Viirused, Bakterid, Seened (0)

Viirused
1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele?
nad sisaldavad biomolekule ( nukleiinhapped , valgud), paljunevad peremeesraku kaasabil, muteer-
uvad, evolutsioneeruvad
2. Nimeta viiruste tunnuseid, mis lähendavad neid eluta loodusele?
- ei suuda iseseisvalt paljuneda
- puudub aine- ja energiavahetus
- puudub rakuline ehitus
3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta!
-  genoom  - DNA või RNA
-  kapsiid  - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest
- (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel  viirustel
4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe.
1.raku nakatamine
2. genoomi eraldumine kapsiidist
3. genoom hakkab ümber korraldama  raku ainevahetust
4. viiruseosade süntees
lüütiline
5. viiruste kokkupanek
6. raku surm ehk lüüs
lüsogeenne
5. viirusega nakatunud rakk  paljuneb
5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused.
- replikatsiooni
- regulaator
- struktuur
6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku?
viirus  kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis  tunnevad  
õige raku ära
7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku?
- ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel
- ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil
8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist.
Vt 4.
9. Kuidas võitleb organism sissetunginud  viirusosakeste  vastu?
hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või 
hävitavad haigestunud raku
10. Kuidas tekib  immuunsus  viiruste suhtes?
-  vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, or-
ganismi tekivad antikehad
- vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi
11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende 
viirushaiguste sümptomid?
- herpesviirus ->  kontaktnakkus ; villid huultel
- leetrid ->  piisk , kontaktnakkus; nahalööve, kurgupõletik, palavik
- B- hepatiit  -> seksuaalkontakt või  veri ; maksakahjustus, nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks
12. Milliseid viiruste omadusi kasutatakse  geenitehnoloogias ?
- võime efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom
- võime kohaneda keskkonnatingimustega
- suudab muuta raku pärilikku ainet (dna-d)
13. Milleks kasutatakse  viiruseid  geenitehnoloogias?
-  geeniteraapia  - geenidefektide  ravimine
- transgeensete organismide loomine
- keskkonna puhastamine
14. Milles seisneb viiruste tähtsus looduses?
Viirused teostavad geenide ülekannet
MÕISTED: 
vaktsiin - nõrgestatud viirus, mis viiakse kehasse et see toodaks antikehi ja seega tekiks immuunsus
viirusvektor –  viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem ehk viib soovitud  geenid  rakku
(viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku)
antikeha - valgud, mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid) (neid toodavad B-lümfotsüüdid)
antigeen  - organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused
Seened
1. Milles seisneb seente tähtus looduses?
- lagundajad
- kääritajad
- sümbiondid
2. Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses?
juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena
3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses?
ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised  antibiootikumid )
(eritavad toksiine  – lipaas pesupulbrites)
4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)?
- nahakahjustused ( seenhaigused )
- seenemürgitus
- elukoha  kahjustamine  ( majavamm ,  hallitus )
5. Kirjelda seeneraku  ehitust.
- tuum (üks või mitu)
-  rakumembraan
-  rakukest  (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest)
-  mitokonder  ( varustab rakku energiaga)
- tsütoplasmavõrgustik
- Golgi  kompleks
- lüsosoomid
-  ribosoomid
6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid ( hulkraksed  ja 
ainuraksed  seened).
osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud 
mitmetest rakkudest
hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed
7. Võrdle  seenerakku  bakterirakuga.
Seenerakul  tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest 
süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, 
lüsosoomid, ribosoomid.  Bakterirakk  on aga  eeltuumne , tal on plasmiidid , nukleoidid,  piilid , kapsel 
ja  vibur  mida pole seenerakul.  Bakterirakul  on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma
8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega?
Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, 
mitokondrid , rakumembraan, tsütoplasma jne.
9. Kuidas jaotatakse seeni nende  eose  tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta.
Kottseened – pärmseened, jahukasted, mürkel
ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud
kandseened – pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm
kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades
10. Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)?
eoste, vegetatiivne , suguline
11. Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees  organismile?
Nahaseen . Seened saavad kasu ( suhkrud , valgud)
12. Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku  kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? 
Kuidas sellist kooselu nimetatakse?
puujuur +seeneniiditik=mükoriisa. Puujuur annab org. ainet ja seeneniidstik vett ja (seal 
lahustuvaid) mineraalaineid. 
13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus?
Vetikas  org. ainet ja seen vett ja min. aineid
Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised 
erinevused?
Mükoriisa on kas vetika ja seen või seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi ( vastastik  kasu) 
tulemusel tekiv seenejuur. 
MÕISTED: 
metaboliit  - vaheprodukt
haustor – muundunud hüüfid( seeneniidid )
sporangium –  eoslad , leivad pinnal tekivad  spetsiaalsed  hüüfid, millel arenevad  eoseid  
kandvad eoslad
mükotoksiin – mõned toiduainetel kasvavd seened võivad eristada inimesele mürgised 
ühendid ehk mükotoksiine
hüüf - seeneniit
mütseel - seeneniidistik
Bakterid
1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku  osade ülesandeid.
Bakterirakk on eeltuumne. 
Nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid – väiksemad DNA 
rõngasmolekulid(seal on geenid, mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab 
rakumembraan, mida katab rakukest, mille  peak  kapsel. Piilid, mis aitavad pindadele kleepuda. 
Vibur – saavad vees  liikuda . ribosoomid
2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust?
Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. 
Bakterirakk on eelttumne ja 
3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? !!!!!
Bakter  kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt.liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. 
Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja 
keemiline energia.
4. Nimeta endospoori tekke etapid.
Spooride  moodustumine (sporogenees või sporulatsioon) algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole 
piisavalt toitaineid. Spooride moodustumise võib jaotada seitsmesse  etappi . Esiteks moodustub 
teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament). Sellele järgneb raku seesmise mebraani 
kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge. Edasi toimub teise membraani 
kasv, mis matab enda alla spoori alge. Järgnevalt täidab korteks kahe membraani vahele jääva 
ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape. Seejärel moodustub proteiinikiht ümber 
korteksi ja toimub spoori valmimine. Lõpuks lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta ja spoor 
pääseb keskkonda. 
5. Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt.
Rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni
rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma
moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein
tütarakud eralduvad
6. Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid 
elavad?
Autotroofid ja  heterotroofid . Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet,  heterotroofsed  võtavad 
väliskeskkonnast
7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist?
Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana 
süsihappegaasi. 
8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi  purpur - ja rohebakteritel?
Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. 
Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi  
all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. Paljud purpur-ja rohebakterid on 
anaeroobid ning fotosünteesivad  anaeroobse  muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on 
piisavalt väävelvesinikku ja valgust.  
9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse 
anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub?
Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine ) vajatakse hapnikku. Anaeroobselt hingajad suudavad 
hingata  ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks  sulfaat -või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende 
redutseeritud vorme – väävevesinikku. 
10. Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses?
Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume -aineid, mis üliväikestes kogusets pärsivad teiste 
bakterite kasvu. Bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine, mille keemiline süntees oleks 
liiga  kulukas . (N. propioonhappebakter-B12). Neid kasutatakse ka toiduainepaksendajatena ja 
ensüümide (on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.) tööstulikul toootmisel. 
Lisaks saab bakterite abil toota ka orgaanilisi  happeid ja etanooli Ka  piimatoodete  valmsitamisel
11. Kuidas kasutatakse baktereid põllumajanduses?
Õhulämmastiku siduvaid mügarbaktereid kasutatakse liblikaõieliste taimede bakteriväetistena, et 
soodustada juuremügarate moodustumisel taimel.
Olmeheidete puhastamisel
12. Millised, keskkonna tegurid mõjutavad bakterite elutsüklit.
Temperatuur,  soolsus , pH, kiirgus, hapnikku konsentratsioon, rõhk. 
13. Milles seisneb bakterite roll süsinikuringes?
Metanogeenid sünteesivad metaani  sellistest  ühenditest nagu h2, c02, äädikhape. Metanogeenste 
bakterite toimel moodustub metaani. Teatavasti on metaan oluline kasvuhooneefekti põhjustavatest 
gaasidest.
14. Milles seisneb bakterite roll lämmastikuringes?
Bakterid on ainsad organsimid, mis suudvad lämmastkallikana kasutada õhulämmastiku
15. Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi? 
Enamik patogeenseid baktereid moodustub mürgiseid aineid ehk toksiine, mis  kutsuvad esile 
koekahjustusi. 
16. Nimeta üks  bakteriaalne  haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? 
Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida?
Tuberkoloos.Levib õhupiisknakkusena. Tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on 
raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu  rinnus , nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik 
ning öised higistamishood. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, 
abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme)
17. Mis kasu on inimesele  normaalsest mikrofloorast? (inimesega elab palju baktereid)
Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile  kahjulikke  
bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid 
pärssivaid ainevahetusprodukte. (Mikroobivabade loomad euurimine on näidanud, et nad on väga 
vastuvõtlikud haigustele, sest nende immunsussüteem on nõrgalt arenenud)
18.
Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
Looduses on bakterid väga olulised orgaanilise aine lagundajad, tagastades atmosfääri taimede poolt 
assimileeritud co2-te. Ka bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada 
õhulämmastikku.
MÕISTED: 
koloonia – miljonitest rakkudest koosnev  silmale  nähtav kogumid
müksobakter – moodustuvad palja silmaga nähtavaid  viljakehi .
aktinomütseet - 
generatsiooni aeg – aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk  rakukude  arvu 
kahekordistamiseks. 
biokile – koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse 
bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende 
lagunemist.
patogeen – bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi.
bakter  toksiin  – toksiin, mis  kustub esile koekahjustusi
mügarbakter – osa õhulämmastikku siduvad bakterid, mis elavad sümbioosis liblikaõieliste  
taiumedega moodustades taimejuurtel mügaraid
nitrifikatsioon  – protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil 
ammonniaaki ja nitritit ja mille tulemusel tekib  nitraat  
denitrifikatsioon -  toimub anaeroobsetes tingimustes denitrifitseerijate baktertie 
vahendusel  nitraadi  ja nitriti redutseerimisel, mille tulemusel tekivad  gaasilised  produktid 
no, n2o, n