Trühvlid Eestis (0)

Q: Miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud?

Vastus leiad õppematerjalist: Trühvlid Eestis

Q: Miks peaksid seened oma viljakehi peitma?

Vastus leiad õppematerjalist: Trühvlid Eestis

Keskkool - Bioloogia - Botaanika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud?
Miks peaksid seened oma viljakehi peitma?

Tartu Kivilinna Gümnaasium
TRÜHVLID EESTIS
referaat
Nimi VIII D
Tiina Sõber õpetaja nimi
Tartu
2012
Trühvel
Sõna trühvel tuleneb ladinakeelsest terminist tuber , mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". Tuber'ist sai sõna tufer, millest Euroopas tuletati mitmeid erinevaid termineid: prantsuse keeles truffe, hispaania keeles trufa, taani keeles Trøffel, saksa keeles Trüffel, rootsi keeles tryffel, hollandi keeles truffel, poola keeles trufel, horvaatia keeles tartuf, portugali keeles sõnad trufa ja túbera on sünonüümid. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tr%C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia )
Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad viljakehad moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Tr%C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia )
Ajakiri Eesti loodus lisab sellele,et trühvli viljakeha on ümar ning see on seene paljunemisorgan, kus valmivad eosed. Viljakehi moodustatakse aastaringselt , olenevalt liigist, ning neid leiab orgaanikarikkast kõdukihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.
Teadlased ei ole veel leidnud ühest vastust küsimustele, et miks on niisugune viljakehavorm üldse tekkinud? Miks peaksid seened oma viljakehi peitma? Samas on leitud, et maasisese viljakehaga seeni kasvab kõige rohkem pika põuaperioodiga piirkondades. Arvatakse, et see on tingitud vajadusest kaitsta end juhusliku läbikuivamise ja ka kiire mädanemise eest väga sademeterohkel ajal. Maasisesed viljakehad on palju pikaealisemad kui maapinnal kasvavad jalaga vormid.Paljud on võimelised säilima üle talve, samal ajal kui pilvikute ja puravike viljakehad hävivad hilissuvises kliimas poole nädalaga.
Enamik trühvlitest kasvavad lehtpuude juurte all. Seene kooselu kujuneb vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks tammeliigid. Trühvlid eelistavad savikat ja lubjarikast, kergesti vett läbilaskvat pinnast. Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad Euroopas: Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias.Kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid.
Trühvlite tekkelugu ulatub ilmselt dinosaurusteaega. Esmakordselt mainiti trühvleid 4. sajandil e.m.a. Arvati, et trühvlid on mõistatusliku päritoluga; Plutarchos ja paljud teised arvasid, et trühvlid moodustuvad niiskes mullas äikese tulemusena tekkiva soojusese mõjul. Keskajal kasutati trühvleid väga harva. Trühvlite otsimist mainis 1481. aastal Bartolomeo Platina , kes täheldas, et trühvlijahis pole Notza emistele võrdväärseid konkurente, kuigi nad peaks suukorvistama, et vältida kalli auhinna ära söömist. Renessansi ajal võitsid trühvlid vahepeal kaotatud populaarsuse tagasi ning neid austati väga Prantsusmaa kuninga François I õukonnas. Alles 17. sajandil loobus lääne köök (eriti just Prantsuse köök) idamaistest vürtsidest ja avastas uuesti naturaalsed maitsed , mida trühvlid pakuvad. 1780. aastatel olid trühvlid Pariisi turgudel väga populaarsed . Neid imporditi hooajaliselt trühvliistandustest, kus talupojad olid ise neid pikaajaliselt tarvitanud.
Peaaegukõikmaasiseseviljakehagaseened on omandanudtugevalõhna. Selleasjaolutõttuhinnataksegiteatudtrühvliliikekõrgelt. Paraku on enamikusäärasteseentelõhninimesejaoksvaevutuntavvõiisegitugevaltebameeldiv, mistõttuneisteipeetalugu. Samas on see lõhnelutähtistrühvlilepaljunemiseseisukohast. Maapealseteviljakehadegaseenedlevitavadomaeoseidõhukauduningsuurosaeoseidkukubtuulepuudumisetõttuotseviljakehaallajapaljulenduvaideoseidlangebtaimedele, kustnendeteekondmullani on vaevalinevõivõimatu. Trühvelpaljunebaganärilitsejasuurimetajateabil. Trühvliteravlõhnongiväljaarenenudselleks,etmeelitadaliginärilisijateisiloomineidsööma. Peibutavlõhntekiballesviljakehavananedes, kui seal sees olevadtihedastipakitudeosedsaavutavadküpsuse. Seenedannavadsellegamärku, et loomad on oodatudlõunalauda. Vastutasuksmaitsvaeineeestaitavadnäiteksnärilisedlevitadamaasisesteviljakehadegaseenteeoseid. Närilisedkannavadneidmöödaomakäikelaialijalevitavadväljaheidetegaseedimatajäänudeoseidotsemulda.Vabas looduses otsitakse trühvleid spetsiaalselt treenitud sigade (trühvlisigade) või siis koerte abil. Hetkel on ainsaks tunnustatud tõuks romagna veekoer, kuigi praktiliselt on võimalik selleks otstarbeks treenida igat tõugu.
Söödavakspeetakseumbeskümmetliikitrühvleid, millestneli-viis on kõrgelthinnatuddelikatessid. Kõigehinnatumad on valgetrühvel (Tuber magnatum), temalevikpiirdubApenniinipoolsaarega, ja must trühvel (Tuber melanosporum), kes on laigutilevinudkoguLõuna-Euroopas. Veidivähemväärtuslikudliigid, nagukevadtrühvelja Tuber borchii, on levinudkaKesk-Euroopas. Ojamaaongiteadaolevaltsöödavate trühvlite kõige põhjapoolsem kasvukoht.
Trühvlid Eestis
Eestist on teadaviisliikitrühvleid: Tuber rufum, T. maculatum, T. puberulum, T. rapaeodorumja T. foetidum, entliigivaesus on kindlastivähesteuuringutetulemus. KuigiEestis on käinudühe-kahepäevajooksultrühvleidotsimasmitutuntudvälismaateadlast – Maria LawrynowiczPoolast, MarijaKatarzytLeedustja Christina WedenRootsist –, on nendesaakjäänudkesiseksjaleitudliigidkikattuvadsuurelmääral. Mitteükskileitudliikidest pole osutunudheakssöögiseeneksjakõik on parimaljuhulnäpuotsasuurused.ArvatavastiEestistõelisitrühvliendeeme pole; selliseideiteatakapaljupõhjalikumaltuuritudtaime- egaloomariigis, sestpärastjääaega pole need jõudnudveeltekkida. Siiski, nendest 15 Eestisleitudtrühvliliigistpuuduvadseitsmekohtaigasugusedleiudmujalt. Tõsi, kõikinaabermaadestväljakaevatudtrühvliteviljakehijamükoriisasid pole määratudmolekulaarsetemeetoditeganingseetõttu on neidandmeidraskevõrrelda.
KuiginiimõnigiEestistpuujuurteltleitudtrühvliliik on lähisugulanesöödavaliigiga Tuber borchii, võiboletada, et siinsedliigideiväärikulinaarsettähelepanu: muiduoleksgurmaanidestnaabermaadekolleegidneid juba molekulaarseidmeetodeidkasutadesliikidenakirjeldanud. Võibvaidoletada, et meilEestisainultpuujuurteltleitudtrühvlidmoodustavadkasvägapisikesiviljakehivõieiarene need üldse.
Arvatavasti leidub Eestis söödavaid kevadtrühvleid (Tuber aestivum), mille lähimad leiukohad asuvad Ojamaa (Gotlandi) saarel Rootsis. Ojamaa ja Saaremaa samalaadsete ökoloogiliste ja kliimaolude tõttu võib oletada, et just Saaremaal võivad peituda meie kevadtrühvlite varud. Väliskolleegid ongi Saaremaal enamasti otsinud kevadtrühvleid – nii koertega kui ka omaenda hea nina abil, ent siiani tulutult
Pildil on punakadtrühvlid, misleitiEestis 2004. aastalmaasikapeenrast
16.okt 2010 Kirjutab Õhtuleht , et Saaremaal kolm päeva uurimisretkel käinud rootsi teadlane ChristinaWeden kaevas trühvlite otsimisele spetsialiseerunud koerte abiga Kuressaare külje all Loode tammikus välja peotäie hinnalisi delikatess-seeni.
Wedeni lootis Saaremaal trühvleid leida seetõttu, et neid kasvab näiteks Gotlandil, kus mullastikutingimused ja kliima on paljuski Saaremaa oludega sarnased. Teadlased leidsid kolme liiki trühvleid, millest kaks on mustaletrühvlilevägalähedased
HarrastusmükoloogiVelloLiivisõnul pole Eestissenitrühvliteotsimisegategeletud, kunameil pole treenitudtrühvlikoeri.
Kokkuvõte
Trühvlid on iidsetest aegadest pärit seened, mille viljakehad moodustuvad maa all. Trühvlid paljunevad näriliste ja suurimetajate abil. Trühvliliike on ligikaudu 70 ja söödavaks peetakse neist 10 liiki. Eestis kasvab 5 liiki trühvleid. Kõige tõenäolisemalt leidub neid Saaremaal, kust teadlased leidsid 3 liiki trühvleid.
Kasutatud kirjanduse loetelu
KristinAasma 16.oktoober 2010,Rootsi teadlane leidis Saaremaal hinnalisi trühvleid-
http://www.ohtuleht.ee/398720
http://et.wikipedia.org/wiki/Tr%C3%BChvel#Et.C3.BCmoloogia
Artikkel EL 2011/01, Trühvleid kasvab ka Eestis- http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Plasma Õppematerjali autor

Sõna trühvel tuleneb ladinakeelsest terminist tuber, mis tähendab "köbrukest" või "kühmu". Tuber'ist sai sõna tufer, millest Euroopas tuletati mitmeid erinevaid termineid: prantsuse keeles truffe, hispaania keeles trufa, taani keeles Trøffel, saksa keeles Trüffel, rootsi keeles tryffel, hollandi keeles truffel, poola keeles trufel, horvaatia keeles tartuf, portugali keeles sõnad trufa ja túbera on sünonüümid.

Trühvlid Eestis botaanika bioloogia trühvel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Söögiseened

Kuna austerservikud kasvavad tavaliselt kändudel või lehtpuudel, et teki sinna külge ka erilist rämpsu. Kui on veidi must, saad kasutada väikest harja. Tavaliselt eemaldatakse ka seenejalg, kuna see on veidi puine. Austerservikuid kasutatakse erinevates seenetoitudes nagu seenesupid, seene kotletid, pizzad, pirukad, marineeritud ja soolatud seened ning puised seenejalgu kui ka kübara osa saab kuivatada. Harilik kivipuravik Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke". Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. 1992. aastal ilmunud Põhjamaade määrajas leidub 65 liiki ja Vahemere maadest on neid teada veelgi enam. Teaduslikult kirjeldas kivipuravike perekonda esimesena rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. Puravike viljakehad on

Toiduaine õpetus

docx

6 vähetuntud seent

Põdramokk on väga hea söögiseen. Mõned inimesed on põdramoka suhtes tundlikud ja neil tekitab seen seedehäireid või kõhuvalu. Seepärast tuleks põdramoka söömisesse suhtuda ettevaatlikult. Värvimiseks on parimad mändide läheduses kasvavad ja juba tumedaks tõmbunud vanad viljakehad. Harilik Kivipuravik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Eestis on 18 erinevat kivipuraviku liike. Kasvab ka valgusküllastel metsaservadel. Ohtralt kasvab neid Sügisel. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga.Kübar on erinevates toonides. Torukeste värv sõltub seene vanusest, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliivroheliseks. Seene jalg on paks, koguni võib ka olla tünni sarnane. Seeneliha on valge. Kuid kübaranaha all on pruunikas. Maitse poolest on Harilik kivipuravik mahe

Toitumisõpetus

doc

Trühvlid

Kaunistatakse türhvleid erinevalt nii tumeda kui valge sokolaadiga, värvitud sokolaadide glasuuridega kui ka pähklite, marjade, puuviljadega. Tüüpilisemad alkoholid trühvlite koostises on liköör ja brändi, sobivad ka teised alkohoolsed joogid väikestes kogustes. Trühvlite ajalugu. Esimene sokolaadist trühvel valmistati Prantsusmaal, 1895 aasta detsembris. Valmistajaks oli M. Dufour Chambery'st. Suurema tähelepanu osaliseks said kompvekid alles siis, kui trühvlid avalikustati Prestat'i sokolaadipoes Londonis, alles aastal 1902.. Sealses poes müüakse ikka veel originaal retsepti järgi valmistatud ,,Napoleon III" trühvleid. Praegu on säilinud kolm peamist sokolaadi trühvlite tüüpi: Ameerika, Euroopa ja Sveitsi. Ameerika: trühvlid on pool-munaja kujulised, sokolaadiglasuuriga. Kommimass on valmistatud tumedast või piimasokolaadist, millele on lisatud võid. Mõnikord ka kookoseõli. Selline retsept pärineb 1980. keskelt.

Pagar-kondiiter

docx

Seenekasvatus

Lõuna-põldseen Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule 2. Puidu-sametkõrges Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel 3. Lakkvaabik(raviseen) Kandseen , võimalik kasvatada puidul, ka saepuru ja viljakliide segusubstr. , vajab kasvuks palju õhku, viljakehad korjata kui need on punased Teised seened põhul ja kompostil: 4. Hiidvärvik Söögiseen, saab kasvatada mullapeenardele laotatud põhul või põhupallidel Mükoriisaseened 5. Trühvlid Juba puukoolis nakatatakse trühvlieostega puud, inimene ostab kohe puu kus hakkavad trühvlid kasvama. Eestis ei kasvatata.

Põllumajandus

pdf

Seenekasvatuse kordamine

· Puidu sametkõrges. Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel. · Lakkvaabik. Raviseen. Kandseen, võimalik kasvatada puidul, ka saepuru ja viljakliide segusubstraat. Vajab kasvuks palju õhku, viljakehad korjata kui need on punased. Teised seened põhul ja kompostil: · Hiidvärvik. Söögiseen, saab kasvatada mullapeenardele laotatud põhul või põhupallidel. Mükoriisaseened: · Trühvlid. Juba puukoolis nakatatakse trühvlieostega puud, inimene ostab kohe puu, kus hakkavad trühvlid kasvama. Eestis ei kasvatata.

Seenekasvatus