Otsuse ref korraldamise kohta teeb riigikogu. Refil osalevad kõik hääleõigulikud Eesti kodanikud, kui üle 50% on poolt on otsus vastu võetud kui rahvas hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodanikul
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus
arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992). Kohaliku omavalitsus üksusteks on vald ja linn, mis alluvad kohalikule maavanemale, valda juhib vallavolikogu ja linna linnavolikogu, volikogud panevad ametisse valla- või linna valitsuse (peab aru andma volikogu ees) ja juhi, valitakse 4 aastaks, kuhu võivad kandideerida isikud, kes on elanud koha peal 5 a ja kantud omavalitsus üksuste registrisse, mittekodanikud saavad ainult hääletada, kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks. Kohalik omavalitsus korraldab sotsiaal abi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, ja kohalik asutuste ülalpidamist.
Maavalitsuse tööd juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus Vallad ja linnad on omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Omavalitsusüksusi on kokku 247: 205 valda ja 42 linna. Linnasid on küll kokku 47, nendest viis on aga vallasisesed linnad, mitte omavalitsusüksused (näiteks Otepää, Karksi-Nuia). Kohalikel valimistel valitakse valla ja linna volikogud ning need kinnitavad ametisse valla- või linnavalitsuse. Eesti praegune haldusjaotus ei rahulda ühiskonna tegelikke vajadusi ja sageli räägitakse uuest haldusreformist. On tehtud mitmeid ettepanekuid praeguste haldusüksuste muutmiseks.
poliitilist võimu nad ootavad ja saavad kaasa rääkida riigi elu korraldavates küsimustes, mis on omane demokraatlikule riigile. Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus määrab sageli rahva tahte otsustada oma maal toimuva üle, käia valimas, arutleda aktuaalsetel teemadel. Demokraatlikul maal valitakse esinduskogud valla ning linna volikogud kodanike või elanike poolt, mis on üheks rahva iseseisvuse näitajaks. Meie riigis on olemas erakonnad ja valimisliidud, kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest. Vabad valimised peaksid olema need, kus inimesed saaksid valida oma südametunnistuse kohaselt nende inimeste poolt, keda nad näeksid meelsasti kas riigikogus või linna/valla volikogus
Demokraatia väärtused meie ühiskonnas Mõiste "demokraatia" pärineb antiik-Kreekast. Kreeka keeles demo tähendab rahvast ja kratos võimu omama, seega on võim rahva käes. Demokraatlikuks vabariigiks nimetatakse riiki, kus kõrgeima riigivõimu esindajaks on rahvas. Nimelt rahvas valib parlamendi, osadel maadel ka presidendi. Rahvas valib linna ning valla volikogud ja mõnel maal ka linnapead, vallavanemad ja hulga teisi ametikandjaid. Demokraatia toimib siis, kui on palju kodanikualgatuse ühinguid ja toimib mitmekülgne koostöö, sest erinevad rühmad saavad riigi elu paremini jälgida, kui igaüks meist üksikult. Ka nende ühingute sees peab tegutsema demokraatlikus ja avatud vaimus. Ja nii toimib see kuni perekonnani välja. Ka perekonnas on vaja asju ühiselt arutleda ja arvestada teistega
mitmepoolne üksikregulatsioo regulatsioon n Ühepoolne Haldusakt või Haldusakt või regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või regulatsiooni korral: määrus MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme. o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine
Ühiskonnas on indiviididel üheaegselt nii ühised kui ka vastandlikud huvid kuid ühiste huvide olemasolu ei vii iseenesest koostööle ja erihuvid on seotud nii koostöökasude loomise kui ka jaotamisega. Institutsioonide mõte on koostöö võimaldamises ning mõnel juhul ka takistamises. · Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid). · Institutsioonid aitavad ühiskonna korraldust paremini struktureerida sõjavägi kaitseb, valitseja määrab ülalpidamiseks ressursse, tolliametnik kogub makse... · Ühiskonna struktuuris (hierarhias) olevad kohad muutuvad ihaldatavateks, andes teatud positsiooni, hüve, mõju, võimu vms.
mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. 10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Iseloomustav oskus arvestada enamuse(rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. 11 Miks on vaja valimiste funktsioone? Miks on vaja valimisi? 12 Valimised tagavad valimiste koosseisu vahetumise. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse : iga 4a. tagant President valitakse : Iga 5 aasta tagant, 13 Valimiste kaudu esitavad kodanikud nõudmised riigivõimule. Rahva tahe, Arutavad valijate nõudmisi Võtavad vastu seadusi 14 Valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva resiimi toetuspinna suurused Rahva usalduse heaks indikaatoriks. 15 Valimised harivad riigikodanikke poliitiliselt Inimesed tarbivad rohkem poliitilist teavet(kampaania perioodidel) Viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega.
valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne annab pigem eelise suurparteidele ning proportsionaalne annab võimalusi ka väikeparteidele. Mõlemal süsteemil on omad eeliseid ja puudused, kuid leian, et demokraatia seisukohast lähtudes on proportsinaalne süsteem rohkem õigustatud. Proportsionaalne süsteem on kasutusel näiteks Baltimaades, majoritaarne Indias, USAs ning segasüsteem Saksamaal.
Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte Esindusdemokraatia suund Võimul vähemus (eliit) arvestab enamuse (rahvaga) Valimiste funktsioonid - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (korrapäraselt toimuvad ehk korralised valimised: parlament ja kohalikud volikogud iga 4 a tagant, president 4-6 erakorraline parlamendi laiali saatmise tõttu) - vahendada võimude kodanike nõudmisi - rahva usalduse indikaatoriks (kõrge, stabiilne valimine=tugev demokraatia) - harin funktsioon (kampaaniaperiood, teave erakondade vaadetest) Üldised valimised - ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) - puudub varanduslik piirang - kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) - tervise piirang ja teovõimetud
Seda nim võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Tähtsa osa omab kohalik omavalitsus. Demokraatik valitsemine a) võim ei ole koondatud ühe isiku või valitsuse kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus- valitsemisasustuste omavaheline tööjaotus on pidurdusmehhanism mis takistab poliitilise võimu konsentratsiooni. Võim on lahutatud a)seadusandlikuks(parlament, volikogud) b) täidesaatev(valitsus) c)kohtuvõim President a) määrab peaministri kandidaadi b) teeb ettepaneku õiguskantsleri nimetamiseks c) nimetab kohtunikud Kõik need peab heaks kiitma riigikogu. Valitsus vastutab riigi poliitika elluviimise eest ja annab aru parlamendile. Tulenevalt presidendi ja parlamendi vahelisest võimujaotusest rakendatakse demokraatia põhimõtteid erinevalt: Parlamentaarne demokraatia-(riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega)
Euroopa Komsijon e EL valitsuses on 28 voliniku kohta. Ülesanded: *mõtleb välja õigusaktide eelnõud, *järelvalve teostamine, *esindada Euroopa Liitu välissuhetes, *kontrollib eelarve teostus. Täidesaatev võim: Komisjon e EL valitsus (5 aastat). Komisjoni presidendi valivad liikmesriigid, on 28 volinikku. Peadirektoraadid e EL-i ministeeriumid. Igal riigil töötab EL-I juures oma diplomaatiline esindus. KOV Eestis: LINNASID: 30. Esinduskogu: linna/valla volikogud. Ül: 1)valla/linna eelarvete vastuvõtmine, 2)valla/linnapea valimine, 3)maksude kehtesatmine. Õigusaktid: õigus(e üksik küsimused) ja määrus(üldised küsimused). Moodustab komisjoni. VALLAD: 185. Täitevõim: valla/linna valitsus. Moodustamine: volikogus luuakse koalitsioon, hääletus. Juhid: vallavanem, asevallavanem ning linnapea, abilinnapea. Vallavalitsuse ül: *juhib valla/linna igapäevast elu, *esindab valda/linna riigi ees, *koostab valla/linna eelarve
4. Õigusaktid ja nendevaheline suhe (TV lk 26) Õigusakti võtab vastu : Õigusakti liik: 1) Rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud riigikogus. 2) EV kodanikud Põhiseadus ehk konstitutsioon 3) EV riigikogu Seadused 4) EV president Seadlused 5) EV valitus Määrused, korraldused 6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. 5. Põhiseadus (TV lk 27,28 (ül 37 ei pea)) Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. AJALUGU. * Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. * Järgmine põhiseadus astus jõusse 1933 aastal * Kolmanda põhiseadusega seati sisse presidendi ametikoht aastal 1938. * Praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992 28.juunil
raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine * demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) * otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel * esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlament, volikogud) vahendusel * avalik arvamus ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse * sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel * sotsiaalne kihistus rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud
4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud? Kes võivad valida? Kes võivad volikogusse kandideerida? Kuidas pannakse ametisse vallavanem? Neljaks aastaks, hääletada võivad kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Volikogusse võib kandideerida kõigi Euroopa liikmesmaade kodanikud, kui tal on selle omavalitsuse püsielanik. Vallavanem pannakse ametisse volikogu poolt ning see toimub alati kohalike valimiste järel
Riigivõimu eripära: Riigi võim on ülimuslik ja suveräänne. Riik on võimu teostamise aparaat. Temast kõrgemat ei ole (Rahvusvaheline õigus on ,aga tal pole otsest võimalust riigile dikteerida, mida teha.) 2009-11-02 RIIGIVÕIMU TUNNUSED: · ainuõigus kehtestada seadusi (seadused võtab vastu parlament, seadused esitatakse kirjalikul kujul ühiskondlikenormidena) · ainuõigus koguda makse (kohalikud volikogud võivad kehtestada seadusi mingis piirkonnas) · ainuõigus kasutada vägivalda (ainult politsei võib seda teha, turvamees ei tohi, ka piletikontroll peab olema riigivõimu esindaja, kaitseväe kaasamisel peab andma neile vähemalt abipolitsei staatuse ) 1 · riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile, kes on riigi territooriumil k.a.
…EKRE………………….., Reformierakond…. ja Vabaerakond……… . 13) Parteisid tähistatakse ka sõnaga ……erakond………………………………… . 14) Eesti Vabariigi valitsust juhib …peaminister……………………………, praegu on sel kohal Taavi Rõivas……..…. 15) Taasiseseisvunud Eesti presidendid on olnud L.Meri,A.Rüütel,T.H.Ilves……………………… . 16) Parlament valitakse …4…… , president 5……… ja kohalikud volikogud …3….. aastaks. 17) Eesti kohtusüsteemi kolm astet on ……Maakohus,Halduskohus….. , … Ringkonnakohus……………………………… ja …Riigikohus……… . 18) Eestis kehtib …sega….. majandus.(Eesti on turumajanduslik riik) 19) Kohaliku omavalitsuse üksusteks on linnad ja vallad…………………………….. . 20) Parlamendi ja kohaliku volikogu valijaskond erineb selle poolest, et …KOV valimistel saab hääle anda
Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. 1.3 Haldusjaotus Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna- Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad
1)sotsiaalabi ja -teenuseid 2)vanurite hoolekannet, 3)noorsootööd, 10. Kuidas toimuvad presidendivalimised Eestis? Too välja kaks erinevat võimalust. 1)Riigikogu valib Eestis presidendi, milleks on vaja Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus, s.o 68 häält. 2)Kui riigikogul ei õnnestu valida Vabariigi President, siis läheb valimine valimiskogusse. (Valimiskogu ühe osa moodustavad parlamendi liikmed. Teise osa valivad kohalike omavalitsuste volikogud, lähtudes riiklikku registrisse kantud hääleõiguslike kodanike arvust oma haldusterritooriumil presidendi valimise aasta 1. jaanuari seisuga.) 11. Millega tegelevad õiguskantsler ja riigikontroll? Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate.Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid
edutamise. Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus: KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused). KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad. Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline.
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks
4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks. Parlament ja volikogud valitakse iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Vastavalt põhiseadusele võivad valimised toimuda sagedamini, mida nimetatakse erakorralisteks valimisteks. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad, millised parteid ja kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Siit teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeel on taani keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles[2]. 1.3 Haldusjaotus Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna- Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga[2]. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad
Valimised Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimistulemused määravad, millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest.
ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse
valimisikka, tuleb kindlasti midagi ette võtta. Tuleks rohkem teadvustada, et noored ja nende arvamus ja nende arvamus on tähtsad. Vaatame kordki kõrvale sellest mustrist ja hakkame tegutsema. Vanemad, suunake oma lapsi! Mitte oma vaateid või ideid peale surudes, vaid selleni suunates, mis poliitvaldkonda mõista aitab. Pean silmas näiteks erinevaid noorteorganisatsioone ja -ühendusi, mida on Eestis palju, näiteks maakondlikud noortekogud või väikevaldade volikogud. Minagi sain tänu noortevolikokku astumisele selgema pildi poliitikast. Seisan oma vallas noorte huvide ja eelistuste eest, noortevolikogu on avanud mulle uksed poliitikamaastikule. Olen tänu volikoguga liitumisele osalenud paljudel erinevatel koolitustel näiteks poliitika mõjutamisest, mida on korraldanud katusorganisatsioon Eesti Noorteühenduste Liit (ENL). Miks mitte tuua noorteorganisatsioonid nende põnevamaks ja araktiivsemaks muutmise nimel ühiskonnaõpetuse õpikutesse
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on
Demokraatia tüüpide võrdlus Demokraatia tüüp Põhijoon Võtme-institutsioon Kodanikutüüp Liberaalne vabadus, sõltumatu kohus aktivist, oma õiguste demokraatia mittesekkumine eest seisja Esindus- esindajate valimine, parlament, ratsionaalne demokraatia kes omavad volikogud hääletaja mandaati Allikas: Anu Toots, Tallinna Ülikool, 2006 14
Riigi Teatajas. Mõnevõrra teistsugune on olukord välislepingutega. Kui riigikogu on ratifitseerinud mõne välislepingu, mis on vastuolus mõne Eesti seadusega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks, täiendamiseks ja täpsustamiseks antakse välja määrusi. Kõige tavalisemad on määrused, mida antakse seaduse täitmiseks seaduse enda alusel. Eestis teevad seda üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid, kohalikes küsimustes omavalitsuste volikogud. Teatud hädaolukordades võidakse täitevvõimule anda ka seadusandlikke volitusi. Näiteks kui Riigikogu ei saa koguneda, siis võib president koos Riigikogu esimehe ja peaministriga anda välja seaduse jõuga seadlusi. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puudutavaid seadusi ning nn 51 poolthääle seadusi (kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus jne). Mahukamaid määrusi kutsutakse määrustikeks
- KOV-de süsteem rajaneb haldusterritoriaalsel jaotusel: osariigid (v.a mõned erandid) jagunevad maakondadeks. Maakonnad eksisteerivad väljaspool linnaasulaid. Linnad on maakondadest eraldi. Suurlinnade KOV organitel on maakonnaorganite volitused. Maakonnad jagunevad town'ideks ja township'ideks. USA-s eksisteerib suur arv eriringkondi, mille piirid ei lange kokku haldusterri-toriaalsete üksuste piiridega. - Maakondades valib elanikkond volikogud (komiteed), samuti valitsused ja mõned ametiisikud (serif, prokurör, koroner, laekur jt) USA-s on välja kujunenud kolm linnajuhtimissüsteemi: 1) volikogu-mänedzer- elanikkond valib linnavolikogu. Selle istungeid juhatab volikogu poolt valitav linnapea, kuid ta ei ole täidesaatvaks organiks. Volikogu valib teatud tähtajaks ametniku mänedzeri, kellele antakse täidesaatev võim. Faktiliselt määrab tema volikogu tegevuse, koostab linna eelarve,
tagasi * peaminister sureb NB! Peaministri tagasiastumisele järgnevad uued Riigikogu valimised, sest Riigikogu on see, kes valitsuse ametisse kinnitab. Kohalik võim. Kohalikeks haldusüksusteks on vallad ja linnad. Kohalik võim moodustub valla- või linna volikogust (seadusandlik võim ) ja selle poolt valitud valla- või linnavalitsusest (täidesaatev võim) Volikogud valitakse kohalike elanike poolt. Valida võivad ka mittekodanikud, aga nad peavad olema antud paigas elanud viimased 5 aastat. Valimisiga 18.a.-st. Kandideerimise iga kohalikku volikogusse ka 18.a. NB! Mittekodanikud kandideerida ei saa. Volikogu valib endi hulgast volikogu esimehe ning seejärel valla- või linnavalitsuse ja see omakorda vallavanema või linnapea. Volikogu ülesanded: · valib valla- või linnavalitsuse · võtab vastu kohaliku eelarve
kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Jüüti poolsaare lõuna osas (Saksamaa piiri lähedal) suheldakse ka saksa keeles. 3 1.3. Haldusjaotus Taani on administratiivselt jaotatud 5 regiooniks: Pealinna regioon, Sjællandi regioon, Lõuna- Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad
inimõigused - üleüldised ja võõrandamatud õigused (näit. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. Inimõigused klassifitseeritakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks; majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. institutsioon - asutus, organisatsiooniline korraldus. Eristatakse poliitilisi institutsioone (erakonnad), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid) institutsionaliseerumine - organisatsioonide loomine sotsiaalsete huvide edendamiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks edastamiseks võimudele integratsioon (2), integreeritud ühiskond - kooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes
saanud. Fraktsioon-Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega,kahte sorti : ajutised(probleem tekib vaja lahendada) ja alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad ). Kohalik omavalitsus. Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linna valitsuse ,volikogu esimees Tartus on O.Raju .Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea.On ka abilinnapead.Haridus-ja kultuuri abilinnapea on Jüri Säsi. Valitakse iga 4.aasta järel,volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. Eli juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused,mis asuvad Brüsselis,Luxemburgis ja Strasbourgis.Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise,kompromisside tulemusena.Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid,mis ühtlustavad reegleid kõigis liikmesriikides. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonna majandusressursid.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Fraktsioon - Kõigi erakondade saadikud moodustavad selle. Komisjonid tegelevad asjade menetlemisega, kahte sorti ajutised (probleem tekib vaja lahendada) alalised(Euroopa Liidu,kultuuri-jäävad asjad) Kohalik omavalitsus. Valla /linnavolikogu valib ja kinnitab valla/linnavalitsuse, volikogu esimees Tartus on Aadu Must. Valitsuse moodustab vallavanem ja linnapea Tartu linnapea on Urmas Klaas. On ka abilinnapead. Valitakse iga 4.aasta järel, volikogud lahendavad kohaliku elu küsimusi. Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus. ELi juhivad liikmesriikide esindajatest loodud asutused, mis asuvad Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Igal juhtimisasutusel ehk institusioonil on oma roll ning otsuseid tehakse pidevate läbirääkimise, kompromisside tulemusena. Institutsioonide ülesandeks on luua seaduseid, mis ühtlustavad reegleid kõigis liikmesriikides. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonna majandusressursid.
3) Erakond kasutab oma tahte läbiviimiseks valijate toetust ning meediat. 16 Survegrupp kasutab lobismi e kuluaaripoliitikat. Maksud Otsesed maksud maksud, mis laekuvad riigile ilma vahendajateta Kaudsed maksud maksud, mis sisalduvad hinnas (kaubad või teenused) ja mis läbivad vahendaja (nt kauplus) NB! Makse saavad kehtestada 1) Riigikogu parlamendina ning 2) kohaliku omavalitsuse volikogud Kohalikud maksud Eesti riigis: 1. Reklaami- ja kuulutustemaks 2. Täiendav füüsilise isiku tulumaks (toob kaasa tulude vähenemist -> tekivad fiktiivsed elukohad) 3. Paadimaks 4. Mootorsõidukimaks 5. Loomapidamismaks 6. Lõbustusmaks 7. Teede ja tänavate sulgemise maks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA VOLIKOGU. 1. Sotsiaalmaks 2. Käibemaks 3. Tulumaks 4. Maamaks 5. Aktsiisimaksud 6. Tollimaks EELNEVAID SAAB KEHTESTADA RIIGIKOGU.
kindlale arvule subjektidele. Kui õigustloov akt ei ammendu paarikordse täitmisega, siis õiguse üksikakt (haldusakt) ammendub ühekordse täitmisaktiga. MUU Eestis kasutatakse ka direktiive, juhendeid, korraldusi, käskkirju jne. Nende legaaldefinitsioone objektiivsest õigusest ei leia. Tuleb lähtuda põhimõttest, et lugeda määrusteks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need aktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). § 154 – KOV otsustab kohalikku elu, selle volikogud ja valitsused võivad vastu võtta määrusi. Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui selle siduvus ulatub väljapoole kehtivusala, siis vajab ta selleks riigiorgani abi. Kollektiivleping on Saksamaal „tariifleping”, Šveitsis „ühtne tööleping”. Sellist üldist seotust
See tähendab, et enamik kandidaate seatakse üles erakondade nimekirjas. Kandideerida võib ka nimekirjaväliselt, üksikkandidaadina. Paraku pole ühelgi üksikkandidaadil õnnestunud koguda Riigikogusse pääsemiseks vajalikku hulka hääli. Demokraatia üks oluline tunnus on ka valimiste korrapärasus ehk regulaarsus. See tähendab, et kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised. Eestis valitakse uued volikogud iga kolme ja Riigikogu iga nelja aasta järel. Presidenti valitakse aga iga viie aasta tagant, kusjuures üks isik ei tohi olla sellel kohal rohkem kui kaks tähtaega (10 aastat) järjest. Valimiste tulemusel vahetuvad paljud saadikud ning seeläbi pääsevad poliitikas mõjule uued huvid ja seisukohad. Kolme- või nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei taga rahva piisavat osavõttu valitsemisest. Seepärast räägitaksegi sageli vajadusest suurendada osalusdemokraatiat.
varasem teenistuskogemus) n Avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel Riigisisene võimujaotus n Keskvalitsus: parlament (Eestis riigikogu), valitsuskabinet (Eestis valitsus), haldusasutused e administratsioon (Eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik- õiguslikud asutused) n Kohalik omavalitsus (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad) Kohalik omavalitsus Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse
Marksistlike ideede levitaja. Jaan Tõnisson. ,,Postimees". Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Venestumise ja saksastumise vastane. Nõudis eestikeelset haridust. Toetus rikkamale elanikkonnale. Konstantin Päts. ,,Teataja". Taotles majanduslikku ja poliitilist võrdsust. Liidus vene demokraatlike jõududega. Toetajad haritlastes, linnakodanikes, maarahvas. 1866 vallakogukonnaseadus seadusega vald vabastati mõisnike võimu alt. Välja kujunes vald kui haldusüksus, volikogud ja vallavanema amet. Siit alga eestlaste poliitiline tegevus. 1870 valmib esimene raudtee lõik: Paldiski-Peterburi. Raudtee hakkab enese ümber koondama asustusi. Kaubandus elavnes raudteede ehitamisega. Sadamate osakaal vähenes, kuna Venemaa orienteerus Mustale Merele. Sisse veeti masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Välja vilja, lina ja puitu. Sisekaubandus suurenes, kuna talurahva maksejõulisus kasvas. Mõisatest kujunesid suurmajandid, kus töötasid ainult palgatöölised
ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamise; 4) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise; 5) elanike arvamuse väljaselgitamise asjaomasel territooriumiosal asustusüksuste kaupa. Asjaomane volikogu teeb otsuse piiride muutmise taotluse kohta pärast kõigi eelpool nimetatud küsimuste lahendamist. Piiride muutmisel esitavad asjaomased volikogud maavanemale: 1) volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta; 2) seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus ning ühe omavalitsusüksuse koosseisust teise omavalitsusüksuse koosseisu arvatava territooriumiosa suurus (pindala) ja alaliste elanike arv; 3) valla või linna, mille piiride muutmist taotletakse, maakatastrikaardi, kuhu on märgitud nii haldusüksuse senine kui ka kavandatav piir koos piirimuudatustega, ning kavandatava
Mida tähendab legaal-ratsionaalne domineerimine ning kuidas see on seotud bürokraatiaga? Põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulisetl sidemetel. Mida tähendab institutsioon? Kasutatakse ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus. Vaimses vormis. Milliseid institutsioone tunnete? Politoloogias eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid). Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Neil J. Smelser 1994). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, tegutsemismallide jms püsiv kogum, mis reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerides inimesi kindlatesse rollidesse,
2.1 Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang režiimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4–6 aasta tagant. Valimised võivad leida aset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valmiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas.
o naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi. Sünnipärasest kodakondsusest on võimalik loobuda. Võimalik tagasi taotleda, kuid sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Dressen võeti ära, Herman Simm ei võetud (sündinud EV) Eesti kodanik tähendab füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus Riikkondsus kitsam mõiste kõige rohkem õigusi kõik kodanikud o olla valija ja olla valitud (volikogud, riigikogu). o Privileegid o Riikliku garantiisid ja kaitset (välisriigis hätta jäädes vargus/vägivallarünnakud) võimalik läbi saatkondade kaudu abi paluda o Avalikus teenistuses teenida (Vaid EV kodanik) + ametikohad kuhu saavad EL o Sünnipärast kodakondsust pole võimalik ära võtta. o Kaasvastutus riigi elu kujundamisel ja juhtimisel Laiem mõiste - Riigi ja isiku suhte piiratum vorm
Riksdagi ombudsmanid alluvad vastavalt Rootsi põhiseaduse 12. peatüki artiklile 6 Riksdagile. Vastavalt Riksdagi seaduse (Riksdagsordningen) 8. peatüki artiklile 10 on neid arvult neli, kusjuures üks on ülemombudsman. Riksdagi ombudsmanid teostavad järelevalvet riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusorganite ning kohtute üle. Järelevalve ei laiene valitsusele, ministritele ega poliitilisi otsuseid langetavatele kollegiaalorganitele nagu Riksdag ja kohali- ku omavalitsuse volikogud.*15 Soomes loodi Rootsi eeskujul justiitskantsleri amet Soome üleminekul Vene riigi koosseisu 19. sajandi algul. Küll aga ristiti põhjanaabrite justiitskantsler esialgu prokuröriks (prokuraattori) ning lisati talle süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse (perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige
2/3 Riigikogu koosseisu toetuse. Kui ka siin presidendi valimine ebaõnnestub, siis kutsutakse selleks kokku Valimiskogu. Viimastel presidendivalimistel jõudsid kolmandasse vooru jällegi Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kes said vastavalt 52 ja 32 häält. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Vastavalt valijaskonna hulgale võisid erinevad volikogud delegeerida Valimiskogusse üks kuni kümme oma esindajat (nt Tallinna linn 10, Tartu linn 4, Pärnu 2 esindajat). 1996.a. presidendivalimiste ajal oli Valimiskogu suuruseks 374 isikut. Riigikogus toimunud viimase valimistevooru kandidaadid muutusid automaatselt ka kandidaatideks Valimiskogu jaoks. Lisaks neile võisid Valimiskogu 21 liiget seada üles ka oma kandidaadid. Teoreetiliselt oleks võinud seega kandideerida 19 isikut
sisaldub uus õigus) määruseid. Eesti ôiguskorras kasutatakse ka teisi ôigusaktide nimetusi. Näiteks direktiiv, juhend, korraldus, käskkiri. Kohalikud omavalitsused pole riigiorganid. Pôhiseaduse alusel on kohalikud omavalitsused kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. Neil tuleb seega oma pädevuse realiseerimiseks vastu vôtta ôigusakte. Üldaktide (ôigustloovate) tähenduses vôtavad kohalikud omavalitsused vastu määrusi (volikogud ja valitsused). Kohaliku omavalitsuse pädevust reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. 17. Õigusnorm ja õigusnormide liigid Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on ius scriptumis lause vorm. Tegemist on nn. "
Riiklikul tasandil peetakse silmas kogu riigis võimu omavaid institutsioone nagu valitsus koos ministeeriumitega, Riigikogu (Eestis) või kohtuorganid. Regionaalsel tasandil Eestis eraldi riigiasutusi ei ole. Suuremates riikides võivad nendeks siiski olla nt osariikide (USA), liidumaade (Saksamaa), kantonite (Šveits) või kubermangude (Venemaa) administratiivsed asutused. Kohalikul tasandil korraldavad Eestis võimu linna- ja vallavalitsused ja nende volikogud. 40. Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste pakkumisel? Avalik-õiguslikud ettevõtted on loodud pakkumaks hüviseid, mida tarbivad konkreetsed indiviidid. Tegemist on hüvistega, mille pakkumist saaks korraldada ka eraettevõtte kaudu, kuid turutõrgete tõttu ei oleks see ühiskonnale efektiivne. Lisaks ülikoolidele on avalik- õiguslikud asutused ka nt Haigekassa, muuseumid ja teatrid. 41
annaabi.ee 
