Vikerforellikasvatuse ja karpkalakasvatuse ülesanded (0)

Vikerforellikasvatuse ülesanded

1. Kui palju ja millise graanuli suurusega Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta tuleb kalakasvatajal järgmises kuus tellida oma kasvandusele kui tal on 5 basseini ja vee temperatuur neis on 10 kraadi, igas basseinis on 500 kg 800 g raskusi forelle?
5 basseinis on kokku 2500 kg kala, tabeli järgi on vaja osta 6 mm läbimõõduga graanuleid ja 10 kraadi juures anda päevas kala kaalust 0,96 % sööta, mis on 23 kg päevas, korrutades 30 päevaga on tulemus 690 kg

• Olenevalt sellest kas võtta 30 või 31 päeva, kas sööta alam-või ülempiirnormi järgi on vastused veidi erinevad, tähtis on suurusjärk

Tegelik arvutus on keerulisem sest kala kasvab iga päev juurde ja söötmise % kaalust tuleb iga päev arvutada uue kehakaalu kohta. aga 1 kuu puhul on vahe väike.
Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg.
2.Kalakasvanduses on 25 emast vikerforelli sugukala keskmise kaaluga 4 kg. Kui palju võib kalakasvataja neilt sugukaladelt saada vabalt ujuvaid ja toituvaid forellimaime?
Suhteline viljakus on 1500 marjatera emaskala kaalu kg kohta,
4 kg kala annab 6000 marjatera, 25 kala kokku 150 000 marjatera
Kadu ei tohi ületada 30 %, maimuks kasvab vähemalt 105 000
3.Kalakasvanduses on 20 betoonbasseini mõõtmetega 1X5X10 m. Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni kaubaforelli on selles kalakasvanduses võimalik pidada ilma aeraatoreid ja hapnikupihusteid kasutamata ?
1 basseini maht on 50 m3, 20 basseini on 1000 m3
Basseinis võib ohutult pidada 15-30 kg/m3 kohta
1000X 15=15000 kg, 15 tonni vähemalt, 1000x30 30000 kg, st kuni 30 tonnini max.
Karpkalakasvatuse ülesanded
1.Karpkalakasvandus toodab 10 t kolmesuvist kaubakala. Kui palju sama- ja kahesuviseid karpkalu (tükiarvult) peab selleks kasvatama?
Lahendus:
Lähtuda tuleb tagurpidi – kui palju peab olema 10 tonni kolm suve vanade kalade saamiseks kaheaastaseid … jne
10 t 2+ karpkalu = 10 000 kala (a’ 1 kg) = ellujäämus 90-95% 2-a. kaladest
2a. = 10 000 / 0,9 = 11 100 = 90% 1+ -st
10 000 / 0,95 = 10 500
1+ = 11 100 / 0,9 = 12 300 = 75-80% 1-a.-st
10 500 / 0,9 = 11 600
1.a = 12 300 / 0,75 = 16 400 = 65-70% 0+ -st
12 300 / 0,8 = 15 300
11 600 / 0,75 = 15 500
11 600 / 0,8 = 14 500
0+ = 16 400 / 0,65 = 25 200
16 400 / 0,7 = 23 400
15 300 / 0,65 = 23 500
15 300 / 0,7 = 21 800
15 500 / 0,65 = 23 800
15 500 / 0,7 = 22 100
14 500 / 0,65 = 22 300
14 500 / 0,7 = 20 700
Vastus: 0+ 20 700 – 25 200 tk ja 1+ 11 600 – 12 300 tk
2. Noorkalakasvandusel on tellimus 20 000 kahesuvise karpkala müügiks. Kui palju on selleks vaja toota karpkala vastseid?
Lahendus:
Selleks, et saada 20 000 tk 1+ st kahesuviseid kalu on vaja
1 aastaseid kalu 20 000 / 0,75 = 26 600
20 000 / 0,8 = 25 000
Sest 1 aastastest jääb sügiseni ellu 75-80%
Et saada nii palju 1 aastaseid kalu on vaja 1 suviseid
0+ = 26 600 / 0,65 = 40 900
26 600 / 0,7 = 38 000
25 000 / 0,65 = 38 400
25 000 / 0,7 = 35 700
Sest 1 suvistest jääb ellu 65-70%
kalavastsed = 40 900 / 0,5 = 81 800
40 900 / 0,6 = 68 200
38 000 / 0,5 = 76 000
38 000 / 0,6 = 63 300
38 400 / 0,5 = 76 800
38 400 / 0,6 = 64 000
35 700 / 0,5 = 71 400
35 700 / 0,6 = 59 500
Vastus: Inkubeerida on vaja 59 500 – 81 800 karpkala vastset .
Võib ka kasutada tabelit 11. õpikus lk 70.
20 000 = 26-31%, vastsed X = 100%, X = 64 500 – 76 900 vastset
3.. Karpkalakasvataja asustas 1 ha tiiki 200 kaheaastast 350 g raskust karpkala, mille ta ostis hinnaga 100 kr/kg. Kui palju ta võiks saada kasvatatud kala müügist kasu, kui müüb seda sügisel turuhinnaga 40 kr/kg ja ei kuluta söödale ega arvesta oma töökulu ega maksa käibemaksu?
200 x 0,35 kg x 100 = 7000 krooni
Kadu on umbes 10%, ellu jääb 180 kala kes kasvavad 1000 g e 1 kg raskuseks. 180 kala on seega 180 kg,
180 x 1 x 40 = 7200 kr müügitulu.
Seega teenib 200 krooni sellise hindade suhte juures
4. Kui suured tiigid peaks rajama talunik , et poolenisti ekstensiivselt kodutiigi moodi karpkala kasvatades saada aastas 50 tuhat krooni tulu. Oletame, et kaheaastase 350g/tk kaaluva asustusmaterjali ostuks kulub 100 krooni/kg koos käibemaksuga, väljamüügi hind on 40 kr/kg. Mõõduka lisasöötmise jaoks teravilja ostmisele kulub 1 tonni saadud kala kohta 1500 krooni. Oma tööjõukulu ja transpordikulu talunik ei arvesta.
1 hektarilt saab toodangut parimal juhul 500 kg, see toob 40 kr kg hinna puhul sisse 20 000 krooni
Tootmiskulu on seejuures
Söödale
750 krooni poole tonni tootmiseks
Asustusmaterjali ostuks kulub
500 kg toodangu saamiseks on vaja 500 kala, kui igaüks kaalub lõpptoodanguna 1 kg, seega asustada tuleb umbes 10% kadu arvestades 550 kala
550tk x 0,35kg, see on 192,5 kg, ümardatult 200 kg. Kui asustusmaterjali hind on 100 kr kg siis maksab see 20 000 krooni
Vastus
Talunikul ei tasu sellise hinnastruktuuri puhul tiike rajada