Vikerforellikasvanduse ülesehitus (0)

VIKERFORELLIKASVANDUS
E ÜLESEHITUS
Liivia  Lints
KA Mag I
SISUKORD
 Sissejuhatus
 Forellikasvatuseks sobivad vee omadused
 Forellikasvanduse  veevarustus
 Forellikasvatusrajatised
 Pinnasetiigid
  Basseinid
  Sumbad
 Retsirkulatsioonisüsteem
 Kokkuvõte
 Kasutatud kirjandus
SISSEJUHATUS
 Meie loodusoludesse sobib kõige paremini 
vikerforelli  tootmine.
 Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust 
absoluutse enamuse ja sellele  kalale  toetub ka 
kalaturism
 Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates 
rajatistes 
FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD 
VEE OMADUSED
 Optimaalne kasvutemperatuur 15–18 °C, taluvuse 
piirid 0,5–23 °C, letaalne ülempiir  26 °C
 Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C
 Optimaalne vee  hapnikusisaldus  on 9–10 mg/l, 
taluvuse  alampiir  7, 
    letaalne 2 mg/l.
 Sobib allika, jõe,  puur ­
    kaevu ning  merevesi
Foto 1. Vikerforell
FORELLIKASVANDUSE 
VEEVARUSTUS (1)
 Läbivoolukasvanduses on  forelli  kasvatamiseks 
kasutatud nii allika­ kui jõevett.
 Allikad
 Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe, suvel aga 
jääb liiga külmaks
 Allikavee puuduseks on aga hapnikuvaesus
 Allikavee suurtootmiseks vähene
 Jõevesi
 Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge ja talvel 
väga madal temperatuur.
 Võib esineda reostuse ja nakkusoht
 Vett saab võtta piisavas koguses
FORELLIKASVANDUSE 
VEEVARUSTUS (2)
 Merevesi
 Piisav kogus
 Suve vältel pikalt püsivk soodus temperatuur
 Sumpade paigutamiseks on vaja  sobivat  kohta
 Merevette viidav kala tuleb  vaktsineerida
 Puurkaevu vesi
 Piisav kogus
 Vett peab aereerima
 Vee  soojendamine  vajalik
 vee koostise reguleerimise  seadmed
FORELLIKASVANDUSE 
VEEVARUSTUS (3)
  Veevarustuse  järgi jagunevad kasvandused 
isevoolseteks ja pumbatavateks
 Esimese puhul voolab vesi  kalakasvatus  
rajatistesse  kanaleid , renne või torustikke mööda 
ja läbivoolu reguleeritakse.
 Teise puhul pumbatakse vett kasvandusse 
ööpäevaringselt.
 Pumpa misel põhineva veevarustuse puudusteks 
on kõrgem hind ja kala hukkumist põhjus tavate 
avariide oht
FORELLIKASVATUSRAJATISED
 Forelli võib kasvatada mitmesugustes rajatistes.
  Peamine pole tehniline lahendus, vaid 
veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, 
millest omakorda oleneb kalade tihedus vees ja 
juurdekasv.
 Rajatised jagunevad:
 Piklikud pinnasetiigid
 Basseinid
 Sumbad
 Retsirkulatsioonisüsteem
PIKLIKUD PINNASETIIGID
 Vee sügavus 0,5–1,5 m
 Vesi juhitakse tiikidesse torustike või lahtiste 
kanalite  kaudu
 Sõltumatu veevarustusega
Joonis 1. Taani tüüpi sõltumatu veevarustusega tiikidega 
forellikasvanduse ülesehitus (Templetoni et al., 1995, järgi)
BASSEINID
 1–25 m2 pindalaga tehismaterjalist rajatised
 Võivad olla klaasplastist, metallist või betoonist ja 
nende kuju on kas ruut, ristkülik või ümmargune
 Kiire veevahetusega
 Osalise veepuhastusega
Joonis 2.  Veevool  
ja kalade (A, B) 
ning sette (C) 
paiknemine  
erinevat tüüpi 
basseinides
SUMBAD
 Suur hõredasilmalisest 
võrgust kott, mis on 
kinnitatud veekogu 
põhja ankurdatud 
ujuvale  raamile
 Rõngakujulised,30 cm 
läbimõõduga plasttorust 
valmistatud sumpa 
kandvad  ujukid.
Joonis 3. Kalakasvatussump (Willoughby, 1999, järgi)
 Ujuki küljes on 
teenindusplatvorm
 Sumba paigutamisel 
tuleks arvestada vee 
õitsengutega
RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM
 Kalu kasvatatakse basseinides
 Vesi pidevas ringluses, biopuhastades teda 
vahepeal biofiltris
 Veevajadus väike
 Saab rajada vaid puurkaevu vett kasutades
 Hädavajalik on pidev  elektrivarustus
 Keskkonnasäästlik
 Tootmis tingimused on täielikult  kontrollitavad
 Aastaringselt on tagatud optimaalne 
kasvukeskkond
RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM
Joonis 4. Retsirkulatsioonisüsteem
KOKKUVÕTE
 Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid
 Tänapäeval minnakse üle vee korduvkasutusele
 Kalakasvatused erinevad üksteisest mitmete 
näitajate poolest, nt erineva vee allika 
kasutamine
 Kasvatused aina arenevad ja täiustuvad tänu 
tehnoloogia  uuenemisele
 Kalakasvatuse rajamise põhivajaduseks on 
puhas vesi!
KASUTATUD KIRJANDUS
 Paaver T, Kasesalu J, Gross R,  Puhk  M, Tohvert 
T, Liiv A ja Aid M. (2006) Kalakasvatus ja kalade 
tervishoid.  Halo  Kirjastus. Tartu.
  http://www.kalale.ee/sisu/ODEsNDQ1NDY5LDIy
LDAsMQ/
  http://www.nofima.no/en/researcharea/water­
recirculation
TÄNAN!

Document Outline

• Vikerforellikasvanduse ülesehitus
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Forellikasvatuseks sobivad vee omadused
• Forellikasvanduse veevarustus (1)
• Forellikasvanduse veevarustus (2)
• Forellikasvanduse veevarustus (3)
• Forellikasvatusrajatised
• Piklikud pinnasetiigid
• Basseinid
• Sumbad
• Retsirkulatsioonisüsteem
• Slide 13
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus
• Tänan!