Tänapäeva maailm (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

põhinev ühiskondlik süsteem Kapituleerima edasisest võitlusest loobuma ja vastastele alistuma Kasvuhooneefekt globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Koalitsioon võimul olevate parteide liit Koalitsioonivalitsus mitmest parteist koosnev valitsus Kodusõda sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Kolhoos ühismajand NSVLs Kolmas maailm vähem arenenud maad Kolmikpakt Sõjaline ja poliitiline liit (JaapanSaksaItaalia) Koloonia asumaa Komitern rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunism poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist Kommunistlik kommunistlike parteide ühendus Internatsionaal

Ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused​. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine.  Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks

Ajalugu

24

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil 1789 - 1815 Pr revolutsiooni ideed kandusid üle Euroopa ● 19. saj kogu euroopa rahvustunnetuse tõus ● toonane keiser Aleksander I (1801 - 1825) reformimeelne Rahvusliku ärkamisaja viis etappi 1. eliit - üksikud ärksad (peterson) 2. haritlaskond (Faehlmann) 3. seltsid - ärkamisaeg (1860-80) (koidula, köhler, Jannsen) 4. poliitiline - radikaalid/mõõdukad (venelaste vs baltisakslaste eeskuju) 5. oma riigi l

Kategoriseerimata

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng

Ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv

Ajalugu

12

pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Kahepooluselises maailmas üritas India leida kolmandat teed. Jaapanis võeti sõjas kaotanud keisrit ei kukutatud. 1947 jõustus uus põhiseadus, mille järgi asendus absolutism konstitutsioonilise monarhiaga. Jaapan valis lääneliku tee. Lähis-Idas algas pidev konflikt, kui juudid asusid veel innukamalt ümber asuma oma ajaloolisele kodumaale, mida kohalikud araablased üldse ei soovinud. Türgi jätkas euroopalikke reforme ja liitus NATOga. Demokraatlik maailm: Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumist, sealhulgas ametiühingute mõju. Tänu Marshalli plaanile ja ÜRO organisatsioonidele taastus Euroopa demokraatlike riikide majandus kiiresti. Peagi jõudsid Põhjamaad heaoluühiskonda. Ameerika Ühendriigid loobusid isolatsionismist ja hakkas aktiivselt liitudes tööd tegema takistamaks kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)

12. klassi ajalugu

22

docx

Ajalooarvestus

pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. c) mille poolest oli Nürnbergi kohtuprotsess eriline; 1. Kohtupidamine puudutas inimsusevastaseid kuritegusid 2. Ei arvestatud kohtualuste väiteid, et nemad oli vaid käsutäitjad 3. Inimsusevastased kuriteod kuulutati argumentideks d) millised karistused määrati? Sõjatribunal karistas 12 kohtualust surmanuhtlusega ja ülejäänud said erineva pikkusega vanglakaristuse. 13. Tänapäeva Venemaa. a) Boriss Jeltsin ja tema reformid; Jeltsin oli Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991­1999). Demokraatliku suuna võtmine, turumajandusele üleminek, ettevõtete erastamine, mille tõttu tekkis ebavõrdsus, vabam meedia, NATO ja Venemaa suhte areng, mis Jeltsini ametiaja lõpus jõudis ikkagi sügavasse madalseisu. Keelustas Nõukogude Liidu Kommunistliku partei ja Venemaa Kommunistliku partei tegevuse.

Ajalugu

Kommentaarid (1)