatena ja saanud juba varakult sellekohast haridust Vabariik ehk politeia on valitsemisviis, kus võimu teostavad vooruslikud ja võrdsed kodanikud, kes on hariduslikult, majanduslikult või sünnilt juba paremad kui kodanikuõigusi mitteomav rahvamass. Ekslikeks või valedeks peab ta: Türanniat, sest seal üksikisik teostab oma piiramatut võimu- vaatamata sellele, kas ta on kõlbeline või mitte
TÕEPÄRANE VÕIMALUS ON ALATI PAREM KUI VAEVALTUSUTAV VÕIMALIKKUS. Poeetika 1460a(märgistus). Psühholoogia Hin(psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on organismi entelehhia. Hing on organismi eluprintsiip, ta on võimete ja protsesside summa. Eetika Kui Sokratest võib pidada eetika isaks, siis Aristotelest võib piadada eetika kui teaduse loojaks. Ülimaks hüveks inimesele on õnn(eudaimonia) - see on eesmärk, mille poole ta püüdleb. Tõeline õnn on saavutatav vaid voorusliku eluga. Suurim õnne allikas on sõprus. "Sõber on üks hing kahes kehas." - Eetika teenib ideaalseid inimsuhteid.
Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babüloonias, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõttetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem.
Valitseja eesmärk: au ja kuulsus. Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel
annaabi.ee 
