cEestis ja Hiinas (0)

Vesiviljelus
Eestis ja Hiinas
Mis on vesiviljelus?
Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus , kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused .
Vesiviljelusega on tegeletud küllalt pikka aega, kuid suurema osa vältel on kalu kasvatatud lihtsa tehnoloogia abil ja ekstensiivselt. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise tehnoloogia on välja töötatud viimase vähem kui 50 aastaga.
Miks vesiviljelusega tegeletakse?
Vesiviljelus on kalade, karpide , vähkide ja veetaimede (nt vetikad ) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid , mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast .
Vesiviljelus Eestis
Kui paljud asutused/ettevõtted tegelevad Eestis vesiviljelusega?
Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatudEesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse.
NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus.
NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi).
Milliseid kalu püütakse tänu vesiviljelusele Eestis?

• Vikerforell
  
• Kaubavähk
  
• Karpkala
  
• Jõevähk
  

NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus.
NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi).
Eesti kalakasvandused toodavad kaubakalaks aastas kokku ligikaudu 1000 tonni kalu ja vähke.
Vesiviljelus Hiinas
Ajalugu
Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks.
Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad , kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, teine, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid), ja kolmas, jämepea, zooplanktonit.
Tööhõive

• HIINAS ON SEKTORIS HÕIVATUD 13 MILJONIT INIMEST, KELLEST 4,5 MILJONIT ON SEOTUD VESIVILJELUSEGA.
  

• VANANEMINE JA SISSERÄNDE PIIRARV AMETIKOHTADE JÄRGI
  

Milliseid kalu püütakse tänu vesiviljelusele Hiinas?

• Valgemuur
  
• Hõbekoger(sellest aretati hiljem kuldkala .See kala liik on tuntud meile kui akvaariumi kala)
  
• Ilukarpkala
  

Hiina linnad kus vesiviljelus on kõige populaarsem .

• Shandong
  
• Guangdong
  
• Fujian
  
• Zhejiang
  
• Jiangsu
  
• Liaoning
  
• Hubei
  
• Guangxi
  

Kokkuvõte:
Minu arvates on Eesti väga edukas olnud kalakasvatuse poolest ja on seda ka tänapäevalt. Loomulikult ei saa Eestit võrrelda Hiinaga , kuna Hiina on Eestist juba pindala poolest suurem ja seal on ka rahva arv suurem.
Birgit Tamm
10.klass