Metsandus, põllumajandus ja kalandus.

krassovski, lily

Metsandus, põllumajandus ja kalandus. (0)

Keskkool - Geograafia - Eesti loodus- ja majandusgeograafia

3 HALB

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM

LILY KRASSOVSKI
10 BH
METSANDUS ,PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS
REFERAAT
Juhendaja : Reet Sai
Tarmo Oidekivi
Pärnu 2015

Metsandus

metsamajandus
Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet).Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.
METSAHALDUS
Metsahalduse tegevusvaldkond jälgib, et metsa kasutamise ja kasvatamise vahel püsiks tasakaal. Metsahalduse tegevusvaldkonnas töötavad inimesed hindavad metsavarusid, planeerivad ja hindavad metsakasvatuslikke töid ning kannavad hoolt selle eest, et meie mets oleks võimalikult mitmekülgselt kasutatud. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, metsakasvatusosakond, metsakorraldustalitus, looduskaitseosakond, metsaparandusosakond, jahindusosakond ja maakorraldustalitus.
PUIDUTURUSTUS
Puiduturustuse osakonna eesmärgiks on müüa parimatel tingimustel kogu riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad metsasaadused. Kõik toimingud, mis on seotud ärisuhete haldamisega ja klientide vajaduste rahuldamisega ning mis hõlmavad puidutarneahelat auto koorma ostja lattu jõudmise hetkest kuni kliendile kauba omandiõiguse üleminekuni, kuuluvad puiduturustusosakonna pädevusse. Turustusspetsialistid tegutsevad kliendipõhiselt sortimentide müüjatena ja turustusassistendid kliendipõhiselt vastu võetud sortimentide andmetöötlusega.

METSAKASVATUS

Metsauuendus
Järjepideva metsamajandamise tagamiseks tuleb hoolitseda kõikide lageraielankide uuenemise eest. Metsauuendustööd planeeritakse nii, et uues metsapõlvkonnas kasvaks lühima ajaga optimaalsete kuludega kasvukohale parima peapuuliigiga puistu .
Metsauuenduse käigus säilitatakse võimalikult palju olemas olevat erinevate puuliikide looduslikku uuendust ning bioloogilist mitmekesisust soodustavat säilikpuid, lamapuitu ja väärislehtpuid. Kaitsemetsas arvestatakse uuenduse eesmärke seades kaitsepõhjuse ja -eesmärgiga.
Metsauuendustöödeks on maapinna mineraliseerimine, so pinnase ettevalmistamine selliselt , et seeme jõuaks pinnasesse ja hakkaks idanema samal külviaastal.
Metsa uuendatakse kas külvates, istutades või jälgides ja vajadusel abistades looduslikku uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel. Neid tehakse, tallates uute metsataimede ümbert rohurinnet või lõigates võsasaega segavaid puittaimi.

Valgustusraie

Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet.
Harvendusraie

Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine.

2. Põllumajandus

MAAHARIMINE
Maaharimise põhieesmärk on valmistada ette hea taimelava, et tagada hiljem hea taimekasv . Maaharimine on vajalik ka siis, kui mulla pealiskihil on vaja segada eri aineid nagu lubi , sõnnik või saagijäätmed. Kasutatakse eri meetodeid alates otseharimisest kuni hariliku adraga kündmiseni. Pole kindlat meetodit, mis oleks iga olukorra jaoks kõige parem, kuid maaharimismeetod tuleks valida näiteks mulla omaduste, kultuuri tüübi ja eri meetodite keskkonnamõjude alusel.
TAIMEKASVATUS
Taimekasvatus on põllumajanduse haru mis tegeleb peamiselt toiduks, söödaks ja tööstustooraineks tarvitavate taimesaaduste tootmiseks, peamiselt teraviljad : nisu, oder, kaer , rukkis,
LOOMAKASVATUS
Loomakasvatus on põllumajanduse haru, mis tegeleb põllumajandusloomade ja -lindudega ning sisaldab ka mesindust ja kalandust.
Põllumajanduse alla kuuluvad ka teised sektorid nt finantsmajandus , maaettevõtlus, töötervishoid ja tööohutus ning nõuetele vastavus.

3. kalandus
Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel , sisevete kallastel kui ka neid teenindavates piirkondades. Eesti kalandussektor jaguneb põhiliselt kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ja kala töötlemine ja turustamine. Kalapüük jaguneb püügipiirkondade alusel: püük Läänemerest ( traal - ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Püük Läänemerest jaguneb traalpüügiks ja rannapüügiks. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine , kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine.
Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha.
Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus . Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur. Kalavarude suhtes heaperemehelik käitumine on mitte püüda alamõõdulisi isendeid, mitte kahjustada kalade elupaiku ning mitte häirida kudemis- ja pesitsusrahu.
Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel. Rändavatele kalaliikidele (kilu, räim, tursk , lõhe) kehtestab püügikvoodid Euroopa Liidu Nõukogu. Mõnele kalaliigile on kehtestatud ka rahvusvahelised püügikeelu ajad. Paiksemad kalaliigid (ahven, koha jt) on riigi enda majandada. Kõikide piirangute seadmine käib teadussoovituse alusel.
KASUTATUD ALLIKAD
https://www.google.ee/search?q=ahven&oq=ahven&aqs=chrome..69i57.3560j0j4&sourceid=chrome&es_sm=93&ie=UTF-8
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_taimekasvatus1
http://www.pikk.ee/valdkonnad
http://www.pria.ee/
http://www.envir.ee/et/kalandus
http://www.forestreserves.ee/teenused/metsandus?gclid=CjwKEAiA0O2lBRDOrPX4oJP3t2oSJACjpaHA4n_EPgb4niArgm5Vfr6Bi-iLhkGIiaWJqI0kwX_ophoCMeLw_wcB

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lily krassovski Õppematerjali autor

Referaat Eesti metsandusest,põllumajandusest ja kalandusest.

Metsandus põllumajandus kalandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

............................... 58 9.2. Püügikorralduse ja järelevalve SWOT.............................................................. 62 9.3. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 64 10. Teadus, haridus ja teadmussiire ............................................................................. 65 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes ........................................................................................................... 65 10.2. Rahvusvaheline koostöö ................................................................................. 68 10.3. Meetmete valik ja investeeringud aastatel 2007 2013 ................................. 68 10.4. Teadus, haridus ja teadmussiirde SWOT ........................................................ 70 10.5. Valdkonna analüüs ...

Loomakasvatus