Ideekaart (tsitaadid, sisukokkuvõte) loetud teostest (0)

„Läänerindel muutusteta” Erich Maria Remarque (juuni 1898 Saksamaa-september 1970) Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel ning nende elu jätkamisel läbi kohutavate mälestuste ning kogemuste. Teos räägib peamiselt Paul Bäumeri teekonnast läbi sõja, tema mõtetest ning tegudest. Peategelased: Paul Bäumer, Müller, Tjaden, Kemmerich. Tegevusaeg 1916-1918, tegevuskoht Belgia/Prantsusmaa. Põhiteemadeks sõjakoledusest, sellest üle saamine ning sellega koos elamine.
Tsitaadid: „Vaat kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses .”
„Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tehku see, mis minus “mina” ütleb, seda või mitte.”
„õudust saab taluda senikaua , kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab , kui sa hakkad selle üle järele mõtlema.”
„Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub.”
„Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me ei usu enam elusse, me usume sõjasse.”
„Toomas Nipernaadi ” August Gailit (jaanuar 1891 Eesti-november 1960) Teos kirjeldab rändkirjaniku Toomas Nipernaadi elu, kes suvel rändab mööda Maarjamaad, kuid koju tagasi jõudes ootab teda alati ustav naine. Ta annab külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Oma rännakutel kohtab ta väga palju inimesi ning suudab enamus naistest endasse armuma panna. Nipernaadi sobib kõikjale vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle teele asuda. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Nipernaadi ise aga jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima . Peategelased: Toomas Nipernaadi, kükladest pärit naised, ka nende isad ja emad. Tegevuskoht: Eestimaa pisemad külad. Põhiteemad: eneseotsingud, inimeste suunamine õigele teele ning neile lootuse andmine.
Tsitaadid: „Oma leib on ikka küla leivast magusam.”
„Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata.”
"Muidugi, see on noorus, kes arvab , et iga kilomeetriposti juures ootab teda ühe huvitavam seiklus - miks siis mitte vilega alustada samme porisel maanteel?"
"Vaikne ilugi võib sind mürgitada."
"Inimene on pime ja rumal, ikka armastab ta mööda logiseva vankri peale hüpata ega oska märgatagi, et just see on tema surnuveok."
"Ennast kiidab ainult see, kes on hingeliselt tühi."
„Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi.”
„ Kuristik Rukkis” Jerome David Salinger (jaanuar 1919 New York -jaanuar 2010) Päritolult juut . Peategelase,16-aastase Holden Caulfieldi on viinud meeleheitele inimeste pinnapealsus ja sisemine tühjus.Raamat räägib tema sihitutest otsingutest ja ennasthävitavast hulkumisest New Yorgis , mis lõppeb füüsilise ja vaimse kokkuvarisemisega. Peategelased: Holden Caulfield, Mr Spencer , Allie , Phoebe, Robert Ackley. Tegevusaeg: 1940. teine pool. Tegevuspaik : New York. Teose põhiteemad: teismeliste hirmud , igatsused ja tõrkumised. Parema maailma otsingud.
Tsitaadid: „Meie mereväelasega ütlesime teineteisele, et oli väga rõõmustav tutvuda. Küll ajab vihale. Ütlen alati „väga rõõmustav“ inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima.”
"Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi."
"Ma olen kaunis kirjaoskamatu, aga loen õige palju."
"Kui sa teed mõnda asjaliiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sa sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla."
"See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad , et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki.”
„Iga inimene, kellest hoolime, on lõpuks järjekordne kaotus.”
„Mõned asjad peaksid jääma, nagu nad on. Pistad nad suurde klaasvitriini ja jätad rahule.”
„Kuningas Oidipus ” Sophokles (496-406 eKr) Vanakreeka. Teos räägib Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Juhuslikult tapab Oidipus oma isa ning abiellub enese-teadmata oma emaga. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele , et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse , lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt, Iokastelt, teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Peategelased: Oidipus, Iokaste, Teiresias, Kreon. Tegevuskoht: Teeba linn. Teose põhiteemad: saatuse vältimatus, traagiline iroonia, eneseohverdus , tõe ohtlikkus ning nägemine, pimedus.
Tsitaadid: „Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks”
„Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja.”
„Suunajaks on juhus ainult, mitte etteseatud tee.”
„Õilsaim mees on see, kes appi minnes kõike valmis andma on.”
„Kõige jaoks on õige aeg”
„ Zadig ” Voltaire (november 1694 Pariis-mai 1778) Teos räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, ahnust, tühiseid kirgi ja väiklust. Samas avaldub raamatus ka Voltaire’i optimism läbi Zadigi positiivse suhtumise läbielatud juhtumistesse, näiteks väljendiga „Mis siis ikka! Ei maksa meelt heita! Võib-olla lõpeb kõik veel hästi.“ Peategelased: Zadig, Setoc, Astarte, Azora, Cador, Semire. Tegevuspaik: Babüloonia. Põhiteemad: Saatus-täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe.
Tsitaadid: „Parem jäägu süüdlane karistuseta, kui et karistada saab süütu.”
” Teened jäävad pahatihti eestuppa ja kahtlustamine astub kabinetti .”
”Ta tôotas edaspidi olla toimekam ja tagasihoidlikum; ta laskis ennast vähem ülistada, pidas vähem pidusid ja oli märksa ônnelikum, sest alaline lôbu ei olegi lôbu.”
"Tärkav armastus, mida maha surutakse, plahvatab; rahuldatud armastus oskab end peita ."
„Jevgeni Onegin ” Aleksandr Puškin(juuni 1799-veebruar 1837 ) Teos räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Pärast lõputuid pidusi mõistis Onegin lõpuks, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima . Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga . Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist ära ütlemist ning soovib, et Tatjana talle andestaks. Tatjana teatab , et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Peategelased: Onegin, Olga, Tatjana, Lenski . Tegevuspaik: Peterpurg
Tsitaadid: „Võib tubli olla omal alal ka mees, kel meeles küüneviil – miks moega seista sõjajalal? Liig suur despoot on aja stiil.”
„Kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele, see pettub, sellesüdamele on mälestus, on kahetsus kui nõelav ussihammustus.”
„Kuid iga sõprus, nagu teame, ja tundmused on iganend, sest nullideks me teisi peame, ja number üheks – iseend.”
„Te armastage iseennast: see on objekt, kus iial vist ei ole karta pettumist.”
„Arm alati on armas meile, kuid nooruses ta maruhood on sama soodsad südameile kui väljadele vihmavood.”