Liitu rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi Eli ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Kes seda juhib? Presidendiks on José Manuel Barrosso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Eesti esindamine Siim Kallas asepresident, transport.
Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstituitsioonid- esinduskogu, seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpauk. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Otsuseid võtab Ministrit Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogude liikmete enamuse poolt ehk. Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president. Euroopa komisjon täidab mitmeid ülesanndeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid. 2. seisab EL-I õigusnormide rakendamise eest. 3. haldab EL-i eelarvet. Europarlament valitakse iga 5 aasta järel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis koondusvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa
Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Peab olema vähemalt 20 volinikku. Koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus määratakse põhikirjaga. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta. Volinikuks võib valida ühistu liikme. Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, on igal volinikul 1 hääl. Ühistu loetakse lõpetatuks: 1)üldkoosoleku otsusega, 2)kohtuotsusega, 3)tähtaja möödumisel. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Pankroti-
Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) 4. esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. KES KUULUB? Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. KELLE HUVE ESINDAB? Euroopa Liidu kui terviku huve KUS ASUB? Brüssel,Belgia EUROOPA PARLAMENT ÜLESANDED: · arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte; · jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet;
31.aug 1994 -võõrvägede lahkumine Eestist dets 1991 -NSVL lagunemine 1.Millega tegeleb Euroopa Ülemnõukogu, kellest koosneb? Euroopa Ülemnõukogu on EL juhtorgan. Sinna kuuluvad riigipead või peaministrid (otsustab riik). Ei tegele igapäevaste asjadega vaid otsustab üldised suunad. Käib koos paarkorda aastas. 2.Millega tegeleb Euroopa ühenduse komisjon, kellest koosneb? Kooseneb 20 volinikust, iga riik saadab 12 volinikku viieks aastaks. See on EL valitsus. Volinik on sisuliselt minister. Talle allub üks peadirektoriaat. On koos koguaeg, arvestab EL ühiste huvidega. 3.Miks suurenes USA osa maailmas 1990? NSVL lagunes, USAl on väga aktiivne välispoliitika, suur osatähtsus välis organisatsioonides. USA võttis kasutusele infotee. On maailma üks suuremaid tootjaid. Amerrika mõtteviis ja elulaad levib üle maailma (televisioon) 4
kaitsepoliitikat institutsioonid: EL parlament - liikmed valitakse EL kodanike poolt; see on EL seadusandlik organ, kuid puudub seadusandlik initsiatiiv. Nende seadusandlik võib on jagatud ministrite nõukoguga, kellega koos võtavad nad vastu õigusakte. Lisaks sellele teostavad järelvalvet täidesaatva võimu üle ning võtavad vastu EL eelarve. Euroopa komisjon - 28 volinikku, kes esindavad EL kui terviku huve. Peamine seadusandlik initsiatiiviga organ. Tegeleb eelarve haldamisega, õiguslike aktide järelvalve ja täideviimisega EL'is. EL nõukogu e ministrite nõukogu - esindab EL kui tervikut ja liikmesriike. Sellel on kaasotsustus põhimõte õigusaktide vastuvõtmisel tehakse koostööd EL parlamendiga. Euroopa Ülemkogu - koondab endas liikmesriikide peaministreid ja riigipäid
4 korda aastas. Seal pannakse kokku edasine plaan majanduses jne. Ülemnõukogu otsused on kõige tähtsamad, mõjuvõimsamad. Euroopa Komsijon e EL valitsuses on 28 voliniku kohta. Ülesanded: *mõtleb välja õigusaktide eelnõud, *järelvalve teostamine, *esindada Euroopa Liitu välissuhetes, *kontrollib eelarve teostus. Täidesaatev võim: Komisjon e EL valitsus (5 aastat). Komisjoni presidendi valivad liikmesriigid, on 28 volinikku. Peadirektoraadid e EL-i ministeeriumid. Igal riigil töötab EL-I juures oma diplomaatiline esindus. KOV Eestis: LINNASID: 30. Esinduskogu: linna/valla volikogud. Ül: 1)valla/linna eelarvete vastuvõtmine, 2)valla/linnapea valimine, 3)maksude kehtesatmine. Õigusaktid: õigus(e üksik küsimused) ja määrus(üldised küsimused). Moodustab komisjoni. VALLAD: 185. Täitevõim: valla/linna valitsus. Moodustamine: volikogus luuakse koalitsioon, hääletus
Liikmesriikidest sõltumatu. Nõukogu nimetab komisjoni ametisse 5 aastakst, võimalik on ka volinike tagasivalimine Vabastamise alused parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile üksiku liikme tagandamine, tagasi astumine, surm, ametiaja lõpp Volinikud võivad endi seast nimetada 1 või mitu asepresidenti Euroopa Komisjon Struktuur ja bürokraatia Komisjon 25 volinikku Volinik Voliniku kabinet 610 liiget Peadirektoraat Peadirektor Direktoraadid Direktorid Divisjonid divisjonijuhid Spetsialistid 610 igas divisjonis
julgeolekupoliitika. Sõlmib ühenduse ja liidu nimel rahvusvahelisi kokkuleppeid Eli ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel. Eesistujamaaks on hetkel Ungari, kes juhib Nõukogu. EL Nõukogus kehtib häältesüsteem. Kokku on 345 häält, Eestil on 4 häält EUROOPA KOMISJON presidendiks on Jose Manuel Barroso. Ülesanded: *EL õigusaktide rakendamise järelvalve *Uute EL õigusaktide väljatöötamine *ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Euroopa Komisjoni kuulub 27 liiget nn. volinikku. Eestist kuulub sinna Siim Kallas (valitsus määrab). Euroopa Komisjon on EL täitesaatev jõud. Komisjoni asukoht on Brüsselis (Belgia), kuid tema talitusi on ka Luxembourgis. EUROOPA KOHUS Ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Lahendab EL institutsioonide, ettevõtjate, liikmesriikide ja eraisikute kaebusi.
Viimasel ajal püütakse EL-i põllumajandust muuta ka rohkem keskkonnasõbralikumaks ja sotsiaalpoliitikale suunatumaks. Euroopa Komisjon Euroopa komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on EL-i poliitika arendamine ja EL-i rahaliste vahendite kasutamine ja haldamine. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad 28 volinikku (üks igast liikmesriigist), kes määratakse ametisse 5 aastaks. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemnõukogu. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab heaks kiitma Euroopa Parlament, kellel on vajadusel õigus komisjon ka laiali saata. Euroopa Komisjon esindab ja kaitseb EL-i kui terviku huve. Ta juhib ja rakendab EL-i poliitikat järgmiselt: 1
riigipead või valitsusjuhid, eesistuja on Donald Tusk, Ülesanded: kehtestab Eli ülidsed poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsusvahelise koostöö raames Euroopa Parlament – Euroopa parlamendile kuulub ELi seadusandlik võim, esindab ELi kodanike huve. President – Antonio Tajani Ülesanded: Seadusandlik pädevus, demokraatlik järelvalve ja eelarve pädevus. Euroopa Komisjon – Täitevõimu organ, 28 volinikku igast liikmesriigist. Ülesanded: õigusaktide ettepanekute tegemine, poliitika elluviimine, õigusaktide täitmise järele valvamine Euroopa Liidu nõukogu – Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike. On peamine otsuseid tegev organ. Ülesanded: õigusaktide vastuvõtmine, ELi eelarve kinnitamine, välispoliitikat puudutavad küsimused. President – Jean Claude Juncker Euroopa Liidu peamised eesmärgid aastaks 2020: 1
vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseadustesuhtes. Euroopa Komisjon- 27 volinike kolleegium. Liikmesriikidest sõltumatu. Esindab EL ühishuve. Ülesanded: poliitika kujundamine, eelnõu algatamine, EL õigusaktide täitmise järelvalve. Volinike kolleegium: president, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget, kokku 27 volinikku. EL Nõukogu-ministrite nõukogu. Esindavad liikmesriikide huve. Ülesanded: EL õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Kolm tasandit 1. ministrite kohtumised: liikmesriikide volitatud esindajad ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni esindaja. 2. COREPER: alaliste esindajate komittee. 3. Nõukogu töögrupid: liikmesriikide eksperdid+ Komisjonide ametnikud. Nõukogu roll seadusandlikus protsessis on EL õigusaktide vastuvõtmine.
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise
Barroso. Euroopa Komisjon EL juhtiv institutsioon. Esindab täitevvõimu (valitsus). Koosneb 27 volinikust. Igast liikmesriigist üks viieks aastaks (tulevikus arvu vähendatakse). Iga volinik tegeleb kindla valdkonna probleemidega. Komisjoni president on Jose M. Barroso. Tal on 5 asepresidenti. Eestit esindab Siim Kallas, kes on transpordi volinik ja asepresident. Volinikud valitakse komisjoni presidendi poolt koostöös kohalike valitsustega, kinnitama peab Euroopa parlament. Riik oma volinikku tagandada ei saa. Komisjonil on allüksusteks 26 peadirektoraati (ministeerium). Ülesanded: Ainsana õigus algatada õigusakte Vastutab EL eelarve täitmise eest Esindab EL rahvusvahelistes suhetes Euroopa Parlament esindab liikmesriikide kodanikke. Hetkel 736 liiget. Valimised 5 aasta tagant. Parlamendi tööd juhatab president, kes valitakse liikmete poolt salajased hääletusel 2,5 aastaks. Eesti on esindatud 6 saadikuga: Ivari Padar, Vilja
Istungeid valmistab ette peamiselt peasekretariaat. 4.2. Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu ametlik institutsioon ja tähtsaim organ. Seda nimetatakse ka tippkohtumisteks kuna osalevad riigipead ja valitsuste juhid. Tippkohtumisel arutatakse aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Euroopa Ülemkogu juhib hetkel eesistuja Herman Van Rompuy. 4.3. Euroopa Komisjon töötab samuti Brüsselis. Selle koosseisu moodustavad peadirektoraadid ja talitused. Komisjoni juhivad 28 volinikku, kelle määrab ametisse Euroopa Komisjoni president. Komisjoni meeskonnale on vajalik ka Euroopa Parlamendi nõusolek. Komisjoni tööd juhib kuni okt 2019 Jean-Claude Juncker. Volinike ametiaeg on 5 aastat. Nad vastutavad Euroopa Parlamendi ees. Euroopa Komisjon seisab terve EL huvide eest ning tema 3 peamist ülesannet on EL õigusaktide rakendamine, järelvalve ja uute õigusaktide väljatöötamine, ELi eelarve haldamine ning läbirääkimiste pidamine ELi mittekuuluvate riikidega.
kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon 2) Euroopa Liidu Nõukogu 3) Euroopa Parlament 4) Euroopa Kohus 5) Euroopa Kontrollkoda Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni juhivad 27 volinikku. Siim Kallas on seal asepresident (üks volinikest) haldusküsimustes, audit ja pettusse vastane võitlus. Presidendiks on Portugalist Jose Manuel Barroso, kes saab umbes sama suurt palka kui USA president. Komisjon kontrollib ühistest õigusaktidest kinnipidamist, haldab Eli eelartvet ja algatab uusi õigusakte. Euroopa parlament 785 parlamendiliiget. Parlamendihooned paiknevad Strasbourg`is, Luksemburgis, Brüsselis. Eesti omab
• Nõukogu on põhiülesanneteks on: • 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. • 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. • 3. Välispoliitikat puudutavad otsused - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine. 3. Euroopa Liidu Komisjon • Euroopa Komisjonile kuulub ELi täitevvõim ja õigusaktide algatamine ning Euroopa ühiste huvide kaitsmine • Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist • Euroopa Komisjonil on põhiülesanneteks on: • 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. • 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. • 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine 4. Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta.
Seal pannakse paika üldine ELi poliitika Ministrite Nõukogu liikmesriikide hääl Üks minister igast ELi liikmesriigist Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga Teostab ühist välis ja julgeolekupoliitikat Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus Ministrite Nõukogu otsused · Määrus. · Direktiiv. · Otsus. · Arvamusavaldus. Euroopa Komisjon ühiste huvide edendaja 27 sõltumatut volinikku, üks igast ELi liikmesriigist Ettepanekud uute õigusaktide kohta Täitevorgan Asutamislepingute täitmise järelevalvaja Esindab ELi rahvusvahelisel areenil Siim Kallas ELi heaks töötavad ametnikud Komisjon ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot
Eesistujariik peab korraldama ja juhatama kõiki nõukogu koosolekuid ning igal riigil on omad prioriteedid küsimuste ja valdkondade osas, mida ta soovib eesistumisajal edendada. 16. Mida tähendab kvalifitseeritud häälteenamus? "Kvalifitseeritud häälteenamus" põhineb ideel, et nõukogu hääletustel ei ole ELi liikmesriikidel mitte üks hääl, vaid erinev, nn "kaalutud" arv hääli. 17. Kuidas nimetatakse Euroopa komisjoni liikmeid? Euroopa Komisjoni eesotsas on 27 volinikku, kellest igaüks vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest. Kui komisjon võtab vastu otsuseid, teeb ta seda kollektiivselt - otsuse eest võtab vastutuse kogu komisjon. Näiteks esitab ettepaneku keskkonnadirektiivi kohta kogu komisjon, olgugi et komisjonisiseselt vastutab ettepaneku koostamise eest keskkonnavolinik. 18. Mis liiki menetlusi on Euroopa Kohtus? Lepinguliste kohustuste rikkumise hagid
b. Õigusaktide vastuvõtmine Väär c. Euroopa Liidu poliitikate algatamine Väär Question 2 Euroopa Komisjon: Vali üks vastus. a. Valvab liikmesriigid täidaksid õigusakte? Väär b. Vastutab Euroopa õigusaktide täitmise eest? Õige c. Karistab õigusakti rikkunud riike? Väär Question 3 Euroopa Liidu laienemisel komisjoni volinike arv: Vali üks vastus. a. säilib 27 volinikku? Väär b. väheneb 25-le volinikule? Õige c. kasvab vastavalt liituvate riikide arvule? Väär Question 4 Keda esindavad Euroopa Komisjoni volinikud? Vali üks vastus. a. Poliitilisi parteisid Väär b. EL liikmesriike Väär c. On sõltumatud ametnikud Õige Question 5 Kes nimetab ametisse Euroopa Komisjoni? Vali üks vastus. a. Euroopa Komisjoni president Väär b. Euroopa Parlament Väär c. Euroopa Nõukogu Õige Question 6
Euroopa Liidust väljaastumise protseduur- eelnevalt polnud seda olnud. Institutsioonilised küsimused: Ülemkogu president- oli vaja ühte kindlat ikõrgemat sikut, kellega ühendust võtta EL küsimustes Rotatsioon Ministrite Nõukogus Grupieesistumine (2,5 aastat) Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) EL välisministri institutsioon (?) Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine · Lissaboni leping (jõustunud 01.12.09) EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite
Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon 6. Kui sageli toimuvad Euroopa Komisjoni istungid? Kord nädalas 7. Kuidas jagunevad riikide hääled kvalifitseeritud hääletamisprintsiibi järgi? Riikide hääled on jagatud vastavalt riikide rahvaarvule 8. Millega tegeleb Euroopa Kohus? Avaldab arvamust ühenduse õiguse või õiguse kehtivuse kohta 9. Millega tegeleb Euroopa Kontrollikoda? Kontrollib EL eelarve täitmist 10. Mitu volinikku on Euroopa Komisjonis? 27 liiget TEST 12 1. Milline on lihtsaim menetlus Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks? Kontsultatsioonimenetlus 2. Millised on Euroopa Liidu nõuandvad institutsioonid? Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee 3. Millistel põhimõtetel töötab Euroopa Investeerimispank? Rahastatakse laenudega rahaturgutelt ja panga aktsionäride abiga 4. Mis on Euroopa Keskpanga ülesanne?
demokraatlikku järelevalvet •arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on ELi poliitika rakendamine ja ELi rahaliste vahendite kasutamise haldamine. Koosseis Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Praegu on Euroopa Komisjoni presidendiks José Manuel Barroso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata.
volitatud esindaja kaudu. 2. Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest. 3. Kandidaadid seavad üles töötajad või tööandja, kuid lõpliku otsuse teevad töötajad. 4. Valitakse töökeskkonnavolinik (juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb see koosoleku protokollis fikseerida). 5. Seadus lubab tegutseda ilma töökeskkonnavolinikuta, kui töötajad ise ei soovi volinikku valida või ei taha kandidaadid seda rolli täita.Tööandja ise volinikku ei määra, vaid mõne aja pärast korraldatakse uued valimised, mille toimumise aega seadus otseselt ei määra. Kindlasti peavad uued valimised toimuma nelja aasta möödudes või töötajate soovi korral varem. Kohustused: 1. jälgida, et töökohas oleksid rakendatud TTO abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega; 2
Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine. · EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks · Euroopa Liidust väljaastumise protseduur · Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 1.8. Lissaboni leping Leping sõlmiti aastal 2007 ja jõustus 2009. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Soome, Rootsi PLUSS Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia,Tsehhi Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria, Rumeenia.
Euroopa komisjon Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Komisjon määrab Euroopa Liidu tegevuseesmärgid ja prioriteedid, esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule õigusaktide ettepanekuid, haldab Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ja eelarvet, esindab Euroopa Liitu rahvusvahelisel tasandil ja rakendab Euroopa Liidu õigust. Komisjon tegutseb valitsuskabinetina, kuhu kuulub 28 liiget ehk volinikku. Igast liikmesriigist on üks volinik, kuid volinikud on ametiajal kohustatud esindama Euroopa Liidu kui terviku, mitte oma kodumaa huve. Üks 28 volinikust on Euroopa Komisjoni president, kelle kandidatuuri esitab Euroopa Ülemkogu ja kelle kinnitab ametisse Euroopa Parlament. Seejärel nimetab Euroopa Ülemkogu presidendiga kooskõlastatult ülejäänud 26 voliniku kandidaadid. Kõik 27 kandidaati esitatakse ühe tervikuna ametisse kinnitamiseks Euroopa Parlamendile
- Europe of nations and freedom European Comission - EL täitevorgan (rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat), sai täidesaatva võimu Lissaboni lepinguga 2007 - executive - Teeb parlamendile ja EL nõukogule õigusaktide ettepanekuid ja teostab järelvalvet koos kohtuga - Haldab EL eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid - Esindab EL rahvusvaheliselt - Komiteed, sekretariaat - Valitsuskabinett kuhu kuulu 28 volinikku igast liikmesriigist, esindavad EL mitte enda riigi huve, valitakse president (esimene Hallstein, praegu juncker) - Üks liikmetest on EC president - Asutati 1951 ESCE tõttu - 5 aastat Court of Justice of the European Union – Euroopa Kohus ja Üldkohus - Üks kohtunik igast riigist + 11 juristi - Tekkis 1952 - Kontrollib et EL seadused oleks tõlgendatud ja kasutatud igas liikmesriigis samamoodi - Sanktsioonid -
– Nõukogu ei saa jätkata enne EP arvamuse saamist 5.6.4.Seadusloome Euroopa Liidus • Kaasotsutamine (kuni 3 lugemist) – Seati sisse 1993. aasta Maastrichti lepingu alusel – Laiendati Amsterdami ja Nizza lepingutega – EP ja Nõukogu ühisseadusandjad = 2 lugemist – Puudub kooskõla - “Lepitusprotseduur” – Leitakse kompromiss = võetakse vastu ühistekst 5.7.1. Euroopa Komisjon • 28 liiget (volinikku) • 17 poliitika peadirektoraati (DG) • 6 välissuhete direktoraati • 11 sise- ja üldtalitust • Ülesanded: õigusaktide koostamine ja järelvalve, poliitikate elluviimine ja eelarve täitmine, EL esindamine rahv. suhetes 5.7.2. Euroopa Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu = riigipeade kohtumised vähemalt kaks, kuid viimati üle kümne korra aastas poliitiliseks debatiks • 28 liikmesriiki, eesistumise rotatsioon
Poola), valitakse iga 6 kuu järel. Ülesanded: · ELi õigusaktide vastuvõtmine (osaliselt koos ELi parlamendiga) · ELi eelarve kinnitamine (koos EL parlamendiga) · Ühtse majanduspoliitika kordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Kaasotsustusmenetlus Euroopa parlament ja ELi nõukogu jagavad seadusandlikku võimu. Euroopa komisjon täidesaatev organ ehk valitsus. Igast riigist üks volinik, ehk 27 volinikku. Kandidaadi nimetab riigivalitsus ja Euroopa parlament peab sellega nõus olema. Seda juhib Euroopa komisjoni president (hetkel Jose Manuel Barroso) Euroopa kohus sõltumatu institutsioon, kõrgeim kohtuvõimu organ Euroopas. Kokku saadakse nii, et igast riigist valitakse üks esindaja (Eestist Uuno Lõhmus, president Vasiljos Skouris (töölehel kuues)). Koostatakse kuueks aastaks. Peakorter asub Luksemburgis. Kontrollib Euroopa liidu õigusaktide seaduslikkust
o Järelvalve täidesaatva võimu üle o Hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõude üle 3 6. Täidesaatev võim ELs Euroopa Ülemkogu o Koosneb EL liikmesriikide juhtidest/riigipeadest + Ülemkogu eesistuja + Komisjoni president o Ülemkogu eesistuja Donald Tusk (Poola) o Tullakse kokku tavaliselt 4 korda aastas Brüsselis o Esindused 28 liikmesriigis, 28 volinikku o Iga volinik vastutab valdkonna eest, mis on seotud Euroopa ühiste teemadega o Otseselt ei kuulu mingi võimu alla, aga paneb paika üldised arengusuunad ja poliitikad, mis Euroopat ees ootab Euroopa Komisjon o Koosneb volinikest (28) o President Jean-Claude Juncker o Eestit esindab Andrus Ansip, kes hoolitseb digitaalse ühtse turu eest o ÜLESANDED: Esindab EL huve
Ministril häälte arv vastavalt riigi rahvaarvule. Eestil 4 häält. Vastuvõetakse 258 poolthääle korral. Erineva kohustusikkuse astmega aktid: määrus (kõikidele täitmiseks); direktiiv (ise õigus otsustada, kuidas täita nõuded); otsus ja arvamusavaldus (kellelegi konkreetsele). Ungari praegu EUROOPA KOMISJON- Täidesaatev. Algatab uusi õigusakte ja kontrollib, et liikmesriigid järgiksid reegleid ja täidaksid EL õigusakte, haldab EL eelarvet, esindab Eli rv org's. 27 volinikku, kelle kanditatuurid nim liikmesriikide valitsuste poolt, ametisse hääletab europarlament. Lähtub EL, mitte koduriigi huvidest. Juhib president Barosso. Allüksusteks peadirektoriaadid. EUROOPA PARLAMENT- Liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee. Vetoõigus. Valimised iga 5 aasta järel, otsesed. Saadikumandaadid vastavalt rahvaarvule. Eestist: Kelam, Savisaar, Padar, Ojuland, Oviir, Tarand. Ideoloogiafraktsioonid.
(2) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM JA OTSUSETEGEMISE PROTSESS EUROOPA KOMISJON 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? · Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult) 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!!) ja põhiülesanded · Kolleegium: President, 7 asepresidenti, 19 lihtliiget = 28 volinikku(üks igast liikmesriigist) · Administratiivaparaat: (ametnikkond) o alalised (konkursi teel) Functionnaire o ajutised (lepinguga, tähtajalised) Temporary Agent o Contract Agent o liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") Seconded National Expert o konsultandid · Komisjon koosneb erinevatest osakondadest ja talitustest. Osakondi nimetatakse peadirektoraatideks. 40. Volinike bürood e. kabinetid (põhiülesanded)
koostöö, statistika ning infokaitse - Grupieesistumine (2,5 aastat) · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine - EL välisministri institutsioon (?) · Keskkonnapoliitika tõhustamine - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 19. Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused hääleõiguseta (rotatsioon) 2001/03 Nice'i (Nizza) leping - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse Eesmärgid põhimõttele vastavuse hindamine 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute 22. Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja
Parlamendi täiskogu istungjärgud toimuvad Strasbourgis ja Brüsselis. Komisjonide istungid toimuvad Brüsselis. Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on ELi poliitika rakendamine ja ELi rahaliste vahendite kasutamise haldamine. Koosseis Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Praegu on Euroopa Komisjoni presidendiks José Manuel Barroso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on
Kontrollib Euroopa Komisjoni tööd ja jälgib demokraatia täitmist. 12.2 Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest, kes sõidavad kohale vastavalt arutluse all olevale teemale (koos iga liikmesriigi vastava ala ministrid). Töötab Brüsselis. 12.2.1 Tööülesanded - arutada seadusi koostöös Parlamendiga, kujundada ühtset majandus- ja välispoliitikat. Teha ettepanekuid seaduseelnõude algatamiseks. 12.3 Euroopa Komisjon sinna kuulub 27 volinikku, 1 igast liikmesriigist. Tööd juhib president. Igal volinikul on oma tegevusvaldkond. Eesti volinik on S.Kallas ei esinda Eesti huve, vaid üldisi Euroopa huve. Jose Manuel Barroso, Catherine Ashton 12.3.1 Tööülesanded: seaduseelnõude koostamine, Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, rahvusvaheliste kokkulepe sõlmimine, Euroopa Liidu eelarve haldamine 12.4 Euroopa Kohus töötab Luxembourgis, igast liikmesriigist 1 kohtunik. Kohtunikud vahetuvad(5 aasta tagant)
Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad ametnikud, juristid, majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu
- Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine * EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks * Pädevusjaotuse küsimused * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping
- Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine * EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks * Pädevusjaotuse küsimused * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn “topelthäälteenamus” (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga 6 * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö
- Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine * EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks * Pädevusjaotuse küsimused * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping
- Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine * EL Põhiõiguste Harta - lepingu teksti osaks * Pädevusjaotuse küsimused * Euroopa Liidust väljaastumise protseduur * Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 22.Lissaboni leping e reformileping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon * Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping
Eesmärgid: koostööd tehes riike ühendada. EL riikides elab umbes 450 milj. inimest. EL alla kuulub 1.Euroopa Parlament - seadusandlik võim. EP esindab EL kodanike huve. EP kuulub 751 liiget 28 EL liikmesriigist, eestlasi 6(nt. Yana Toom, Kaja Kallas, Indrek Tarand). Ülesanded: demokraatlik järelvalve, tollimaks jne. 2. EL Nõukogu. Sinna kuuluvad peaministrid või presidendid. Peamine otsuseid tegev organ. 3. EL Komisjon. 27 volinikku Eestist, Andrus Ansip. Järelevalvamine seaduste üle. 4. Ülemnõukogu. Põhilised tippkohtumised. 5. Euroopa Kohus. Kontrollikojas kontrollitakse EL raha kasutamist. Praegu seal Juhan Parts. Juncer- EL Komisjoni president. Donald Tusk- EL president. Plussid: hetkel Eesti EL eesistuja- paljud nõupidamised Eestis, juhib tööd. Kultuurikatlas kokkusaamine. Kaasarääkimise EL puudutavates küsimustes ja otsustes. EL abi: rahastusfondid. Miinused: Eesti iseseisvuse
Eesti saab Euroopa Liidu eesistujariigiks aastal 2018 ning Eesti partneriteks on siis Suurbritannia ja Bulgaaria. Euroopa Komisjon (European Commission) Paikneb Brüsselis. EL täitevorgan. Initsiaator, täideviija, kontrollija. Korraldab koos liikmesriikide valitsustega EL-i juhtimist. On kaasatud otsustetegemisse igal tasandil kõigis EL-i tegevusvaldkondades ja seetõttu on tema roll kesksem kui teistel EL-i juhtorganitel. Komisjoni kuulub 27 liiget e volinikku, üks igast liikmesriigist, sh president (portugallane Jose Manuel Barroso), Eestit esindab Siim Kallas, kes juhib sisekontrolli ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid institutsioone. Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib
Suuruse järjekorras: Rahvapartei (Tunne Kelam), sotsiaaldemokraadid (Ivari Padar), liberaaldemokraadid (Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Vilja), rohelised (Indrek Tarand), konservatiivid ja reformistid, ühendatud vasakpoolsed ja Põhjamaade rohelised, vaba ja demokraatlik Euroopa, fraktsioonitud (liikmeid vast ei pea teadma). Euroopa komisjon on sisult Euroopa valitsus e. täitevvõim. See on alaline organ, mis tegutseb Brüsselis. Sellel on 26 volinikku (+president Barroso). Nad kandideerivad oma riigist (aga ei tohi olla erapoolikud), ametisse hääletab Europarlament. Volinik on nagu minister, tal on kindel valdkond, mille eest ta vastutab. "Ministeeriume" kutsutakse peadirektoriaatideks. Ametlikud keeled on inglise, saksa ja prantsuse, aga kõik tuleb tõlkida kõigisse EL keeltesse. Komisjoni ülesanded: algatada seaduseelnõusid, valmistada ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid, jälgida
Eesti saab Euroopa Liidu eesistujariigiks aastal 2018 ning Eesti partneriteks on siis Suurbritannia ja Bulgaaria. Euroopa Komisjon (European Commission) Paikneb Brüsselis. EL täitevorgan. Initsiaator, täideviija, kontrollija. Korraldab koos liikmesriikide valitsustega EL-i juhtimist. On kaasatud otsustetegemisse igal tasandil kõigis EL-i tegevusvaldkondades ja seetõttu on tema roll kesksem kui teistel EL-i juhtorganitel. 16 Komisjoni kuulub 27 liiget e volinikku, üks igast liikmesriigist, sh president (portugallane Jose Manuel Barroso), Eestit esindab Siim Kallas, kes juhib sisekontrolli ja korruptsioonivastase võitlusega tegelevaid institutsioone. Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid
Euroopa Komisjoni loodi 1950ndatel aastatel aluslepingutega. Komisjon on Euroopa Liidu mõistes täidesaatev organ vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest (ELi igapäevaelu korraldamine). Komisjon on oma otsustes riiklikest valitsustest sõltumatu. Tema ülesandeks on esindada ELi kui terviku huve. Komisjoni koosseis (koosneb liikmesriikide ametnikest, tavaliselt tuntud poliitikud ja ministrid) valitakse iga viie aasta tagant. Liikmeteks on 27 volinikku, igast liikmesriigist üks. Volinikud ei ole natsionaalsuse esindajad (riigi huve ei tohi peale suruda) ning neil ei tohi olla muid tööülesandeid. Komisjoni presidendi valivad liikmesriikide valitsused, kelle peab heaks kiitma parlament. President on komisjoni eestvedaja ning organisatsiooniväline esindaja, suhtleb teiste EL institutsioonide ja väliste organisatsioonidega, jagab liikmetele vastutusalasid, juhib komisjoni tööd
enesetäiendamine, töötajatele võimaldatakse erialamesside külastamist ning teistes riikides energiatootmisega tutvumist. Tähelepanuta ei jäeta oskustööliste täiendõpet, pidevalt kontrollitakse pädevustunnistuste olemasolu ja kehtivust. Uue töötaja tulles 25 või töötajate ümberpaigutamisel suunatakse ta vajadusel alg- või täiendõppele mistahes tööks vajalikul alal. Põhja piirkonnas on neli töökeskkonna volinikku. Tänu ettevõtte spetsiifikale on puuduseks töötajate edutamise ja arengu süsteem, mis käesoleval hetkel puudub. Töötajate motiveerimiseks kasutatakse mitmeid viise: Palgasüsteemis merit- ehk lisapalk, samuti tulemuspalk ehk nn 13-s palk, Kollektiivlepingu poolt ettenähtud soodustused matusetoetused, juubelite puhul premeerimine, prillide ja ravimite kompensatsioon, talvepuhkus jne,
aasta kriminaalkoodeksi (Code penal)10 kolmanda raamatu kolmanda peatüki teine alljaotus, „Teenistuskohustuste rikkumisest ning avalike ametiisikute kuritegudest ja kriminaalüleastumistest oma kohustuste täitmisel”. § 4 „Avalike ametiisikute ja eraettevõtete ametisikute äraostmisest”. 177. Iga administratiivse või kohtuametkonna avalikku ametiisikut, iga avaliku administratsiooni agenti või volinikku, kes võtavad vastu ettepanekuid ja lubadusi või saavad kinke või annetusi tegude eest, mis kuuluvad nende teenistuskohustuste või ameti alla, ka seaduslikult, kuid kui need ei ole tasulised, karistatakse häbiposti paigutamisega ja trahviga vastuvõetud lubaduste või saadud asjade kahekordses väärtuses, kuid mitte alla 200 frangi. Käesolevat sätet kohaldatakse iga ülalnimetatud ametiisiku, agendi või voliniku suhtes,
Euroopa Komisjon säilitab ka tulevikus Euroopa Liidus keskse rolli. Ainult Euroopa Komisjonil on õigus algatada õigusakte. Kuid Lissaboni Leping kärbib Komisjoni koosseisu - kui 2009 aastal ametisse kinnitatud Euroopa Komisjoni kuulub igast liikmesriigist üks isik ehk volinik, siis Lissaboni leping näeb ette komisjoni liikmete arvu vähendamist järgmise koosseisu puhul ( alates 1.novembrist 2014 vastab Euroopa Komisjoni liikmete arv kahele kolmandikule liikmesriikide arvust (s.o. 18 volinikku 27 liikmesriigi puhul)). Komisjoni liikmed valitakse rangelt võrdse rotatsiooni süsteemi alusel, mille kehtestab Euroopa Ülemkogu. 2009. aasta aprillis võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta, millega nõutakse 23.augusti kuulutamist üleeuroopaliseks kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete reziimide ohvrite mälestamise päevaks ja Euroopa mälu ja südametunnistuse platvormi loomist, mis toetaks totalitarismi ajaloo käsitlemisele
Koos käib kaks korda aastas. Iga kuue kuu tagant vahetud eesistuja riik. Seal arutatakse majanduse ja poliitilise integratsiooni küsimusi ning ka ELi rolli maailmas. Ministrite Nõukogu - koosneb riikide valitsuste esindajatest. Eesistuja vahetub iga kuue kuu tagant tähestikulises järjekorras. See on seadusandlik organ. Võtab vastu olulisemad seadusandlikud otsused. Ministrite nõukogu juures on liikesriikide alaliste esindajatena suursaadikud. Euroopa Komisjon - 20 liiget ehk volinikku ehk komissari. Asukoht - Brüssel. Esimeheks oli mingil ajal Jacques Delaure. Euroopa komisjon valmistab ette seaduseelnõusid ja tegeleb igapäevaste probleemidega. Euro Paralment - võtab vastu ELi eelarve. Parlament valitakse iga viie aasta tagant. 626 liiget. Jaguneb fraktsioonideks, mis moodustatakse parteilise kuuluvuse järgi. Praegu on parlamendis kõige rohkem vasakpoolseid. Parlamenti kontrollib Euroopa Komisjon. Parlament võib kaasa rääkida seaduseelnõude ettevalmistamisele.
annaabi.ee 
