Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused ja bakterid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid geene sisaldavad viirused ?
  • Kuidas valivad viirused endale peremeesraku?
  • Kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad raku?
  • Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosaketse vastu?
  • Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes?
  • Kuidas need viirushaigused levivad?
  • Millised viiruse omadusi kasutatakse geenitehnoloogias ?
  • Milleks kasutatakse viiruseid geenitehnoloogias?
  • Milles seisneb viiruste tähtsus looduses?
  • Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust?
  • Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat?
  • Millises keskkonnas sellised bakterid elavad?
  • Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus?
  • Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti?
  • Mis selles protsessis toimub?
  • Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses?
  • Kuidas kasutatakse baktereid põllumajanduses?
  • Milles seisneb bakterite roll süsinikuringes?
  • Milles seisneb bakterite roll lämmastikuringes?
  • Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi?
  • Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid?
  • Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast?
  • Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
  • Milles seisneb seente tähtsus looduses?
  • Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses ?
  • Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses?
  • Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada 3?
  • Mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel?
  • Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega?
  • Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel?
  • Paljunemisviise 3?
  • Millist mõju avaldab ta peremees organismile?
  • Millist mõju avaldavad nad üksteisele?
  • Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus?
  • Mis on mükoriisa?
  • Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused?
Nicole Maria Klais; 11 H
Suuline kontrolltöö.
Viirused
  • Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele. 2. ... eluta loodusele.
    Elus looduse tunnused: Eluta looduse tunnused:
    - Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest - Puudub rakuline ehitus
    - Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja -
    - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine)
    - Evolutsioneeruvad
  • Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta!
    - genoom - DNA või RNA
    - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest
    - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel
  • Kirjelda viiruse paljunemise etappe.
  • raku nakatamine
    2. genoomi eraldumine kapsiidist
    3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust
    4. viiruseosade süntees
    lüütiline
    5. viiruste kokkupanek
    6. raku surm ehk lüüs
    lüsogeenne
    5. viirusega nakatunud rakk paljuneb
  • Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused?(3)
    - regulaatorgeenid (kindlustavad viiruse ja genoomi paljunemise)
    - retseptorgeenid (mõjutavad peremeesraku ainevahetust)
    - struktuurgeenid ( kindlustavad viirusvalkude sünteesi)
  • Kuidas valivad viirused endale peremeesraku?
    viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära.
  • Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad raku? (Ümbrisega viirus, ümbriseta viirus, bakteriofaag)
    - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel
    - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil
  • Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist.
    - Lüütiline tsükkel -viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb peremeesraku surm.
    - Lüsogeenne tsükkel – viiruse paljunemisviis , mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse.
  • Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosaketse vastu?
    hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või
    hävitavad haigestunud raku.
  • Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? (2 viisi)
    - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, organismi tekivad antikehad
    - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi
    11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid?
    • tuulerõuged; piisknakkusega või naha haavanditega; sügelevad punetaavad villid ja palavik .
    • leetrid ; piisknakkuse või kontakis olemine kannatava inimesega; nahalööve , palavik ning kurgu ja silmade põletik .
    • punetised; piisknakkus või kontaktis olemine kannatava inimesega; nahalööve, palavik ja areneva loote kahjustused, kui naine, kes seda haigust põeb, on samal ajal rase.

    12. Millised viiruse omadusi kasutatakse geenitehnoloogias ?
    - võime efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom
    - võime kohaneda keskkonnatingimustega
    - suudab muuta raku pärilikku ainet (dna-d)
  • Milleks kasutatakse viiruseid geenitehnoloogias? (3 kasutusvaldkonda või produkti )
    - geeniteraapia (geenidefektide ravimine)
    - transgeensete organismide loomine
    - keskkonna puhastamine
  • Milles seisneb viiruste tähtsus looduses?
    Viirused teostavad geenide ülekannet.
    MÕISTED:
    vaktsiin- nõrgestatud viirus, mis viiakse kehasse et see toodaks antikehi ja seega tekiks immuunsus;
    viirusvektor- viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem;
    antikeha - valgud , mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid);
    antigeen- organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused.
    Bakterid
  • Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid.
    Bakterirakk on eeltuumne .
    nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom ,
    plasmiidid väiksemad DNA rõngasmolekulid(seal on geenid , mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab
    rakumembraan , mida katab rakukest , mille peak kapsel.
    piilid - mis aitavad pindadele kleepuda
    vibur saavad vees liikuda .
    ribosoomid .
  • Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust?
    - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid , Golgi kompleks , tsentrioolid.
    - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne.
  • Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat?
    - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks.
    - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia.
  • Nimeta endospoori tekke etapid.
    • moodustub teljesuunaline tuumakiud (tuumaniit ehk tuumafilament)
    • järgneb raku seesmise mebraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-st ja tekib spoori alge
    • toimub teise membraani kasv, mis matab enda alla spoori alge
    • korteks täidab kahe membraani vahele jääva ruumi ning sinna kuhjuvad kaltsium ja dipikoliinhape
    • moodustub proteiinikiht ümber korteksi ja toimub spoori valmimine
    • lüütilised ensüümid lõhustavad raku kesta
    • spoor pääseb keskkonda.

  • Nimeta bakteri pooldumise etapid ja kirjelda neid lühidalt.
    - rakk pikeneb ja toimub DN replikatsiooni
    - rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma
    - moodustub kahte tütarrakku eraldav vahesein
    - tütarakud eralduvad
  • Too välja erinevaid bakteri toitumistüüpe ja näiteid. Millises keskkonnas sellised bakterid elavad?
    Autotroofid ja heterotroofid . Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad selle väliskeskkonnast.
  • Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist?
    Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi.
  • Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur - ja rohebakteritel?
    - Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku.
    - Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi
    all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena.
    - Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust.
  • Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub?
    • Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine ) vajatakse hapnikku.
    • Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat -või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme – väävelvesinikku.

  • Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses?
    Paljud bakterid sünteesivad antibiootikume - aineid, mis üliväikestes kogusets pärsivad teiste bakterite kasvu. Bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine, mille keemiline süntees oleks liiga kulukas . (N. propioonhappebakter-B12). Neid kasutatakse ka toiduainepaksendajatena ja ensüümide (on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust) tööstulikul toootmisel. Lisaks saab bakterite abil toota ka orgaanilisi happeid ja etanooli.
  • Kuidas kasutatakse baktereid põllumajanduses?
    - Õhulämmastiku siduvaid mügarbaktereid kasutatakse liblikaõieliste taimede bakteriväetistena, et soodustada juuremügarate moodustumisel taimel.
    - Olmeheidete puhastamisel.
  • Millised, keskkonna tegurid mõjutavad bakterite elutsüklit.
    Temperatuur, soolsus , pH, kiirgus, hapnikku konsentratsioon, rõhk.
  • Milles seisneb bakterite roll süsinikuringes?
    • Metanogeenid sünteesivad metaani sellistest ühenditest nagu h2, c02, äädikhape .
    • Metanogeenste bakterite toimel moodustub metaani. Teatavasti on metaan oluline kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.

  • Milles seisneb bakterite roll lämmastikuringes ?
    Bakterid on ainsad organsimid, mis suudvad lämmastkallikana kasutada õhulämmastiku.
  • Kuidas mõjutavad patogeensed bakterid organismi?
    Enamik patogeenseid baktereid moodustub mürgiseid aineid ehk toksiine , mis kutsuvad esile koekahjustusi.
    16. Nimeta üks bakteriaalne haigus? Kuidas see levib ja millised on haiguse sümptomid? Kuidas saab bakteriaalseid haigusi ravida?
    Tuberkuloos.
    • levib õhupiisknakkusena.
    • tuberkuloosi aktiivset vormi põdevatel inimestel on raskekujuline kõha (nad võivad ka verd köhida), valu rinnus , nõrkus, kaalu- ja isukaotus, palavik ning öised higistamishood.
    • erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida ntibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest (patogeensete bakterite nõrgestatud või surmatud vorme)

  • Mis kasu on inimesele normaalsest mikrofloorast?
    • Normaalne mikrofloora kasiteb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulikke bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte.

  • Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
    • looduses on bakterid väga olulised orgaanilise aine lagundajad, tagastades atmosfääri taimede poolt assimileeritud CO2-te.
    • bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku.

    MÕISTED:
    koloonia- miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid;
    müksobakter- moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi;
    aktinomütseet - ;
    generatsiooni aeg- aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks;
    biokile - koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist.
    patogeen- bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi;
    bakter toksiin - toksiin, mis kustub esile koekahjustusi;
    mügarbakter- gramnegatiivne mullabakter, kes seob õhust lämmastikku;
    nitrifikatsioon- protsess, milles nitrifitseerijad bakterid oksüdeerivad hapniku abil;
    denitrifikatsioon - lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2).
    Seened
  • Milles seisneb seente tähtsus looduses?
    - lagundajad
    - kääritajad
    - sümbiondid
  • Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses?
    juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena
  • Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses?
    - ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised antibiootikumid)
    (eritavad toksiine – lipaas pesupulbrites)
  • Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)?
    - nahakahjustused ( seenhaigused )
    - seenemürgitus
    - elukoha kahjustamine ( majavamm , hallitus)
  • Kirjelda seeneraku ehitust.
    - tuum (üks või mitu)
    - rakumembraan
    - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest)
    - mitokonder ( varustab rakku energiaga)
    - tsütoplasmavõrgustik
    - Golgi kompleks
    - lüsosoomid
    - ribosoomid
  • Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid ( hulkraksed ja ainuraksed seened).
    - osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest
    - hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed.
  • Võrdle seenerakku bakterirakuga.
    Seenerakul on:
    - tuum (üks või mitu)
    - rakumembraan,
    - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest),
    - mitokonder (varustab rakku energiaga),
    - tsütoplasmavõrgustik,
    - Golgi kompleks,
    - lüsosoomid,
    - ribosoomid.
    Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on:
    • plasmiidid,
    • nukleoidid,
    • piilid,
    • kapsel
    • vibur (mida pole seenerakul)

    Bakterirakul on ka:

  • Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega?
    • raku ehituse poolest, loomarakul pole kesta
    • seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne.

  • Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta.
    kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel
    ikkeseened – täpphallikud, rohehallikud
    kandseened – pilvik , kärbseseened, roosteseened, majavamm
    kottseentel arenevad eosed eosekottides, ikesseentel sporangiumites ja kandseentel eoskandades.
  • Nimeta seente erinevaid paljunemisviise (3)?
    eoseline , vegetatiivne, suguline.
  • Nimeta üks parasiitseen. Millist mõju avaldab ta peremees organismile?
    Nahaseen. Seened saavad kasu (suhkrud, valgud).
  • Kirjelda puujuure ja seeneniidistiku kooselu. Millist mõju avaldavad nad üksteisele? Kuidas sellist kooselu nimetatakse?
    puujuur +seeneniiditik= mükoriisa . Puujuur annab orgaanilist ainet ja seeneniidstik vett ja
    mineraalaineid.
  • Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus ?
    - vetikas annab orgaanilist ainet
    - seen eraldab vett ja mineraalaineid
  • Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused?
    Mükoriisa on kas:
    • vetika ja seene või
    • seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur.

    MÕISTED:
    metaboliit- vaheprodukt;
    haustor- muundunud hüüf ehk imitoru ;
    sporangium-
    mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine;
    hüüf- seeneniit;
    mütseel -seeneniidistik.
    5
  • Vasakule Paremale
    Viirused ja bakterid #1 Viirused ja bakterid #2 Viirused ja bakterid #3 Viirused ja bakterid #4 Viirused ja bakterid #5 Viirused ja bakterid #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nicole Maria Klais Õppematerjali autor
    suuline KT

    Sarnased õppematerjalid

    Viirused-Bakterid-Seened
    5
    pdf

    Viirused, Bakterid, Seened

    - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas valivad viirused endale peremeesrakku? viirus kinnitub rakumembraani küljes olevatele retseptoritele tänu antiretseptoritele mis tunnevad õige raku ära 7. Kirjelda, kuidas erineva ehitusega viirused nakatavad rakku? - ilma ümbriseta -> otse läbi rakumembraani või endotsütoosi teel - ümbrisega -> sulandub raku sisse ümbrise abil 8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9

    Bioloogia
    Rakk-viirused-bakterid
    5
    doc

    Rakk, viirused, bakterid

    Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused  viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka.  viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda  viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime  viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest  mõõtmetelt on viirused väiksemad kui ükski senituntud organismidkõik viirused võivad nakatunud rakus: 1. püsida varjatult 2. põhjustada ägedalt kulgeva haiguse 3. esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse

    Bioloogia
    Viirused-Bakterid
    2
    doc

    Viirused, Bakterid

    VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse

    Bioloogia
    Bioloogia 1-kursus II osa
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

     Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained  Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle  Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid  Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende  Bakterid koostöö  Puudub membraaniga piiritletud ruum  Tagab toitainete laialikandmise rakus  Raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 2. Rakutuum  Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil

    Bioloogia
    Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused
    7
    docx

    Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

    Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku DNA - pärilikkusaine, tuum puudub Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale (mitoos) ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada sama generatsiooni bakteritele plasmiide. ● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid 3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6) niitjad bakterid ● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,

    Bioloogia
    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
    8
    pdf

    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

    DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

    Bioloogia
    Taimed-seened ja bakterid
    10
    docx

    Taimed, seened ja bakterid

    2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23

    Bioloogia
    Viirused ja Bakterid
    3
    odt

    Viirused ja Bakterid

    1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun