Referaat hallitusseente kahju tervisele (0)

Tallinna Tehnikaülikool   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE  Referaat   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  Õppeaine: Ehituskeemia  ​KCM0014, 1 semester  Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
     
  Tallinn 2020 


SISSEJUHATUS    Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte                   silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni                     võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel                             materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened                   valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente                     kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet).                 Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest                   keskkonnatingimustest – temperatuur, suhteline õhuniiskusest ja materjali niiskussisaldusest.                      


1. MIS ON HALLITUSSEEN JA KUS VÕIB TEDA LEIDA?  Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad kolooniaid, mida inimsilm eristab                   täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina. Hallitusseente kasvu põhjustavad: niiske                     keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained. ​Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni                           ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks. Mõnikord jäävad ka                         kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks: toanurka                     paigutatud kapi taha, kiviplaatidesse, krohvi sisse, vaipadessse, laeplaatidessse või                   soojustusmaterjalidesse (pilt 1 ja 2)(Postimees, 2015).     Kõige sagedamine võib leida hallitust just nendest kohtadest:  1. Köök ja vannituba – piirkond, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid seente                           paljunemiseks;  2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus                   kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene;   3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus;  
4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 
5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 
6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete                     biokahjustused ja sisekliima, 2012)   Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle                         70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse                       langemisel alla 30 protsendi. Paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad                     sagedased just seetõttu, et talvel on ruumide sisetemperatuur kõrge ja välistemperatuur                       madal. Juhul kui seinte ja katuslae soojustamisel pole seda asjaolu arvestatud, hakkab toaõhus                           leiduv niiskus kondenseeruma seina- ja laepindadele ning loob nii ideaalse keskkonna                       hallitusseente kolooniate tekkeks (Postimees, 2015).   


  Pilt 1. Hallitus seinal    Pilt 2. Hallitus soojustusmaterjalil         


2. HALLITUSSEENTE MÕJU TERVISELE  Paljud eluruumides esinevad hallitusseened on tugevad allergeenid ( ​Hoonete biokahjustused                   ja sisekliima, 2012). Põhiliselt satuvad hallitusseened ja nende toodetud mükotoksiinid                     inimese organismi kolmel viisil: söömisel koos toiduga, õhu sissehingamise teel ning naha ja                           limaskestade kaudu. Õhu kaudu organismi sattuvate hallitusseente hulk on väiksem kui                       söögiga saadud hallituseoste hulk. ​Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa,                         vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks, mõnikord jäävad ka kolooniad                         märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks toanurka paigutatud                     kapi taga, kiviplaatides, krohvis, vaipades, laeplaatides või soojustusmaterjalides (Postimees,                   2015).   Niiskusprobleemide ja hallitusseente kasvamise ilmnemisel hakkavad kahjustunud ruumides                 elavad inimesed kurtma erinevate terviseprobleemide üle. Tekkinud sümptomid võivad olla                     tingitud pidevast kokkupuutest mikroorganismidega, sh hallitusseentega. ​Haigusnähtude teke                 sõltub kaasuvatest eelsoodumus teguritest kui ka kokkupuute ulatusest ja ajast. Paljud                       hallitusseened on tugevad allergeenid, mis mõjuvad hingamisteedele halvasti kuni astma                     sümptomiteni välja. Seda eeldusel, et nende kogus õhus ületab tervisele ohtliku piiri.                         Organismi satuvad nad eelkõige hingamisteede kaudu. Hallitusseentele on tundlikumad                   nõrgema immuunsusega inimesed, lapsed ja vanurid (Postimees, 2015).  Hallitusseened võivad:   1. Põhjustada allergiaid;  2. Põhjustada ärritust silmade ja hingamisteede limaskestadel, nahal;  3. Nõrgestada immuunsüsteemi;  4. Põhjustada peavalu, väsimust, mälu halvenemist;  5. Tekitada harvadel juhtudel infektsiooni;  6. Põhjustada sissesöömisel mürgistust.  ( ​Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012​)             


3. HALLITUSE ENNETAMISE VÕIMALUSED   Kõige parem on hallitusseente kolooniate teket ennetada. Selleks tuleb pindu regulaarselt                       puhastada, et eemaldada toitained (orgaaniline aine). Kolooniate tekkeks piisab reeglina väga                       vähesest toitainete hulgast ja isegi veepiisast. See tähendab, et toiduvalmistamisel tuleks                       kasutada tõmbekappi, mille kaudu juhitakse hoonest välja orgaaniliste ainete rohke ja niiske                         aur, koristada korrapäraselt, kontrollida toiduainete säilivusaegu ja kohe ära visata isegi veidi                         riknenud toiduained ning tühjendada prügikaste. Pärast vannitoa kasutamist tuleb põhjalikult                     kuivatada nii pinnad kui ka vähendada suhtelist õhuniiskust, ventileerida ruume ning vältida                         külmasildade teket akende ümbruses, välisnurkades ja teistes piirkondades. Kõikides                   eluruumides võiks õhuniiskus olla vahemikus 35-60%. Kui niiskustase tõuseb tuleks tubasid                       õhutada või kasutada ventilatsiooniseadmeid. Õhk peaks olema jahe ja kuiv. Hallitusseentele                       on optimaalne kasvutemperatuur vahemikus 20–30 kraadi. Vältida tuleks töö-, puhke- ja                       eluruumides ning üldkasutatavates hoonetes ülekütmist. Kindlasti on vajalik ruumide                   regulaarne tuulutamine, nii saab vähendada hallitusseene kogust õhus (Terviseamet, 2020).   
Niisketes piirkondades tuleb kasutada sobivaid ehitusmaterjale. Üldine reegel                 ehitusmaterjalide kasutamisel on, et iga materjali tuleb kasutada selleks ettenähtud kohtades                       ja vastavalt kasutusjuhendile  (Terviseamet, 2020).   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


KOKKUVÕTE   
 
Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad kolooniaid, mida inimsilm eristab                   täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina ning nende kasvu põhjustavad: niiske                       keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained.  Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle                         70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Et vältida hallitusseente levikut                         tuleb kasutada õigeid materjale õigetes kohtades ja tingimustes. Antud referaadi koostamise                       käigus sain väga palju uut informatsiooni ja nüüd kindlasti tean veidi rohkem hallitusest kui                             varem.   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


    KASUTATUD ALLIKAD 
 
 
EMÜK, 2020. SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus. 
http://www.mycology.ee/wp-content/uploads/2019/01/Hoonete-biokahjustused-ja-sisekliima.
pdf (kasutatud 29.11.2020). 
 
Terviseamet, 2020. 
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/Keskkonnatervis/jutt/hallitus.pdf 
(kasutatud 29.11.2020). 
 
Itse, B., 07.02.2015. Tervisehädade taga võib peituda hallitusseen. 
https://lounapostimees.postimees.ee/3083601/tervisehadade-taga-voib-peituda-hallitusseen 
(kasutatud 29.11.2020). 
 
 
Google, 2020. Hallitus seinal 
https://www.google.com/url?sa=i&url=http%3A%2F%2Fmajavamm.ee%2Fblogi%2Fhallitus
est%2F&psig=AOvVaw1oMe7A97W--qC96Ru6BdAC&ust=1606739151273000&source=i
mages&cd=vfe&ved=0CAIQjRxqFwoTCOjHxq3gp-0CFQAAAAAdAAAAABAU 
(kasutatud 29.11.2020) 
 
Google, 2020. Hallitus soojustusmaterjalil. 
https://f10.pmo.ee/S0lTxLjFInMxnJedCu2RGT8rEG8=/1200x630/smart/nginx/o/2020/08/26
/13299311t1h0c37.jpg (kasutatud 29.11.2020)