Pärnu jõgi (1)

Pärnu jõgi
Paiknemine
Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna -Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda.
Suurus
Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast.
Aluspind
Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga.
Elustik
Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Teada on kokku 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi( merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi , särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas , särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas , nurg, latikas , vimb, koger , luts, ahven , kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi.
Tähtsus Eestis
1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks .
2)Juhib ära üleliigse vee.
Muud huvitavat
Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu tema suur analoog Põhja-Ameerikas, paistab silma suurte üleujutustega.
Tähtsamad lisajõed:
Vodja jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 119,8 km suudmest),
Esna jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 19,5 km suudmest),
Reopalu jõgi (pikkus 26 km, suubub paremalt kaldalt 114,0 km suudmest),
Prandi jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 99,5 km suudmest),
Lintsi jõgi (pikkus 67 km, suubub paremalt kaldalt 84,0 km suudmest),
Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest),
Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest),
Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest),
Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest),
Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest),
Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest),
Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest),
Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest),
Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest),
Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest),
Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja
Sauga jõgi (pikkus 77 km, suubub paremalt kaldalt 1,3 km suudmest).
Katutatud allikad :
1) http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5g i
2) http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=566&kateg=2&alam=69&leht=3
3) http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=216
4) http://www.loodusmatkad.ee/?id=150