Klassitsism (0)

Tallinn Arte Gümnaasium
Referaat
Klassitsism
TALLINN 2015
Sissejuhatus
Referaadist saate teada milliseid klassitsisme on olemas, mis on nende põhimõtted ja palju muud.Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil , mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks.
Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest
Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas
Klassitsism
18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast.
18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk -klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni. Kaks sakslast – arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks „ideaalse ilu“ kreeka- rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst .
Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks:
1. 1760-1790 Louis XVI stiil
2. 1790-1800 direktooriumi stiil
3. 1800- u.1820 ampiirstiil (pr. k. empire – keisririik).
Arhitektuur
Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Püüti vabaneda renessansiaegsetest ja –järgsetest antiigi tõlgendustest ja jõuda „puhta, algse ja õige“ antiigi juurde. Klassitsism ei nõudnudki otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. Täielikud kreeka ehitiste jäljendused jäid siiski erandlikuks; üheks selliseks näiteks on Madeine kirik Pariisis.Templiarhitektuuril ei saanud olla massilist levikut, kuid templitelt laenatud detaile, eriti sambaid, kasutati enamiku ehitiste juues.Nii tekkisid ehitised, mille fassaadid meenutasid templit. Lihtsus, rangus , reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid – kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate – suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei lakanud kunagi rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus . Klassitsistlike kuppelehitiste parimateks näideteks on panthenon Pariisis ja iisaku kirik Peterburis.
Skulptuur
Klassitsistlik skulptuur oli samuti sõltuv antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluse kui ka motiivide valikul . Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreed püüti lahendada kreekapäraselt – neile anti vastav poos, näoilme ja isegi riietus. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suurejooneliseks. Seetõttu mõjuvad klassitsistlikud teosed tihti tundevaesetena. Kogu klassitsistlik kunst näib olevat liiga mõistusepärane ja külmalt kaalutlev.
Maalikunst
Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seetõttu kordus sama nähtus, mis renessansipäevil, kuid tunduvalt järjekindlamalt, nagu kogu antiigi jäljendamine 19. sajandil. Temaatikas valitses kindel hierarhia : hinnatuimad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid ja portreed. Maastiku-, olustikumaal ja natüürmort olid teisejärgulised.Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel olid sageli teatraalsed poosid . Tegevus oli koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil on vähe detaile. Kunstnikud pöörduvad tagasi antiikbareljeefide ja Herculaneumi freskode frontaalse ülesehituse juurde. Kaine dekoor ning teisejärguliste detailide puudumine juhivad tähelepanu olulisemale ning rõhutavad neoklassitsistlike maalide tõsidust.Elavat loodust kujutati harva. Kunstnikud püüavad loodust parandada, et saavutada täiuslikkust . „Ideaalse ilu“ saavutammiseks oli vaja hästi tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks võeti antiikskulptuure ja –reljeefe.Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Värvikasutus tähendas joonistust – ta tähistab objekti, annab sellele tähtsuse maalil ning on abivahendiks vormistiku
Kokkuvõte
Referaati meeldis mulle teha, kuna see oli huvitav . Referaadist sain teada palju uut ja huvitavat skulptuuride ja arhitektuuri koht
Kasutatud kirjandus
Google.ee
Vikipedia.ee
Lisa 1
Sisukord
Sissejuhatus..................................................................................................2
Klassitsism....................................................................................................3
Arhitektuur....................................................................................................4
Skulptuur.......................................................................................................5
Maalikunst....................................................................................................6
Kokkuvõte....................................................................................................7
Kasutatud kirjandus......................................................................................8
Lisa 1............................................................................................................9