Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seentega värvimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Seentega  
värvimine
Ajalugu
 Seentega värvimine sai laiemalt tuntuks alles 
kolmkümmend aastat tagasi.
 Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice.
 1974.a raamat - “Proovigem seentega värvida” (“Let’s 
Try Mushrooms for  Color ”). 
 1980.a. “Seentega värvimine” (“Mushrooms for Color”). 
 1982. aastal ilmus Rootsis raamat “Värvi seentega”.
 Soomes värvitakse juba kümmekond aastat.
Allikas: Eesti loodusmuuseum
Miks on hea kasutada 
värvimiseks seeni?
Seente  viljakehi  noppides ei kahjustata  seent, mis  seeneniidistiku  
näol pinnases peidus on.
Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid. 
Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened.
Paljud värviseened on mittesöödavad või nõrgalt mürgised liigid.
Seentega saab värvida ka peitsimata.
Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi 
aasta.
Punast värvi on lihtsam saada seentest kui  taimedest .
Allikad:  Hermann  P. Seentega saab võluvaid värvitoone
              Eesti loodusmuuseum
Värvimiseks läheb vaja:

Värviseened
Vasakule Paremale
Seentega värvimine #1 Seentega värvimine #2 Seentega värvimine #3 Seentega värvimine #4 Seentega värvimine #5 Seentega värvimine #6 Seentega värvimine #7 Seentega värvimine #8 Seentega värvimine #9 Seentega värvimine #10 Seentega värvimine #11 Seentega värvimine #12 Seentega värvimine #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mzzzz123 Õppematerjali autor
Esitus räägib seentega värvimise ajaloost, kasutusest, kuidas värvida
ja nimetab tuntumaid värviseeni.

Seentega värvimine sai laiemalt tuntuks alles kolmkümmend aastat tagasi.
Katsetajaks ameeriklanna Miriam Rice.
Seente viljakehi noppides ei kahjustata seent, mis seeneniidistiku näol pinnases peidus on.
Paljud värviseened sisaldavad rohkelt värvaineid.
Värvimiseks sobivad ka ussitanud ja söömiseks liiga vanad seened.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
pptx

Powerpointi esitlus seentest

Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) Foto: G.Maly Verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) http://www.velutipes.com/natural/cortin arius_semisanguineus.htm Seente kasutusalad Seeni kasutatakse:  Söömiseks  Lõngade värvimiseks  Antibiootikumide tootmiseks  Tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu  Pesuainete tootmises  Leiva küpsetamisel kergitava ainena  Veini ja õlle kääritamisel Seentega värvimine  Sai alguse 1970. aastatel  Võimalik lihtsalt saada punaseid toone (verkjas ja verev vöödik).  Värvaine peab lahustuma vees.  Kõige rohkem värvainet vanades seentes.  Kaneelvöödik (helepruun, kollane), kaneelpruunik (lilla), sametvahelik (hallid, rohekad ja lillad toonid), harilik põdramokk (sinine). Seentega lõnga värvimine Allikas: Helle Väärsi Seenelise meelespea!  Korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned

Seened
thumbnail
26
docx

Vill

kaselehed. Värvimine: Algus on sarnane kollasega värvimisel, kuid punasele lõngale läheb rohkem maarjajääd (1/2 teeklaasi 4-5 liitri vee peale). Öeldakse, et lõng peab olema kõva. Algul lõng maarjajää lajusesse, siis kollasesse lahusesse, natuke keeta. Kolllase lõnga jaoks võib lõnga panna vedelikku siis, kui punase jaoks olev lõng on välja võetud (vett pannakse siis juurde). Lõnga ei väänata välja, vaid pigistatakse peoga vedelikku vähemaks. Edasi läheb lõngade värvimine madarajuurtega, ennejaanised madarad pannakse lahusesse koos vartega. Arvatakse, et varred teevad siis ka värvi. Õitsemise ajal ei soovitata üldse juuri korjata, ikka enne õitsemist ehk enne jaani.Madarajuured raiutakse paari sentimeetri pikkusteks ja pannakse taariga keema, kuni vesi muutub punaseks. Siis pannakse lõng sisse. Kui lõng madarajuurte vedelikus keeb, tuleb seda hoolega segada ja vaadata. Kui on ilus, tuleb välja võtta. Liiga kaua keedetud puna tuleb lõngalt maha

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun