Põllumajandus ja kalandus (0)

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS   1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest 
sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine 
temperatuur tõuseb üle +5 oC. a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja 
Warssavis.  Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga 
kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda  Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga 
kuiv ja palav. 2. Kas toodud väide on õige või väär. Väär väide paranda õigeks. *Vaid 1% maailma kõigist taludest on suuremad kui 50 ha, kuid nende käes on 65% 
põllumajanduslikust maast..    Tõene *Väiketalunike osatähtsus Eestis väheneb, samuti väheneb nende poolt kasutatava 
põllumajandusmaa osatähtsus..    Tõene *Maailma taluomandist 72% on alla 1 ha väiketalud, mille käes on 8 % maailma 
põllumajanduslikust maast..   Tõene *Eestis on 10% suurtalunike käes 74% põllumajanduslikust maast.    Tõene 3. Talul on maa olemas ja soov rajada vaarikaistandus, kuid pole vaarikaistikuid. 
Püüdke internetist leida vastused järgmistele küsimustele:


Kust vaarikaistikuid muretseda? Kas Eestis on sobiva istutusmaterjali tootjaid? (3) Istikud tuleks muretseda mõnest tunnustatud puukoolist, nt Juhani Puukool, Kristiine Aiakeskus, 
Calmia Istikuäri. Milliseid sorte valida? Millised sordiomadused on kõige olulisemad? Meie karmides kliima oludes tuleks valida hea talvekindlusega sort. Meil võib kasvatada 
maasikvaarikat, harilikku vaarikat, läänevaarikat ja vaarika ning pampli ristandeid ehk nt 
Boisenberryt. 4. Põllumajanduse
intensiivistamise tagajärjed ei
pruugi avalduda kohe. Pildil on
kujutatud ühte intensiivse
põllumajanduse tagajärjel
toimunud keskkonnakatastroofi. a) Mis olid selle katastroofi
tekkepõhjused? Suurtele tasandikele
rajati hiigelpõlde, tuul kandis kuiva ja
lahtise mullakihi minema ja tekkisid
suured tolmutormid. b) Millal ja kus see toimus? 1930.
aastad, Ameerikas c) Milliste meetmetega püütakse sellist olukorda tänapäeval vältida?   Rajatakse suurte 
põldude vahele tuule tõkkeks tuulekaitseribad ehk puuderead ja tõhus on ka ribapõllundus. 5. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. Väär väide paranda õigeks 
eitust kasutamata.


a) Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ekstensiivsed 
teraviljatalud. Väär- Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid hiigelfarmid ja intensiivne 
teravilja kasvatus. b) Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja 
taimekaitsevahendeid   Väär- erosiooni aitavad vältida tuulekaitseribad ja õiged maaharimisvõtted. c) Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes   Tõene d) Mahepõllunduses on madal saagikus ja kõrged hinnad    Tõene 6.  Mida saab riigi valitsus teha rannikumere kalavarude säästmiseks? Nimeta 
vähemalt kolm võimalust. Mis vahe on majandusvetel ja territoriaalvetel? 1. Määratakse püügi piirmäärad
2. Piiratakse püügipäevade arvu
3. Maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid Territoriaalveed on 3-12 meremiili rannikuriigist ja igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikuriigist, kust on rannikuriigil eesõigus kala püüda ja 
maavarasid kaevandada. Seda võib müüa või rentida mõnele teisele riigile. 7.  Milliseid keskkonnaprobleeme(2) toob endaga kaasa  a) põldude niisutamine? Põldude pidev niisutamine võib põhjustada mulla sooldumist ja mageveekogude 
kokkukuivamist. b) monokultuuride kasvatamine?  Monokultuuride kasvatamine põhjustab mulla vaesumist ning soodustab taimehaiguste ja -
kahjurite levikut. 8.  Selgita, miks on segataludes tootlikkus üldjuhul madalam kui spetsialiseeritud
suurtaludes?  


Segatalu on omatarbeline, müüakse ülejäägid. Seal on tootlikkus madal, sest on suured kulud ja 
vähe masinaid ja töötajaid. 9. Analüüsi õpiku joonist 1.37. Millest võib tuleneda nisu saagikuse erinevus 
joonisel toodud riikides? Mõtle nii looduslike kui sotsiaal-majanduslike tegurite 
peale. On vaja kuiva kliimaga suuri maa-alasid, kus oleks seda kõige soodsam kasvatada. Tootmise 
tõhusust suurendab ka talude vähenemine ja talude suurenemine. 10.  Analüüsi õpiku jooniste 1.67-1.69 põhjal mahepõllumajanduse hetkeolukorda 
maailmas. Mahepõllundus kogub järjest populaarsust. Kõige kiiremini kasvab mahepõllundus Austraalias ja
Okeaanias. 11.  Milline moodsa põllumajanduse meetmetest pakkus kõige enam huvi? 
Millistel on teie arvates rohkem tulevikku? Põhjenda oma vastuseid Linna põllumajandus tundus huvitav ja loominguline lahendus, kuid samas, linnas peaks tolm ja 
gaasid neid taimi ju rikkuma. Väga oodatud idee on iluaiandus ja vertikaalaiandus linnas, mis 
parandaksid keskkonda linnas ja vaheldust. Minu arvates arenevad tulevikus kindlasti 
tehistoiduained, kui need suudavad asendada ka vitamiinid ja teised vajalikud ained, mis päris 
toodete sees on.  12. Milles seisneb akvapoonika olemus? Too näiteid, kus seda edukalt 
rakendatakse. Akvapoonika on toidutootmise süsteem, kus kombineeritakse vesiviljelust (veeloomade 
kasvatamist veemahutites) ja hüdropoonikat ehk taimede kasvatamisest mullata. Kokkuvõte vesiviljeluse filmidest: Vesiviljelust kasutatakse juba üle maailma. Seda süsteemi on raske ja kulukas ülesehitada, kuid 
kokkuvõttes tasub see end ära.  Eestis on vesiviljelus üsna uus asi ja selle arendamiseks on vaja aega ja raha. Et tagada kalade 
kiire kasv Eestis on vaja kasvatada neid sisetingimustes, mis on kallis. Samas, kui Norras on 
kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes? Milliseid probleeme 
esineb?


Eestis kasvatatakse põhiliselt vikerforelli, karpkala, tuurasid ja Euroopa angerjat. Probleemiks on nende kasvatamine välistingimustes, kus soojust ei reguleerita ja külmal 
perioodil, talvel, nad üldse ei kasva, sest nende seedimine on väga aeglane. 14. Mille poolest erineb Põlula kalakasvandus teistest Eesti kalakasvandustest? Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. Nad 
võtavad veekogudest kalu, koguvad marja ja niiske, panevad need sobilikult kokku ja toodavad 
uusi kalu ning lasevad noored kalad hiljem tagasi loodusesse. 15. Kuidas kontrollida kaupluses kala kvaliteeti? Too välja vähemalt kolm 
moodust Värske kala tunnused: niiske nahk, selge silm, värske lõhn, ühtlane tekstuur ja punased lõpused. 
Kui tegemist on fileega, siis painutamisel peab tekstuur olema ühtlane. 16. Anna hinnang maailma kalanduse arengule joonisel toodud ajavahemikul. Too
välja kolm olulist muutust, mis sel perioodil on aset leidnud (Joonisel punasega on püük maailmamerest
ja sisevetest ning sinisega vesiviljelus) 1. Kasvanud on mõlemad nii püük maailmamerest ja sisevetest kui ka
vesiviljelusega. 2. Kahekümne aasta jooksul kasvas püük vesiviljelusega pea 100 miljon tonni. 3. Maailmamerest ja sisevetest on püük peatunud, see ei kasva rohkem.  Tagasiside.  Karita: Minu arust on töötempo ja materjali maht parajad. Koos e-koolikoti materjaliga on 
teema ka mitmekesine ja hästi mõistetav. Minu arvates on kõik hästi, poleks vaja midagi muuta.  Kirke: Töö maht on piisav, materjalid on kasulikud ja mõistetavad, neid saab ise rahulikult läbi 
töötada. Koos õpiku ja filmidega saab teema hästi selgeks.