Bakterid, Seened: Hallitus ja pärmid, algloomad, vetikad (0)

ISESEISEV TÖÖ NR 1
BAKTERID
Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi.
Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust ). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad soolestikus loomadele vajalikke vitamiine.
Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest.
Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus , pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt.
Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni.
Ehitus
Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid , pulkbakterid e. batsillid , spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid.
Mõned bakterid moodustavad palja silmaga nähtavaid viljakehi, need tekivad siis, kui keskkonnas on vähe vett ja toitaineid. Need on eredalt värvunud ja limased. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast.
Paljunemine
Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks.
Soodsates tingimustes toimub kiirestikasvavate rakkude pooldumine iga 20-30 min. järel. Enamik baktereid aga ei paljune nii kiiresti ja nende generatsiooniaeg on soodsates tingimustes 1-3 tundi.
Bakterite paljunemiskiirus sõltub väga paljudest teguritest: keskkonnas olemasolevatest toitainetest, toitainete kontsentratsioonist, temperatuurist jne.
SEENED: Hallitusseened ja pärmid
Seened on heterotroofsed organismid, mis vajavad eluks vaid piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust. Valgust nad ei vaja. Peamiselt kasvavad mulla pindmistes kihtides.
Seened võivad meile kasulikud olla näiteks toidutegemisel, ravimite valmistamisel ja isegi söögiks. Samas võivad olla nad ka kahjulikud, näiteks rikuvad toiduaineid, erinevad seenhaigused, eritavad mürgiseid aineid ning mädandavad puitu, riideid jne.
Hallitusseened
Hallitusseened lagundavad orgaanilisi aineid. Sammuti valmistatakse bioloogilliselt aktiivseid aineid nagu antibiootikumid või penitsiliin . Kasutatakse hallitusjuustude valmistamisel. Ning hallitus seened pidurdavad teiste mikroorganismide kasvu.
Pärmseened
Pärmirakud lõhustavad taignas olevat suhkrut ning see läbi kergitavad taigent.
Sammuti on pärmiseentel kääritamisvõime.
Pärmiseened toituvad lahustunud suhkrust ja mineraalainetest.
Liiguvad õhu ringluse abil.
Nad paljunevad pungumise ja eoste paljunemise teel.
ALGLOOMAD
Algloomad ehk ainuraksed on üherakulised organismid, enamasti heterotroofsed. Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest . Hingamisel tarbivad vees lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees.
Algloomade tähtsus:

• Surnud algloomade kodadest kujunevad lubjakivi ja kriidilademed.
  
• Aitavad uurida maakera geoloogilist minevikku
  
• Osalevad looduse aineringes, olles toiduks mitmetele mereloomadele
  
• Tekitavad haigusi
  

Tuntumad algloomad on amööb, kingloom , silmviburlane.
Ainuraksed kulgevad kulendite, viburi või ripsm abil. Ripsloomad võivad liikuda kuni 1 mm/s ja on ühed kiireimad ainuraksed.
Ehitus
Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioo on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine .
Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbid puhul), mõnikord on ta kahekordne või kolmekordne.
Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsed või erineva funktsiooniga.
Paljunemine
Algloomad paljunevad mittesuguliselt pooldumise, mitmeks jagunemise või pungumise teel, paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad. Pooldumised jaguvad ristipooldumine ja pikkipooldumine.
Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüklitena.
VETIKAD
Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm.
Vetikad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni.
Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine .
Vetikaid kasutataksejärgnevalt:

• Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet.
  
• Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses.
  
• Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja porfüüra).
  
• Põlluväetiseks.
  
• Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina.
  
• Veekogude puhtuse hindamisel.
  

• Loomasöödana - värsked, kuivatatud, silo.
  
• Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides.
  

Ehitus
Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse.
Vetikad hangivad vett ja toiduaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti.
Paljunemine
Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, osad ka vegetatiivselt.
Suguline paljunemine:
Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks.
Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel.
Mittesuguline paljunemine:
Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt.
Eostega paljunemine. Eosed on enamasti ühe kuni mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse autospoorideks.
Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel.