Haavapuravik (1)

Merilin Reede
8t. VHK
2008
_______________SISUKORD______________

• Puravikest
  
• Haavapuravik
  
• Retsept
  
• Kasutat. Kirj .
  

PURAVIKEST _
Puravike viljakehad on lihakad , kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor . Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud.
Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks , roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega.
Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega.
Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk- kivipuravik , tamme-kivipuravik, mõru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik.
Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana-, tamme- ja punajalg-kivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja sapipuravik, tinglikult söödavaks peetakse võitatikut, kuigi mõnel inimesel võib ta tekitada seedehäireid. Pipartatik on viha maitsega ja nõrgalt mürgine, kuid kuivatatult võib teda kasutada maitseainena.
puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest perekondadest kasvab meil 1–2 liiki. Liigirikkaim perekond on kivipuravik (Boletus), kellest harilikku kivipuravikku tunneb küll iga seenestaja.
HAAVAPURAVIKUST _
Leccinum rufum ( L. auratiacum)
Tundemärgid.

• Kübarnahk on oranžikas - kuni tellispunane.
  
• Viltjas.
  
• Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged
  
• Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks
  
• Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas.
  
• Seeneraamatus „Parimad Söögiseened“ on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen.
  
• Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks.
  
• üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm.
  
• Eospulber oliivpruun.
  
• Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi.
  
• Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga.
  
• Sarnased liigid: pargi-, pomerants -, puna- ja palupuravik
  

Retsept
Vaja on:
* ½ Liitrit puravikke
* 1 Suvikõrvits
* 1 Sibul
* 3 Küüslauguküünt
* 2 Paprikat
* 3 supilusikatäit õli
* Väike tükike ingverit
* Cayenne’i pipart
* Veidi soola (maitse järgi )
Tee nii :
* Puhasta ja tükelda puravikud, viiluta teised ained.
* Kuumuta pannil õli. Lisa pannile puraviku - ja suvikõrvitsa viilud ja prae neist suurem vesi välja.
* Lisa hulka sibul, küüslauk ja paprika . Maitsesta hakitud ingveri ja Cayenne’i pipraga. Lisa maitse järgi soola. Hauta rooga kümmekond minutit ja kaunista seda lõpuks basiilikulehtetega.
Võid pakkuda taimetoiduna koos riisi või liharoa kõrvale.
Kasutatud kirjandus
Raamatust: „Parimad söögiseened ja maitsvaimad seenehõrgutised“
Ajakirjast: „Eesti Loodus“ sari „Meie Puravikke.“