Linnakirjandus (2)

Linnakirjandus
1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab?
Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet.
2. Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned.
Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal .
3." Eesli testamendi" sisu
Vastus:Selles fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit, mille eesel olevat kirikule pärandanud.
Fablioos räägib, et preester oli nii rikas, et ta ei pidanud oma rikkuse eest muretsema ja ta soovis aina suurendada enda jõukust. Käis ringi uhketes rõivastes,salveed olid tal vilja täis,mida ta müüs (sügiseks v lihavõtteks varus vilja). Keegi ei üritanudki temalt midagi saada,sest ta hoidis kõik endale. 20-aastat oli preestril eesel,kes suri vanadusse,ning ta maeti surnuaeda,mitte ei viidud nülgijale. Tema juures oli ükskord suur seltskond ,kes rääkisid omavahel jutte , mis on preestri kohta kuulnud .
4.Švangi mõiste ja iseloomulikud jooned. Millest räägib švank "Papp Amis"?
Vastus:Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank. Švankid põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid,kelle inimliku rumaluse ,ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse.Kuulsaim švank on 13.sajandi rändlauliku Strickeri "Papp Amis".
Papp esitleb end kuntnikuna, lubades Prantsuse kuningale, et teeb sellise "imemaali" , mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis, ei julge ei kuningas ega õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe.
5."Rebaseromaan" iseloomustus
Vastus:Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada allegoorilisust. Allegooriat esindavad ka tol perioodil ülipopulaarsed nn. " Reinuvader Rebase seiklused ". Neid paarisaja aasta jooksul kogutud lugusid tuntakse "Rebaseromaani" nime all. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab , irvitab, vägistab. Loomades ( eesel,oinas,hunt, kass ,koer, kana ,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted.
6." Roosiromaan " iseloomustus + sisu
Vastus: 13.-15. saj; "Roosiromaan" on mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted. Abieluideaaliks seatakse abikaasade võrdsus ja sõprus. Romaan kirjeldab ka õrna ja õilsat armastust.
Värsivormis allegoorilise teose esimene osa pajatab Noormehest, kes näeb unes , kuidas ta satub imekaunisse aefa ja kohtab seal Roosi (armastuse sümbol), kellesse armub. Teda takistavad sellised sümboolsed tegelaskujud nagu Keelepeks, Häbi, Hirm, hiljem ka Kadedus ja Valevagadus, aitavad aga Suuremeelsus , Kaastunne jms. Romaani teine osa kujutab endast loodusfilosoofilist traktaati, mille peategelasteks on Loodus ja Mõistus. Elunähtusi püütakse seletada vaid mõistuse abil, puudub esimese osa romantilisus. Lõpuks lastakse Noormehel Roos siiski noppida.
7.Kes olid esimesed linnakirjanikud ja milline oli nende elustiil?
Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid . Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa õuelaulik, kelle "Vagandi patutunnistuses" loetletakse oma ülesastumisi ja jõutakse kokkuvõtteni.
8.Narrikirjandus. Kilplaste lugu (sisu).
Vastus: Temaatikalt on narrikirjandus mitmekesine , valdavalt naerdakse välja rumalust. Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vahendusel jõudsid seal eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood.
Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa.
9.Kuidas tekkis keskaja teater?
Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama , kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente ( muusika ,laul, dialoog ,kostüümid,vahel ka rekvisiidid ). Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirkiuesisele platsile, sealt linnaväljakule.
10.Liturgiline draama-mõiste + iseloomulikud jooned.
Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne , seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud .
11.Müsteerium " Aadama mäng".
Vastus: See kujutas Aadama ja Eeva pattulangemist, Kaini ja Abeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Teost iseloomustasid elav dialoog ja huvitavad koomilised karakterid (lihtsameelne Aadam , kerglane Eeva, osav vaidleja Kurat)
12.Miraakli mõiste ja iseloomulikud jooned. Milline oli kõige kuulsam süžee?
Vastus: Miraakel - religioosse näidendi üks liik. Miraakli allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati ka olustikusüžeid. Miraakleid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides ja rohke butafooriaga ning nende usuline sisu hakkas varakult ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni.
Tuntuim süžee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe ' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu".
13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned.
Vastus: Farss (pr farce - täidis) oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja švankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm , kõlvatu munk , šarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat.
14. Moralitee mõiste ja iseloomulikud jooned.
Vastus: Moralitee - õpetlik- allegooriline näidend. Moraliteed jagasid rahvale just kõlbelisi näpunäiteid: arukas pääseb taevariiki, arutu läheb põrgusse, jne. Selliste tõdede kinnitamiseks kõrvutati moraliteedes voorusliku ning pahelise inimese elu.