Ühiskonnaõpetus: 1. peatükk - KT kordamine (3)

* Ühiskond – inimeste kooselu vorm
* Ühiskonna struktuur – ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud
* Riik – organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga
* Avalik sektor – ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine
* Erasektor – ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine
* Mittetulundussektor ehk kolmas sektor – ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele
* poliitika – riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus
* majandus – tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond
* Kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad
* Kodanikuühiskond – ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone- ja ühendusi
* moraal – moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted, mida sunnib täitma inimese sisetunne ja tõekspidamised
* eraelu – indiviidi isiklik elukorraldus
* õigus – riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum
* rass – ühesuguse nahavärvi ja VÄLISTE tunnustega inimeste rühm
* rassism – mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks
* rahvas – ühe riigi või maa-ala elanikud
* rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril
* demograafia – rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist
* rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel
* migratsioon – rahvastikuränne
* sisemigratsioon – rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi
* välismigratsioon – rändamine ühest riigist teise
* integratsioon ehk lõiming – rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära
* Kommunikatsioon ehk suhtlemine – informatsiooni vahetamine suhtlemise teel
* massikommunikatsioon – paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest
* interaktiivne kommunikatsioon – suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet
* tsensuur – riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine
* demokraatia – valitsemisvorm , mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel ( esindusdemokraatia )
* otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
* esindusdemokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude ( parlament , volikogud) vahendusel
* avalik arvamus – ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse
* sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel
* sotsiaalne kihistus – rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud
* leibkond – ühise majapidamisega kooselavad inimesed, kes ei pruugi omavahel sugulased olla
* perekond – abielupaar koos järglaste (ja lähisugulastega); perekonnasuhteid reguleerivad seadused ja tavad
* ülalpeetav – see, kes ei saa palka; pensionär, laps, puudega inimene
* tööjõud – ühiskonna töövõimelised inimesed
Ühiskonna vanus: 5-6 miljonit aastat
Algsed kooselu põhjused: toiduhange, turvalisus, järglaste saamine
Kooselu vormid:

inimkari – koosseis polnud püsiv, ühine töö ja vara

sugukond – koos elasid sugulased ehk püsiv kollektiiv , ühine töö ja vara

külakogukond – augulaste kõrvale asus elama ka võõraid, kujunes välja eraomand , oma perekonnas tööriistad ja vara

riik – organiseeritud kogukond, oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga
Millised on kodanikuühiskonna tegevuse eesmärgid?

• kohaliku elu edendamine
  
• inimeste ühtekuuluvustunde tugevdamine
  

Mida annab inimestele kodanikuühiskond?

• võimaluse ennast teostada
  
• kujundada elu vahetus koduümbruses
  
• tunda end täisväärtusliku ühiskonna liikmena
  

Näited: korteriühistud, korporatsioonid, spordiklubid
Kommunikatsioon 1) vahetu – silmast silma rääkima
2) vahendatud - kirjad, käskjalad, mobiiltelefon
Massikommunikatsioon 1) omadused: teabe kiire edastamine, avalikkus , kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, infotarbijate passiivsus
2) vahendid (massimeediumid – mõeldud suurtele rahvahulkadele): ajalehed, ajakirjad , raadio, televisioon , arvuti
Interaktiivne kommunikatsioon 1) Iseloomulik: tarbija aktiivsus – otsi, loo ja edasta teavet
2) Eelised: levik, kiirus, odavus, kättesaadavus
DEMOKRAATLIK ÜHISKOND
MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND
Vaba ajakirjandus
Ajakirjandust kontrollib võimupartei
Palju infoallikaid
Lubatud on 1-2 infoallikat
Teabe eest vastutab väljaandja
Teave läbib eeltsensuuri
Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev
Võimu tegevus on avalikkuse eest varjatud
Kasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid.
Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu (nn raudne eesriie )
Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud.
Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav informatsioon.
Mille poolest erinevad inimesed üksteisest?

• Välimus, iseloom, nahavärv, rahvus, tavad
  

Milline erinevus on kõige silmapaistvam?

• Rass
  

Kuidas tekivad rassid ?

• Erinevad inimesed elavad erinevate looduslike oludega kohtades ja selle järgi ongi kujunenud rassid (nt kollane rass – Araabias on liiva nii palju, et nahavärv on liivaga sarnane)
  

PÕHIRASSID:

Europiidne ehk valge rass

Mongoliidne ehk kollane rass

Negriidne ehk must rass
Näited rassivastasusest: Neegerorjade kasutamine usas
Miks tuntakse eestlasi rassistidena?

• Eestlased on umbusklikumad ja kinnisemad ja võõrad võivad selle kinnisuse põhjal teha valed eelarvamused .
  

• Bioloogiliselt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki – homo sapiens
  

Miks ei ole tänapäeval enam palju selliseid riike, kus elab ainult üks rahvus?

• sõjad, vallutused , migratsioon
  

Mida saadakse teada demograafilistest uurimustest ?

• rahvaarv, surmade arv, sündide arv, iive
  

Millal on iive positiivne?

• Siis kui sünnib rohkem kui sureb ja rändab välja vähem kui sisse tuleb
  

Millal on iive negatiivne?

• Siis, kui sureb rohkem kui sünnib ja rändab välja rohkem, kui sisse tuleb. (EESTI)
  

Põhjused miks Eesti iive on negatiivne:

• töötus
  
• vähe võimalusi
  
• majanduslangus
  
• uudishimust reisimine
  

Miks sünnib Eestis vähe lapsi?

• perekonda planeeritakse
  
• majanduslik seis
  
• levinud on viljatus
  

Miks on Eestis suur suremus ?

• vananenud ühiskond
  
• alkoholism (õnnetused)
  
• vähk
  
• liiklusõnnetused
  
• enesetapud (majanduslangus, probleemid)
  

Miks rännatakse Eestist rohkem välja kui sisse?

• töötus
  
• paremad võimalused ja tingimused mujal maailmas
  
• parem palk mujal
  
• õppimisvõimalused
  

Millised on migratsiooni põhjused?

• sunniviisiline küüditamine
  
• võimalused mujal