kasulikud, kahjulikud või mis on nende juures ohtlik. Eesti rahvus kalaks valiti räim. Kalatoite valmistavad kõik eesti pered ja see on sama levinud kui ka liha.. Eriti levinud on Euroopas lõhe ja forell kuna Euroopa inimesed eelistavad punast kalaliha. Seega ma otsustasin kirjutada just forellist ning austrites, mida peaks tundma enamus eesti peresid. 3 Vikerforell Vikerforelli on Eestis arvatavasti näinud kõik. Tõsi küll, enamasti poes, sest tegemist on Põhja-Euroopa, sh ka Eesti kalakasvandustes levinuima kalaga. Iga kalapoe lette kaunistavad erepunased forellifileed ja sellest tehtud tooted, samuti punane forellimari. Oma nime vikerforell on kala saanud kodumaal, Põhja-Ameerika jõgedes esinevate värvikirevate vormide järgi. Need on praegu haruldased, kaitsealused kalad.
Vesiviljelus Eestis Kui paljud asutused/ettevõtted tegelevad Eestis vesiviljelusega? Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatudEesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse. NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus. NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma
*Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim
*Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Nõuded:optim
plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt. Olulist osa moodsa kalakasvatuse arengus on mänginud Taani, kus töötati välja forellikasvatuse tehnoloogia ja on palju tehtud angerjakasvatuse arendamiseks. Ameerika panus kalakasvatusse sai alguse vikerforelli kodustaisest . Tänapäeval on see kala levinud kogu ma a i lma s . Kuigi kalade kunstliku paljundamise põhimõttelise võimaluse avastas saksa teadlane Jacobi, kuulub selles vallas töökindla tehnoloogia väljatöötamise au venelastele (Vrasski, Konrat). Nemad arendasid välja kogu maailmas tänapäeval kasutatava kuivviljastamise meetodi. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas.
3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Pinnasetiigid, betoneeritud tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, sumbakasvatus, (Tiigid, Basseinid, Sumbad) Vikerforell: külmaveeline tiigikalakasvatus, sumpades nii mere- kui magevees. Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Angerjas: tiigikalakasvatus, bassein Siberi tuur: tiik 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Päritolu California piirkonnast 1870 aastast. Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari. Aastatoodang Euroopas 300tuhat tonni, maailmas kokku 600 tuhat tonni. Forellikasvatajad: Norra, Soome, Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania, Tšiili. 5. Vikerforelli nõuded kasvatamistingimustele, tootmise tsükkel ja selle kestus Optimaalne vee temp 15-18C. Hapnikusisaldus 9-10 mg/l
toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks.
looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatud Eesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse. NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks
vesiviljelustootmise maht on alates 2000. aastast kasvanud kolmandiku võrra, on see ELis püsinud enam-vähem samana. Lähema uurimise käigus selgub, et erinevad vesiviljelussektorid arenevad peaaegu eri suundades. Kui merekalade kasvatus Euroopas on jätkuvalt tõusuteel, siis nii molluskite kui ka mageveekalade kasvatuses on viimastel aastatel märgata kindlat langust. Vesiviljelus Eestis NSVLi lagunemise aastatel toodeti Eestis u 1650 tonni kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 30 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000- 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist. Lisaks eeltoodud kalaliikidele tegeletakse Eestis ka angerja, tuuraliste ja ilukarpkalade kasvatamisega (Põllumajandusministeerium).
kasvuks tervislikke tingimusi . · Kalajäägid võivad sisaldada kahjulikke aineid ,lisaks kalajäägid ,mis on tulnud soolase veega kalade farmist, võivad sisaldada suures koguses naatriumit, mis mõjub ebasoodsalt pinnasele. 2. Füüsilised ja keemilised kalajäätmete omadused Kalajäätmete keemilised omadused on erinevad ja sõltuvad töötlemisest , liigist, kalasuurusest,toidust , keskkonnast jne. On teada, et vikerforelli jäänustes on toitainete sisaldus sama kui erinevate loomade sõnnikus .Sellest saab järeldada, et magevee kalajäänuseid saab utiliseerida sarnaselt kariloomade sõnnikule. Raskemetallide sisaldus kalajäänustes võib tekitada probleeme. Patogeenid Ei ole uurimistööd mis tõestaks,et kalajäätmete patogeenid levivad põllumajanduslikule maale. Võimalus ,et need patogeenid leviksid inimesele jääb hüpoteetiliseks. 3
kaldanoot B. liiv J. kuurits C. angerjarüsa K. vähimõrd D. harpuunpüss L. püüuvõrk E. lendõng M. tõstevõrk F. veonoot N. tonka H. põhjanoot 15. Aastaringselt ei tohi püüda: A. särge F. vikerforelli B. rääbist G. tõugjat C. tuura H. säga D. meriforelli I. nurgu E. harjust 16. Jõevähki tohib püüda: a) aastaringselt b) jäävabast veest c) Pärnu jões, d) 25. juuli - 25.september e) 10.jaanuar 15. juuli 17. Leia igale liigile õige keeluaeg: jõevähk, koha, särg, linask, ahven, haug
o emaskalalt marja lüpsmisel tegelikult kätte saadud marjaterade arvu. (Kõiki marjateri ei õnnestu tavaliselt emaskalast välja lüpsta ja seetõttu erineb tarbeviljakus absoluutsest). VILJAKUS Lõhelastel on marjaterad suured. Paisumata marjatera diameeter on umbes 5,0 mm, mass 80 mg. Esmaskudejatel on mari väiksem, kaaludes isegi vaid 40 mg. Lõhelaste suurte marjaterade puhul on praktiline arvestada suhtelist viljakust marjaterade arvuna emaskala massi 1 kg kohta. Vikerforelli suhteline tarbeviljakus on 1300–2000 marjatera emaskala massi 1 kg kohta (Eestis väga ligikaudu arvestades tavaliselt 1500). Absoluutne tarbeviljakus sõltub tugevasti sugukalade suurusest, olles 3000–20 000. MARJA LOENDAMINE Ekspressmeetodina kasutatakse mitmeid loendusviise. Lihtsaim ja kiireim, kuid väga ebatäpne on joonlaua meetod, mil marjaterad asetatakse rennikujulisele joonlauale ritta ja loenda takse, mitu tera mahub 25 cm pikkusele lõigule. Edasi
fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks.
Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim,tursk,kilu,lest.sisevee. tähtsamad on latikas,haug,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat.Kasvatatakse vikerforelli,vähemal määral karpkala. Ülejäänud siirdekalad..2004a seisuga 346 linnuliiki.
Väikeste sumpade kuju on tihti kandiline ja ujukiteks on neil metallist või plastmassist anu mad. • Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist – söötmist, asustamist, välja püüki), vee vool (hoovus)kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest. Vikerforelli kasvatamine sumbas Saaremaa rannikul Tuurlaste ja vikerforellikasvatuse sumbad Eesti SEJ soojaveelises väljavoolukanalis 9. 11 BASSEINID BASSEINID Basseinid ehitatakse väikeste ja korrapärastena tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastust, kilest), vahel isegi puidust või niiskuskindlast vineerist. Valdavad on kerged, hästi teisaldatavad, kergesti monteeritavad ja puhastatavad klaasplastust või PVC –kilest basseinid.
Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta või kaks kuivtoidu või räimedega. Sööduülejäägid ja kalade väljaheited kanduvad võrksumbast välja. Merre sattuvates ainetes on palju fosfori- ja lämmastikuühendeis. Need suurendavad vee toitainetesisaldust, vesi muutub sogaseks, on paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks
VIKERFORELLIKASVANDUS E ÜLESEHITUS Liivia Lints KA Mag I SISUKORD Sissejuhatus Forellikasvatuseks sobivad vee omadused Forellikasvanduse veevarustus Forellikasvatusrajatised Pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur
sisevetest ja kaugpüük. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eesti kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha./ umbes 95% püütud kalast saadakse Läänemerest Metsandus Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on
kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-
Norra ja Islandi kalatööstuse ülevaade (ressursid, areng ja koht maailma majanduses) Islandi rahvas peab end eelkõige kalarahvaks. 1900. aastatel tuli 90% riigi sissetulekutest kalastööstusest. Kuni 20. sajandini oli Island sõltuv kalandusest ja oli üks vaesemaid ja vähim arenenud riike Euroopas. Aga Teise maailmasõja lõpus tõid riigile õitsengu kalapüügi industrialiseerimine ja NATO sõjabaasi paigutamine Islandile. Juba 1990. aastate lõpuks oli Island üks Euroopa rikkamaid riike. Islandi vetes on üle 320 liigi kalu. Levinumad neist on tursk, heeringas, tuunikala ja lõhe. Island ekspordib mereande umbes 1,2 miljardi euro eest ja suurem osa läheb Euroopasse. Suuremateks importijateks on UK, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa huvitaval kombel ka Norra. Kõige rohkem eksporditakse mereandidest kuivatatud kala. Tuleb välja, et Islandil on ideaalsed tingimused kala kuivatamiseks. Nimelt s...
söötmiseks soovitatava märgsööda koostis (Ennveer, M 1985). Söödatüübid (3) Ekstrudeeritud kuivsöödad Kuivsööta turustatakse kindla suurusega graanulitena Kuivsöödaga saadakse tööjõukulu kokkuhoiu, kala juurdekasvu, kvaliteedi ja keskkonnakaitse suhtes paremad tulemused Meil kasutatakse praegu vaid imporditud forellisööta. Foto 1. Vikerforelli sööt Sööda koostis Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt: kalajahust (60%), millele lisatakse kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus).
Antarktikas, Falklandi saarte ümbruses ning Beringi meres, on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, nii et 2004. aasta alguseks oli alles jäänud ainult kolm alust. Laevastiku keskmine vanus on kõrge (30 aastat), kuigi mõningaid väikelaevu on moderniseeritud tehnilist varustust uuendades. Poola kalalaevastik annab tööd 5 400 kalurile. Poolas leidub üle tuhat kalakasvanduse ja sisevete püügikoha. Neist umbes 300-s kasvatatakse karpkala ja 150-s vikerforelli. Ülejäänud on mõeldud kalapüügiks sisevetel. Akvakultuuritoodangu kogumahuks on umbes 35 500 tonni ning väärtuseks ligikaudu 72 miljonit eurot. Karpkala ja vikerforelli aastatoodang ulatub vastavalt 22 000 ja 11 000 tonnini. Lõhet ja forelli kasvatatakse ka kalade asustamiseks veekogudesse, et toetada kutselist ja harrastuspüüki. Kutselise ja harrastuspüügiga sisevetel on hõlmatud 600 000 hektarit Poola jõgesid, järvi ja mageveehoidlaid
Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt jahedaveelisi veekogusid. Kaheksajalg Harva õnnestub tuukril suurt kaheksajalga näha. See peajalgne mollusk (peajalgseteks nimetatakse neid molluskeid, kes haarmete abil liiguvad) on kavalam kõigist oma suguvendadest. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol, ta on paljas. Kuid ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Räägitakse, et kui
saastatuse oht Kalakasvatus ( hakkas arenema 1980 a-l ) Akvakultuur kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes 2000a-l töötas kalanduses 35 mln inimest : 65% - kalapüük maailmamerel 15% - kalapüük siseveekogudel 20% - avakultuuride kasvatamine Kalu kasvatakse tiikides, betoon- ja plastikbasseinides,suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatuskalad : forell, lõhe, karpkala, angerjas Eestis kasvatakse peamiselt vikerforelli (300 t aastas), karpkala (50 t aastas) Adrut kasutatakse põlluväetise, loomasöödana Kalakasvatus Väga palju kasvatakse Aasia riikides lisatoiduks,- sissetulekuna. Kalakasvatus Iisraelis Kalakasvatus Hiinas Kauplemine kalatoodetega 1/3 püütud kalast jõuab maailmaturule Ida-ja Aasia riigid suured kalapüüdjad ja töötlejad Arenenud riigid on suurimad väljavedajad Norra, Taani, Hiina
Püük Läänemerest jaguneb traalpüügiks ja rannapüügiks. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile
Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on
· Olenevalt sellest kas võtta 30 või 31 päeva, kas sööta alam-või ülempiirnormi järgi on vastused veidi erinevad, tähtis on suurusjärk Tegelik arvutus on keerulisem sest kala kasvab iga päev juurde ja söötmise % kaalust tuleb iga päev arvutada uue kehakaalu kohta. aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg. 2.Kalakasvanduses on 25 emast vikerforelli sugukala keskmise kaaluga 4 kg. Kui palju võib kalakasvataja neilt sugukaladelt saada vabalt ujuvaid ja toituvaid forellimaime? Suhteline viljakus on 1500 marjatera emaskala kaalu kg kohta, 4 kg kala annab 6000 marjatera, 25 kala kokku 150 000 marjatera Kadu ei tohi ületada 30 %, maimuks kasvab vähemalt 105 000 3.Kalakasvanduses on 20 betoonbasseini mõõtmetega 1X5X10 m. Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni
..26,5°C.Vee hapnikusisaldus Vee hapnikusisaldus oleneb temperatuurist, tuulest, fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku olemasolust, vees leiduvast orgaanilise aine hulgast. Kalade vastupidavus hapniku defitsiidile sõltub liigist, tervislikust seisundist, keskkonnatingimustest (vee temperatuur, pH. CO 2 konsentratsioon). Karpkala optimum on 5mg/l, lävikonsentratsioon lühiajaliselt 0,5 mg/l (1° juures 0,6 mg/l, 30° juures 1,2 mg/l). Vikerforelli jaoks on optimum 8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l.Vastsete lävikonsentratsioon 5...6 korda kõrgem. Hapnikuvaegsuse (HÜPOKSIA) korral võivad kalad söötmise järel ja vikreforellid ka järsu liikumise korral (näiteks kui neid ehmatada) surra, sest sellises olukorras nende hapnikuvajadus suureneb järsult. Suvel, kui vee temperatuur on kõrge ja hapnikusisaldus madal, vähendatakse kaladele antavat söödakogust või ei söödeta kalu üldse
Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi
Seda süsteemi on raske ja kulukas ülesehitada, kuid kokkuvõttes tasub see end ära. Eestis on vesiviljelus üsna uus asi ja selle arendamiseks on vaja aega ja raha. Et tagada kalade kiire kasv Eestis on vaja kasvatada neid sisetingimustes, mis on kallis. Samas, kui Norras on kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes? Milliseid probleeme esineb? Eestis kasvatatakse põhiliselt vikerforelli, karpkala, tuurasid ja Euroopa angerjat. Probleemiks on nende kasvatamine välistingimustes, kus soojust ei reguleerita ja külmal perioodil, talvel, nad üldse ei kasva, sest nende seedimine on väga aeglane. 14. Mille poolest erineb Põlula kalakasvandus teistest Eesti kalakasvandustest? Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. Nad võtavad veekogudest kalu, koguvad marja ja niiske, panevad need sobilikult kokku ja toodavad
pumpamisega konteinerisse. Peale atlandi lõhe paljundatakse ja lastakse merre ka erinevates kalakasvandustes haugi, koha, angerja vastseid (pärit Sargasso merest). Silmtäpismari – marjaterad, mis on piisavalt suured, et on näha mustad silmatäpid Kuivviljastamine – ainult mari ja niisk Aretuskeskused nagu AquaGen paljundavad kalu kalakasvatajate jaoks ja tegelevad aretustegevusega. Taanist ostetakse sisse vikerforelli silmtäpismarja boksides ja kasvatatakse siin suureks. Sellel baseerub ka kalakasvatus, aretustegevusega tegeleb vaid Põlula. ________________________________________________________________________ VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV VESIVILJELUS Basseinides, tiikides, sumpades, kiirvoolukanalites Sõltuv (nt. jõe peale ehitatud farm) ja sõltumatu veevahetus – kas iga bassein on eraldi täidetav ja tühjendatav. Sõltuva puhul on iga alumine tiik
nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Kalakasvatus on maailmas viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Kalakasvatuse prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Ka Eestis on üles ehitatud mõned uued retsirkulatsioonisüsteemiga (suletud veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused. Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.ii Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2014. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega
..26,5°C. Vee hapnikusisaldus Vee hapnikusisaldus oleneb temperatuurist, tuulest, fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku olemasolust, vees leiduvast orgaanilise aine hulgast. Kalade vastupidavus hapniku defitsiidile sõltub liigist, tervislikust seisundist, keskkonnatingimustest (vee temperatuur, pH. CO 2 konsentratsioon). Karpkala optimum on 5mg/l, lävikonsentratsioon lühiajaliselt 0,5 mg/l (1° juures 0,6 mg/l, 30° juures 1,2 mg/l). Vikerforelli jaoks on optimum 8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l.Vastsete lävikonsentratsioon 5...6 korda kõrgem. Hapnikuvaegsuse (HÜPOKSIA) korral võivad kalad söötmise järel ja vikreforellid ka järsu liikumise korral (näiteks kui neid ehmatada) surra, sest sellises olukorras nende hapnikuvajadus suureneb järsult. Suvel, kui vee temperatuur on kõrge ja hapnikusisaldus madal, vähendatakse kaladele antavat söödakogust või ei söödeta kalu üldse. Vikerforelli
Jaapani ja Tsiili toodang kasvas kiiresti kuni 1994, kui nende mõlema toodang kokku ulatus 57 300 tonnini (~ 98 protsenti kogu maailma toodangust). Järgmistel aastatel Jaapani toodang stabiliseerus 8000 13000 tonnini aastas, samas Tsiili toodang kasvas dramaatiliselt, ulatudes aastal 2001 peaaegu 137 000 tonnini. Kuigi Tsiili toodang on peale seda märkimisväärselt vähenenud, sest hakati kasvatama hoopis vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) ja Atlandi lõhet (Salmo salar) on ta jäänud endiselt peamiseks kisutsi kasvatajaks, ~ 89 % maailmatoodangust, mis 2004. aastal oli 101 000 tonni. Järgnevad Jaapan ja Kanada. Joonisel 7 on näha graafiliselt, kuidas kisutsi tootmine on kasvanud. 7 Joonis 7 3.3 Nõuded kasvatamise tingimustele
palju muutlikum näitaja. Mõjutavad pidamistingimused, eriti söötmine. Looduslikul toidul olnud kaladel on rasvasisaldus oluliselt väiksem (3%). karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR, roogitud kala supermarketites umbes 5 EUR, purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult. Vikerforelli bioloogia Süstemaatiline kuuluvus sugukond lõhelased Salmonidae perek. Oncorhynchus - idalõhed (gorbusha, keta jt.), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss Vananenud Salmo gairdneri või Salmo irideus. Võõrkeelsed nimed peale soome keele sisaldavad samuti viiteid vikerkaarele: ingl. - rainbow trout, sks. - regenbogenforelle, pr. - truite arc-en-ciel, ro. - regnbagelax, erinev vaid so. - kirjolohi. Bioloogiline iseloomustus
võimalust ööbida renoveeritud aidas (6 voodikohta). Jõekaldale vanasse sepikotta on ehitatud saun, kus on ka kaminaruum. Lisaks on veel ehtne suitsusaun.Vanasse veskihoones asuvad seminari- ja peoruumid. Seminariruum mahutab 30-60 inimest (sõltuvalt toolide paigutusest), peoruumis saab pidutseda kuni 60 inimest. Õues on võimaliks tegeleda erinevate sportliketegevustega, suvel om võimalus püüda vikerforelli. Puhkemaja lähedalt viib mööda 15 km pikkune Piusa Ürgoru matkarada (Piusa Ürgoru puhkekompleks... 2009). Toitlustus: · Kõtu Kosutuse Nulk (Meremäe vald) Ehedad seto söögid ja traditsioonidest inspireeritud setopärased suupisted ning toidud, seto leelo, majutus setopärases külalistemajas või lihtsas puhkemajas. Piirkonna suurim suitsusaun, lisaks soome saun, kohalik käsitöö ja muud aktiivsed vaba aja tegevused (Kõtu Kosutuse Nulk...
Jões on veel registreeritud harjus, hink, võldas, rohe-vesihobu, paksukojaline(II kategooria kaitsealune liik), jõekarp, karpkala ja linask (kokku 14 liiki 2001. a. seisuga). Kalapüük oja suudmele lähemal kui 1000 m on aastaringselt keelatud. Keila jõgi end ümbritseva ulatusliku lammialaga on oluline suunav liikumiskoridor suurulukitele, kahepaiksetele, vooluvetega seotud imetajatele ja röövlindudele. Ogalikku ja vikerforelli 2001. a. mitmel aastaajal tehtud katsepüükide tulemusel Keila jõest ei leitud, kuigi 1999. a. uurimustel olid need liigid kirjas. Jõe seisund. Keila jõe kallastel on rohkesti asulaid, millest on tingitud ka kogu jõe ulatuses leviv nõrk biogeenide reostus (BHT7= 2-4 mg/l). Lähtest kuni Kiisani on jõe vesi nõrgalt aluseline ning Jõgisoost Keila-Joani mõõdukalt aluseline. Koliindeksi järgi oli vesi vaid Kiisa lõigus suplemiseks kõlbmatu
Jõeforell (brown trout) ja Saimaa lõhe on sealkandis olulised kalaliigid, viimane neist on Saimaa järvestikus elanud jääajast alates. Saimaa lõhe keskmine suurus jääb küll alla meres elutsevale suguvennale, kuid iga aasta saadakse kätte 5 kilo kanti isendeid ja aeg-ajalt ka suuremaid.Forellijõed on selles regioonis reeglina lühikesed ja kärestikulised, ühendades omavahel järvesid. Need jõed võivad pakkuda väga häid tingimusi jõeforelli, vikerforelli ja harjuse püügiks. Keskmine püütud forelli kaal jääb ühe kilo kanti, kuid ka kahe- ja kolmekilosed ei ole haruldased. Püütakse nii spinningu kui lendõngega. Ühed parimad forellijõed asuvad Viitasaari, Rautalampi ja Heinåvesi linnade lähedal. Jõeforell: http://kalakoht.ee/kala/joeforell/ Kirdeosa Ka Soome kirdeosast võib leida väga häid kalajõgesid. Kuusamo piirkonna põhijõed - Kitka,
kaisekorralduskava. 1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, 2010. Aastal loeti kokku ainult 787 karpi. 14, 15 Ebapärlikarpide elupaikade, populatsioonide ning isendite drastilise vähenemise peamised põhjused viimase 100 aasta jooksul on: 1) Tööstus- ja põllumajandusreostus ning sellest tingitud vooluveekogude eutrofeerumine. 6 2) Peremeeskalade arvukuse kiire vähenemine ja nende väljatõrjumine võõrliikide nt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) poolt. 3) Konkurents rändkarbi (Dreissena polymorpha) näol. 11 4) Vooluvete takistamine paisudega ja sellest tingitud peremeeskalade liikumise tõkestamine jõe piires. Nt. kopratammid. 1 5) Melioratsioonitööd valglal, mis mõjutavad vooluveekogu hüdroloogilist reziimi ja ökoloogilist seisundit. 6) Kallastelt vette kukkuvad lehed jm orgaaniline aine. Varem olid Pärlijõe kaldad osaliselt karjatatavad, mistõttu langes jõkke vähem orgaanilisi aineid.
Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab jõeforell rohkem mudapõhja. VIKERFORELL. Vikerforell on meie silmapaistvamaid kalu. Ta on tihedalt kaetud mustade tähnidega ning piki tema keha kulgeb iseloomulik lillakas-roosakas vööt. Kasvandustes on ta täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg. Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur vikerforelli kasvuks on 12...16 °C, samuti talub ta lühiajaliselt hapnikuvaegust, kuid on tundlik vee happelisuse suhtes. RÄÄBIS. (seljauim väheldane, suu st alalõug ülaseisune) Välisilmelt meenutab rääbis räime, sabavarrel on lõheliste seltsi tunnusena väike rasvauim. Kala on sale ja liikuv, ta ülapool on sinirohekas või hallikas, küljed ja 2 kõht hõbedased
kala umbes 10 kalakasvatuse alustajat, kellel on eeldusi kujuneda tõsiselt võetavaks tootjaks täpselt teadmata, kuid kindlasti 200 piiri ületav arv väikeste tiikide omanikku, kes peavad kalu oma lõbuks (aga kui igaüks kasvatab 100 kg on see kokku 20t).Vähikasvandused olid kannatanud katku tõttu ja tootjaid oli vaid 3-5. Kasvatused: · Härjanurme "superkasvandus", mis toodab vikerforelli, karpkala, vähki, siia ja koha asustusmaterjali ja pakub kalaturismi teenuseid. · 15 põhiliselt vikerforellikasvandust: AS Simuna Ivaxi 4 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Roosna-Alliku, Rutikvere, Pähkla, Pihtla, Beetela basseinikasvandused, Salmistu ja Störfishi sumbakasvandused. Aquamyk ja Basseinikala retsirkulatsioonikasvandused · 3 peamiselt karpkalakasvandust: Haaslava, Ilmatsalu, Kuldre.
saarmas, tuhkur, kärp, nirk, hall- ja valgejänes, madusid esineb harva. Linnuriik on mitmekesine. Huvitavaim liikidest on krüüsel, kelle pesitsuspaik on Pakri poolsaare põhjarannikul. Lindude osakaal loomastikus on märkimisväärne väikesaartel. Piki Soome lahe rannikut toimub massiline lindude ränne. Kalastik on rikas ja mitmekesine. Soome lahe rannikumadaliku jõed on tähtsad siirdekalade koelmud (lõhelased ja silmud). Jõgedes esineb kõige sagedamini meriforelli, jõeforelli ja vikerforelli. Asustus Pikka aega on siin eristatud randa ja maad. Esimesel neist on elu suunatud merele, teisel maale. Asuti kõrvuti, kuid elati oma elu ja seetõttu kujunesid välja erijooned. Asustus on koondunud kahte piirkonda mere äärde või paekalda lähedusse. Rannakülad asuvad mere ääres, järgnevad üksteisele ridamisi. Poolsaarte siseosad on valdavalt tühjad metsamaad. Põllupidamisega seotud asulad on paekalda läheduses. Küla maad jäid nii paelavale kui ka rannikumadalikule
162 Vagula kalakasvandus oli 1990ndatel suurim Eestis. 1992alates maha jäetud tühjalt seisnud tiik aastal 1998 163 Vagula kalakasvandus - 2002 taastatud tiik 164 Vagula kalakasvandus 2005 - tiigid kasvavad taas täis. Praeguseks jälle tühjad ja maha jäetud 165 KARPKALA JA VIKERFORELLI kasvatamise tehnoloogia võrdlus KARPKALA VIKERFORELL SO SOOJAVEELINE JA JAHEDAVEELINE - opt. kasvutemp. üle 20o - opt. kasvutemp 17o juures, hapnikunõudlik talub hapnikuvaest toitaineterikast vett PA PALJUNDAMINE Kudemine üle 16o - loote kiire areng, Kudemine 10o juures - aeglane areng, pikk
rajatised. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2ha, 0,5m), kasvutiigid suuremad (5-25ha) ja sügavamad (1- 2m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3m). i. Angerjas j. Kasvatatase põhiliselt retsirkulatsioonisüsteemis. 4. Vikerforelli päritolu, toodang, tootetüübid ja tootjad maailmas. a. Vikerforell kuulub lõhelaste sugukonda. Sellele on andnud nime perek. Salmo lõhe. Samas sugukonnas on ka perek. Oncorhynchus idalõhed (gorbusha, keta jt), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss. Vikerforelli kasvatamisega alustati Kalifornias 1870-ndatel; ülemaailmne levik algas 1880-90-ndatel, praeguseks esineb kõigil kontinentidel
impordikeelud. Ukraina turu probleem on nn indikatiivhinnad, mis tõstavad kalatoodete hinda ligikaudu 30%. Pidevad takistused ja ettearvamatud probleemid panevad kilu ja räime turustamisega tegelevad ettevõtted väga raskesse olukorda. 7.3. Tootjaorganisatsioonid Eestis tegutseb hetkel kolm kalapüügiga tegelevat tootjaorganisatsiooni, kes töötlevad kilu, räime ja turska ning üks vesiviljelejate tootjaorganisatsioon, mis tegeleb angerja ja vikerforelli tootmisega. Tootjaorganisatsioonid tagavad oma kaluritele kala eest väärilise tasu, , samuti seisavad ka selle eest, et saada töödeldud toodangule võimalikult head turustustingimused. Kuna ettevõtted töötlevad ühiselt, on pakutavad mahud suuremad ja ka kala kvaliteet ühtlane. Selle eelisega on kergem opereerida idapoolsetel turgudel, kus soovitakse suuri koguseid. Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 3.1 ,,Ühistegevused"
annaabi.ee 
