Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus
Muretseja (pühaku poos, näoilmed murelikud, liigne muretsemine vs salamotiivid miks inimene nii palju vabandab? Piljardimängija (iga sõna, iga liigutus planeeritud, terav ja täpne, aeglane tempo, ent järsud liigutuste muutused, segadusse ajav) 4 Tipp-modell (käed puusas, üks jalg kõverdatud, enda näitamine, püüd jääda "loomulikku poosi") Silmside. Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja
Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist
eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad Situatiivne ümbersõnastamine. Mina raamatupoes. Mina : ,,Ma soovin osta raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Ma kuulsin naabrinaiselt, et ta oli siit poest saanud väga häid ja lastepäraseid raamatuid super soodsa hinnaga
,,Meie aja kangelane" ja Jevgeni Onegin" Mis on ühist Onegini ja Petsorini elus? *Mõlemad on haritud *Mõlemad on aadlikud Peterburist *Spliin *Tüdimus tüdisid kiirelt *Ei suutnud vastata armastusele *Mõlemal oli duell, kus vastane hukkus *Sõbrad, kes muutusid nende vaenlaseks Lenski ja Grusnitski *Naistele meeldisid, sarmikad *Võrgutasid naise justkui oma lõbuks -Mary ja Olga *Lahkusid ühest naisest ise Tatjana ja Mary *Kaotasid naise Veera jättis Petsorini, Tatjana oli truu oma abikaasale *Mõlemad olid uhked, enesekindlad *Mõlemad arvasid, et peavad kannatama *Sõbrad ei mõistnud neid Onegini sõbrad Peterburist, Maksim Maksimõts Mis on erinev Onegini ja Petsorini elus? *Onegin hakkas lõpuks armastama, Petsorin mitte *Petsorini saatus oli teada, Onegini oma mitte *Petsorin oli sõjaväes, Onegin mitte *Petsorin põgenes saatuse eest, Onegin mitte (ei uskunud saatusesse) *Veera jättis Petsorini maha, Ta...
kohe aru saada, et tegemist on Tarantino tehtud filmiga(mõrvarid ei vii oma tegusi toime filmi esimestel minutitel vaid kogu tegevus toimub filmi kestel ning mõrvarist peategelane jääb alles samuti filmi lõpuni) Tarantino loodud tegelased on inimlikud, tehes ikka ja jälle vigu, kuid nendest alati õppides, nad on sümpaatsed ning vaimukad, sageli ka iroonilised. Näiteks lasti suures jututuhinas maha mees, kes enne oli olnud hea vestluspartner, ja seda kõike täiesti juhuslikult ning kogemata. Filmis oli hoolekalt valitud muusika, mis minu arvates oli väga hea. Ka näitlejate valikuga oli tehtud head tööd John Travolta, Samuel L. Jackson, Bruce Willis jt. Tänu sellele filmile said näitlejad kuulsamaks, kui eales varem. Kuigi film ei olnud jutustatud nii-öelda tavapärases enne-nüüd-pärast tsükklis, vaid tegevustik toimus ilma kindla alguse ning lõputa ehk filmil oli novelliline jutustamisviis. Pulp Fictionis
Emotsioonide juhtimine · Kui me oma tundeid tunneme, oskame neid paremini mõista ja juhtida. · Ühed inimesed oskavad õhkkonda mürgitada, teised jälle rikastada. · Kohmakate suhtlejate elu pole kerge isoleeritus, tõrjutus, kiusamine halvenevad õpitulemused, tekivad tervisehäired, agressiivsus8 Suhtlemisoskused: Kontakti võtmine · Suhtlemise nurgakivi · Suhtlemise alustaja peab veenduma, millisel tasandil vestluspartner on · Selge sõnaline väljendus · Keskendumine olukorrale · Avatus 9 Suhtlemisoskused: Kuulamine · Kuulamine koos püüdmisega mõista ja teisest aru saada · Austa rääkijat · Jäta enda mõtted ajutiselt kõrvale ja teadvusta, millised on rääkija tunded · Peegelda tundeid, näita oma tekkivaid tundeid · Ära anna hinnanguid, ära süüdista, haletse 10
Külalise aukoht on vastuvõtjast paremal, kuid ta valib ise, kummal pool soovib liikuda. Vastuvõtjal on soovitatav liikuda sammuke eespool, et külalisel oleks võimalik jälgida, kuidas on otstarbekam liikuda. Sissepoole avanevate ustega ruumides avab vastuvõtja ukse, siseneb esimesena ja palub endale järgneda. Hüvastijätmisel kehtivad peaaegu samad reeglid mis tervitamiselgi. Tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, ultage käsi ja tänage! Tänada tuleb aja eest, mille vestluspartner teile 4 pühendas, vastuvõtu eest, külalislahkuse eest, ärakuulamise eest, võimaluse eest tutvuda jne. 1.3 Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad Tänu tihedale suhtlemisele teiste rahvastega on Eestiski kogunud populaarsust tervitamine põsesuudlusega ja embamisega. See mitteformaalne tervitus sai alguse keskajal, mil mehed surusid kohtudes teineteisega kätt, naisi aga tervitati suudlusega.
Kinda äravõtmine näitab aga sügavat austust ja lugupidamist. Kui inimesele ulatatakse käsi, võetakse käsi taskust välja, ka teine käsi taskus väljendab lugupidamatust (Lukas & Tsatsua 2008). Hüvastijätul kehtivad üldjoontes samad põhimõtted, mis tervitamisel: · tõuske püsti · vaadake silma · naeratage · ulatage käsi · tänage 4 Oluline on tänada ka aja eest, mille vestluspartner teile pühendas, vastuvõtu eest, külalislahkuse eest ja ka võimaluse eest tutvuda. Isegi tervitamisel sobib tänada, kasvõi selle eest, et vestluspartner leidis võimaluse teiega suhelda. Äris on see üks positiivse õhkkonna loomise võtteid, mida meelsasti kasutavad osavad läbirääkijad. Põhjust partnerit tänada on isegi siis, kui vestlus lõpeb ebasoodsalt (äris ja diplomaatias tuleb seda sageli ette). Täiesti põhjendamatu on hirm, et niisuguses olukorras
Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi
maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist? Too näide oma mõtteid. Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim on olukorras, kus vestluspartner on piisavalt informatiivne, kuid ei räägi liiga palju. Asjakohasus maksiimi alla kuulub info ja jutt, mis on parasjagu asjakohane ja relevantne. Arusaadavus maksiimi alla kuulub info, mis on arusaadavalt edastatud ja mõistetav. Nende maksiimide järgimine aitab kõne mõistmisel
Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi
mitteverbaalsed komponendid kõne - Kannab mitteteadvustatud infot ÕO6 mõistmist toetavad. - Kergendab rääkija kommunikatiivset tegevust - Kvaliteedi maksiim (eeldus, et see mida inimesed räägivad, on tõde) - Kvantiteedi maksiim (ootame, et 5. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide vestluspartner ei räägi liiga palju ega järgimine kõne mõistmist? Too näide oma liiga vähe) L6 kogemusest. - Relevantsus, asjakohasus (suhtlejatel üks eesmärk-teema) - Arusaadavus, mõistetavus Milliseid mentaalseid operatsioone on Mentaalne rotatsioon, visuaalne ÕO5 võimalik teha kujunditega
Kui tekib tunne, et suhtluspartneri sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas (näiteks kui keegi hambad ristis, tehislikult naeratab, kulm endal kortsus, öeldes: "Meil on nii hea meel teid siin taas näha.") tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive
Samuti ei ole vaja vaikusehetki jutuga täita. Valjuhäälset rääkimist võidakse pidada ebameeldivaks või ähvardavaks. KÜSIMUSED. Soomlased armastavad palju küsida. NALJAD ja JUTUTEEMAD. Soomlastele meeldivad üsna pingevabad ja mahlased naljad, eriti populaarne on ,,vetsuhuumor". Rääkida meeldib neile oma tervisehädadest, ravikogemustest ning poliitikast. TEISE JUTTU EI KATKESTA. Ebaviisakas on teise juttu katkestada. Tavaliselt oodatakse, et vestluspartner oma jutu lõpuni räägiks, enne kui oma juttu alustatakse. TUNDEID AVALIKULT EI NÄIDATA. PIIM. Soomes joovad ka täiskasvanud sageli toidu kõrvale piima. KOHV. Palju juuakse kohvi. RIIETUS. Soomlased riietuvad iseenda jaoks. Soome naised eelistavad mugavaid jalanõusid. RESTORAN. Restoranis söömine ja alkoholi joomine on väga kallis. Juhul kui ei ole soovi tänada eriti hea teeninduse eest, ei pea jootraha jätma
mitu korda ,,jah" öeldes. Edasi läks vestlus pingelisemaks laps hakkas energiliselt kätega vehkima, ning telefoni pooleldi tuttavate sõnadega, pooleldi pudikeeli seletama. Ta käis toas ringi, vahepeal liikus ka teistesse tubadesse. Lõpus läks vestlus taas rahulikumaks, laps noogutas taaskord pead, vahepeal andis ka telefonitoru mulle, ütlesin sinna: ,,Tere!", millega laps väga rahule jäi ning siis lõpetas ta kõne, imiteerides üle toa kostuvat naeru, nagu oleks vestluspartner telefoni midagi ülimalt naljakat öelnud. Nagu ütleb Võgotski, ületab laps mängu käigus oma tegelikku vanust ja igapäevast käitumist (Kivi, Nugin jt. 2005: 38-39). Seda tegi ka minu poolt vaadeldud laps jäljendades ilmselt ema töövestlusi (lapse ema peab telefonis tihti pikki vestlusi töö asjus), vehkides kätega ja innukalt telefoni seletades. Kuna laps ei suuda kiiresti pikki lauseid moodustada (nagu teeb ema), kasutas ta vahepeal rääkimiseks pudikeelt
eriala. Suuline Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et Saan hakkama igapäevastes Saan enamasti keelega hakkama maal, Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja Oskan end mõistetavaks teha ladusalt Saan vaevata osaleda igas vestluses ja suhtlus vestluspartner aeglaselt räägib, suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest kus see on kasutusel. Oskan ladusalt, nii et suhtlemine keelt ja spontaanselt, väljendeid eriti diskussioonis ning oskan kujundlikke ja vajadusel öeldut kordab või ümber ja lihtsat infovahetust tuttavatel ettevalmistuseta vestelda tuttaval, emakeelena kõnelevate inimestega on otsimata
üldised põhimõtted ikka teada. Laudteed peaksid olema piiretega kahel pool. Noh mingi 5 7 senti puit liist peaks jooksma kõrval. Hindame veel jooniste järgi laudisteede ehitusliku iseärasusi, kuid hinnangud nende turvalisuse kohta paremaks ei läinud. P1: ,,Siit ei loe välja jah, et oleks." hindab intervjueeritav kõrguste vahesid kriitiliselt. P2: ,,See on ka, et normi pole, kuid nii tehakse. Kas siin või järgmine mingisugune teelõik oleks." kinnitab teine vestluspartner. Ka ei oldud rahul olemasolevate laudisteede ehituskvaliteediga. Erinevatel tasapindadel olevad liigendkohad, lahtised lauajupid, kõik remontimata ehituslikud ebatasasused ei tekita turvatunnet liiklemisel. KM: Pigem peaks seal ära lappima teed seal ranna promenaadil ja need laudisteedel need lauad, et ei tuleks ootamatult järsku mingi laud ette, et need on ohu koht ratastoolis liikujale.
Ka on oluline jälgida kehakeelt. Vastaspoolel suhtlejale ei maksa liiga lähedale minna, paras kaugus on umbes pool meetrit, mida peetakse nö privaat-tsooniks. Lähemale minnes hakkab teine pool ennast ebamugavalt tundma. Suhtlemisest olulise osa moodustab kuulamine. Kuulamisel on oluline välja näidata, et sa oled kogu oma tähelepanu suunanud vestluspartnerile. Vestluse käigus vaatan partnerile otsa ja ei tegele kõrvaliste asjadega. Oluline on et vestluspartner saab signaali ,et ma olen täielikult temaga suhtlemisele keskendunud. Kui teine pool on oma mure või probleemi ära rääkinud, alles siis hakkan täpsustavaid küsimusi esitama, ehk siis sõnastan probleemi ümber oma sõnadega, et olla veendunud, et ma olen kliendi murest õigesti aru saanud. Kui olen veendunud, et oleme probleemist ühtemoodi aru saanud, alles siis saame hakata probleemile lahendust otsima. Suhtlemisel on oluline püüda ennast vastaspoole olukorda asetada, olla
. Mõjutamiseks kasutatakse erinevaid võtteid. Näiteks tähelepanu kõrvalejuhtimist, sõnade suhu panekuga , saladusse pühendamisega. Kasutada saab ka emotsioone. Kasutades SWOT analüüsi toon välja enda omadused info edastajal ja kuulajal ning inimeste tundjal ja mõjutajal. Tugevused Nõrkused Tähelepanelik Selge hääl Keskenduda jutu mõttele Hea vestluspartner Rääkida konkreetselt Hea kuulaja Arusaamisega mõnikord probleeme Empaatiavõime Publikuga suhtlemis kartus Võimalused Ohud Oht mõjutada inimest liiga
2. Mismoodi toetab Grice'i maksiimide mõista kõne sisu. Kui jutustada näiteks järgimine kõne mõistmist? Too näide oma L6 mingist võistlusest aga samas kirjeldada kogemusest. elavalt kõrvalistuja kleiti ei saa võistluse kulgemisest vestluspartner midagi aru. Heal juhul saab aru kleidist aga sellest, millest tahtsid rääkida, ei saa. Me teame mentaalsete kujutiste abil ja mälust neid kujundeid leides millest on jutt. Sellised seosed tulevad kiirelt suhteliselt automaatselt enamus asjades
ega tulevatest situatsioonidest. Püüan aja maha võtta ja olla nii füüsiliselt kui vaimselt kohapeal. Suheldes üritan olla avatud. Ei vestle inimesega seistes tema poole seljaga. Ikka näost-näkku. Eelistan luua pilkkontakti ja vaadata otse silma. Hindan otsekohesust ja konkreetsust, mille puudumine võib tihtipeale arusaamatusi tekitada. Ei kasuta parasiitsõnu (tavaliselt jälgin ennast) ja ei ropenda. Hoian distantsi, ei lähene inimesele liiga lähedale. Ei tunne ennast mugavalt, kui vestluspartner on väga lähedal ja puudutab. Kui teen tööd ei taha, et seistakse selja taga. Ma olen enda jaoks välja töötanud erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ja kasutan neid vastavalt rääkija esinemisstiiliga. Panen tähele rääkija hääletooni, zheste, mõtlen kuuldu üle, et järele mõelda; sellest aru saada ja meelde jätma. Püüan rääkida normaalse häälega, kuigi kui lähen närvi siis tõuseb hääl mõne tooni võrra kõvamaks
omaga, pannes teist ennast selles situatsioonis mugavalt tundma; leiab olevat kerge vestelda erinevat tüüpi inimestega; teeb pingesituatsioonides sageli nalja; on suhtlemisel pingevaba; väljendab oma mõtteid selgelt; võib olla väga veenev; märkab ja mõistab teiste tundeid; hoiab vestlemisel silmsidet. Teha seda kõike pole ültsegi raske. On teada et keskkonnatingimustel kaob ligi 60% edastatavast informatsioonist, järelikult tuleb vältida kõik segavad faktorid. Tuleb leida ruum kus vestluspartner või klient tunneks end hästi ja mugavalt. Kliendile on tähtis teada, et teda teatakse, märgatakse ja oodatakse siia ning ollakse valmis teda teenindama. Klient tahab kuulda tähtsust sisendavaid sõnu: ´´Kas teile sobib?...´´,´´Kas ma tohin...?´´,´´Kui te lubate...?´´Hoolitsust väljendavaid sõnu: ´´Kohe ma toon Teile´´,´´Võib-olla te soovite veel..?´´,´´Kas teil on ikka mugav..?´´ Ja ka kindlustunnet loovaid sõnu:´´Ma olen täiesti kindel, et.
viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile). Ajendid, kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes. 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi.
Lennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli Eestis, täitis riigi tähtsaima institutsiooni tegeliku sisuga. President Meri oli Eesti esindusisik, Eesti Vabariigi eestkõneleja kõikidel rahvusvahelistel foorumitel ja kogunemistel. Tal oli hea isiklik läbisaamine mitmete oma kolleegidega üle maailma, paljud suurriikide juhid tundsid teda lähedalt. Lennart Meri oli kõikjal oodatud ja heas mõttes "kardetud" esineja, vestluspartner ja otsustaja. Ta paistis mõneti "suurem" kui ta pisike kodumaa: sessinatses suurriikide domineeritud välispoliitikas oli ta võtnud oma tööks teadvustada väikeriikide rolli vältimatust rahvusvahelise olukorra kujundamisel. Lennart Meri presidendiaastad muutsid Eesti selliseks, nagu meie riik 21. sajandisse jõudis, ning üsna sarnaseks sellega, mida meie riik on praegu, a.D. 2006. Sest ka presidendiametile järgnenud aeg on kulunud riigile mõeldes. Seegi
12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2. Kvantiteet (Quantity) 3. Asjakohasus (Relation) 4. Viis/laad (Manner) 15. küsimus Ajendid viisakusteooriate loomiseks: 1. Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes?
katkestamata. Selline käitumine on väliselt passiivne, nõuab aga suurt vaimset ja füüsilist keskendatust. Vaikse kuulamisega saab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Siia kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Vaikset kuulamist tuleb kasutada kui vestluspartner: 1) on mures või erutatud ja tahab väga rääkida (oma muret kurta) 2) ei ole endas kindel (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 4 Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas: 1) rääkija väljendusoskus on puudulik 2) partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks 3) kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 1.1
Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatiivsuspõhimõte vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Instrumentaalne koostöö. Väjendub neljas maksiimis: kvaliteet (ära valeta, ära anna informatsiooni, mille kohta pole piisavalt tõendeid), kvantiteet (anna täpselt nii palju infot, kui hetkel vaja), asjakohasus (anna asjakohast infot), laad (väljendu selgelt, arusaadavalt, lühidalt). 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Kooperatiivsuspõhimõte aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis:1) Kvaliteet (ära valeta; ära anna infot, milles pole kindel) 2) Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem infot kui tarvis) 3) Asjakohasus (anna relevantset infot) 4) Viis/laad (ole selge, väljendu lühidalt) 14
kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. a. Põhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida: iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. i. Kvaliteet (Quality) - ära valeta, ära anna infot, milles kindel pole ii. Kvantiteet (Quantity) - ära anna infot rohkem ega vähem, kui tarvis iii. Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni iv. Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt. 15
seata kunagi esiplaanile. Monokroonilises kultuuris näitab aga ajagraafikust kinnipidamine viisakust teiste suhtes, ,,kes ei pea minu järel ootama". Ruumikäitumine Ruumikäitumise all kuuluvad erinevused nii tervitamises, mugavas suhtluskauguses kui kontaktsust. Suhtluskaugus võib kultuuriti palju erineda - puudutamine, mis nt Eesti kultuuris kuulub reeglina vaid intiimse suhtluse juurde võib mõnes teises kultuuris olla osa sotsiaalsest suhtlusest. Vastupidisel juhul võidakse arvata, et vestluspartner näitab oma võimu, hoolimatust või külmust ning tuntakse end solvatuna. Vähekontaktsetes kultuurides pole eraldatuse loomiseks alati vaja omaette füüsilist ruumi, piisab võimalusest vältida kontakti ,,oma privaatsuse hoidmiseks tehakse nägu nagu teist ei märgata". Kontaktsest kultuurist pärit inimesed tunnetavad sarnast viisakust vastupidisena. Erinevate kultuuridevahelisel suhtlusel tasub meeles pidada:
Implikatuur e komperatiivsusprintsiip – on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) •kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus •eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd •kvaliteedimaksiim – „Räägi tõtt!“, eeldatakse et vestluspartner ei valeta •kvantiteedimaksiim – „Anna piisav hulk infot!“, eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot •relevantsusmaksiim – „Ole asjakohane!“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid •maksiimide rikkumise näide on iroonia (eelkõige kvaliteedimaksiim)
1. Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine (saame aru, et on probleem) 3. Teadvustatud pädevus (mugandame oma käitumist) 4. Teadvustamata pädevus (teeme asju loomulikult teistmoodi) Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1)Kvaliteet (Quality) - ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel 2) Kvantiteet (Quantity) - ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis 3)Asjakohasus (Relation) - anna relevantset informatsiooni 4)Viis/laad (Manner) - ole selge, väljendu lühidalt 14. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 15
Näiteks ülalpool toodud näide sellest, kui naine arvab, et mehe lühike vastus okei näitab tema ükskõiksust. See situatsioon lõppes sugugi mitte omavahelise tüliga, vaid mees pööras asja naljaks, mispeale ka naine leebus ning pingeline olukord sai lahenduse. Kõige prototüüpsemaks kommunikatsioonivormiks on peetud vaikust. Igasugune kommunikatsioon on mitmemõtteline, kuid kõige mitmemõttelisem neist on vaikus. Vaikusest ei saa vestluspartner mitte midagi välja lugeda, vaikus võib tähendada head, võib tähendada halba. Seda, mida vaikuse all mõeldakse, teab ainult vaikija ise. Meeste ja naiste vahelises suhtluses on vaikimine naiste jaoks üheks relvaks, mida tihti kasutada. Näiteks kui ma tunnen, et vastassoo esindaja on mind kuidagi solvanud, siis mu esimene reaktsioon on vaikida. Tihti ei saa mehed arugi kui nad naist solvavad, sest mehed omavahel viskavad tihiti üksteise kulul nalja
napakaks või võhikuks, ei pöörata tema jutule enam kuigivõrd tähelepanu, ollakse ta mõttes juba maha kandnud Unelemine Kuulatakse ainult poole kõrvaga ja siis vallandab kaaslase lausekatke kuulajas terve hulga seoseid. Samastumine See tähendab, et kõike, mida vestluskaaslane räägib, tõlgendatakse isiklike kogemuste kaudu. Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. Vestluspartner tunneb end väga ebamugavalt ja halvasti. Väitlemine See tõke paneb inimestega vaidlema ja jagelema. Suur osa tähelepanust kulub sellele, et leida üles see iva, millega nõus ei olda. Üks vastuvaidlemise alaliike on alandamine, iroonia. Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. Oma õiguse tagaajamine Ei taluta kriitikat ja nõuandeid, kuulaja arvab teda ei tohi parandada ja et ta on eksimatu. Ning kuna ta ei pea oma vigu vigadeks, teeb ta neid aina edasi. Teema vahetamine
o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd o kvaliteedimaksiim ,,Räägi tõtt!", eeldatakse et vestluspartner ei valeta o kvantiteedimaksiim ,,Anna piisav hulk infot!", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid
väänduma - väänlevalt kasvama Z veermik - auto alusvanker zelee tarretis verb - tegusõna vertikaalrida - püstne rida T vestibüül - suure hoone eesruum tabloidleht kõmuleht vestluspartner - vestluskaaslane tabloo - teadetetahvel vihur - tuulispea takerduma - kinni jääma viitama - suunama, osutama talje - vöökoht vilu - jahe tandem - kahekohaline jalgratas; vinklisse viskama - magama minema telestuudio - salvestusruum televisioonis virtuaalne - võimalik, kuid toimumata, näiv temperamentne - elav, erk visa - vastupidav
üle (nagu olukorras, kus väga vanade inimestega kiputakse pudikeeles rääkima) või vastupidi, hoidub sihilikult vestluspartneriga kohandumast, kuna soovib näida temast pädevama või kõrgemana (üle- ja alakompenseerimine). Kuigi konkreetsetest keeltest ei ole juttu, siis on enamasti tegemist situatsioonidega, kus emakeele kõneleja on ingliskeelse (võimsama, arenenuma) kultuuriruumi esindaja ning tema võõrkeelne 1 vestluspartner mitte nii võimsa majandusliku taustaga riigist sellises taustsüsteemis võibki tekkida alakompenseerimise moment emakeele kõneleja poolt. Nn teise keele rääkijatel esineb aga kohandumist vastava keele kultuuriruumiga täites sama küsitlusankeeti oma emakeeles ja esimeses võõrkeeles, andsid nad erinevaid vastuseid, kohandades oma väärtushinnangud ümber võõrkeele kultuuriruumi konteksti.
lisa küsida, kes võib aru pärida, kellele ja millal tuleb töö esitada. Kõige vajaliku kohe ja korralik ülesmärkimine ning kohene ülekontrollimine ja vajadusel mõne küsimuse kohene täpsustamine kinnitab, et töötaja on aktiivselt kuulanud ja kogu töö ulatus on ühekorraga selge. Aktiivset kuulamist saab õppida. Asjalik ametivestlus on konkreetne ja täpne, mis tagabki firmale edu. Pidage meeles, et aktiivne kuulaja on hea vestluspartner. Aktiivne kuulamine tähendab seda, et kuulajal on täita aktiivne roll, peegeldades kuuldut tagasi oma sõnadega, näiteks: "Ma sain aru, et sellega te tahtsite öelda, et...", või esitada küsimusi, näiteks: "Kas sinu seisukoht on..." , "Kas ma sain õigesti aru, et..." Proovige rääkida kordamööda, et mõlemad vestluspartnerid saaksid teemat arutada ja oma mõtteid avaldada. Kuulamist võib toetada sõnadega: "Just, täpselt, tõesti, olen nõus, jah, see küll sobib, ma arvan, et..."
vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui
vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ilma olulisest informatsioonist ja ei märka lähenevat probleemi. Püüdes inimeste tegude tagamaadele jälile jõuda, peate nende mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui
samaväärseteks, meeldivad tuttavad, kolleegid, sõbrad, sõbrannad. Seda tsooni kasutatakse kliendi ja teenindaja vaheliseks suhtlemiseks, samuti ametiasjade ajamiseks. Selles tsoonis ei tunne inimesed end ei üksildasena ega suhtlemiseks kohustatud olevana. 3) respektitsoon 120-200 cm. Räägime endast kõrgemate inimestega, nt. ülemused, õpetajad. 4) publikutsoon üle 200 cm kasutatakse avalikel esinemistel. Kui me rikume tsooni reegleid ja siseneme valesse piirkonda, siis vestluspartner sulgub ja tunneb ennast ebamugavalt, sama juhtub meiega, kui meie tsooni sisenetakse. Alateadvusliku kehakeele sõnumid Silmside Miimika Kehaliigutused Kehaasendid Zestid Distantsid Teadvuslikud kehakeele sõnumid Soeng Riietus Ehted Tätoveeringud Kehahoid Kõnnak Lõhn PARAKEEL Hääl annab 38% üldmuljest. Parima tulemuse saame rääkides selgelt, madalama häälega.
SUULINE tingimusel, et vestluspartner suhtlusolukordades, mis nõuavad hakkama maal, kus see on spontaanselt ja ladusalt, nii et ladusalt ja spontaan-selt, vestluses ja diskussioonis aeglaselt räägib, vajadusel otsest ja lihtsat infovahetust kasutusel. Oskan suhtlemine keelt emakeelena väljendeid eriti otsi-mata. ning oskan idioome ja
Kui tutvute inimesega oma tööruumis, astuge tervitamiseks, kätlemiseks ja esitlemiseks alati oma töölaua tagant välja. Ennast tutvustades ei kasutata kunagi tiitleid, härrat ega prouat nime ees. Selge ja arusaadav on öelda oma nimi ning ametikoht. Ametikohtumistel oleks soovitav teietada ning jääda perekonnanime juurde, kui ei tehta ettepanekut minna üle eesnimedele. Reeglite kohaselt tuleks esmasel kohtumisel kasutada pöördumist: härra või proua + perekonnanimi, kui vestluspartner on kõrgemal positsioonil või teist paarkümmend aastat vanem. Kui teid kõnetab keegi, kelle nime te ei suuda meenutada, tutvustage end uuesti – tavaliselt tutvustab vestluspartner end samuti. Vältida tuleb küsimust: „Kes teie olete?“ Kui teid kutsutakse vale nimega, on õige vestlejat delikaatselt parandada. Kui vestluspartneril on keeruline nimi, mida te ei suuda välja hääldada, on viisakas paluda tal endal see uuesti ette hääldada.
, siis saab vestluskaaslane aru, et õnnelik olemisest on ramm küsida süsteemilt sisendit, et selle alusel jagada korraldu- asi kaugel. si. Ühesõnaga, tehiskeeled toimivad info edastajana samamoodi Seega toimib suhtlemine kahel tasandil: sõnadega ja sõnatult. Sageli ei pane kui inimkeel või loomade keeled ja alluvad üldistele kommuni- inimesed seda tähele ja on üllatunud, kui vestluspartner ootamatult solvub. katsiooni seaduspärasustele. Oma arust ei ütelnud nad midagi solvavat. Samas nad ilmselt unustasid Kui keel ei ole täpne, siis see, mida öeldak Ebasiirus on täpse keelekasutu oma hääletooni, mis võis neutraalsetele sõnadele lisada ninaka, ülbe või se, ei ole see, mida mõeldi, ja sellisel juhul se suurim vaenlane. Kui inimese hoolimatu suhtumise
tabamata võib tekitada veelgi enam segadust, kui halb keeleoskus. Mida paremini osatakse võõrast keelt, seda suurem on vestlusest osavõtjatel oht üksteist vääriti mõista, kuna eeldatakse, et grammatiliselt keelt valdav inimene oskab selles keeles ka toimida. Kui kõneleja võõrkeele grammatikas eksib, siis mõistetakse, et rääkija on võõramaalane, ent kui rääkija valdab võõrkeele sõnavara ning grammatikat, kuid rikub keele vestlusnorme, ei pea vestluspartner eksimust mitte keeleveaks, vaid rääkija personaalseks puuduseks. 1. KULTUURIERINEVUSED UURINGUTES Kultuuris on võimalik eristada tegelikke ja stereotüüpseid erinevusi. Tegelike erinevuste puhul mõõdetakse eri kultuurides elavatel inimestel mingit näitajat ja saadud tulemuste põhjal kõrvutatakse kultuure. Mis näitajat võrdluses kasutatakse, on seejuures kriitilise tähtsusega ning peaks olema üsna ilmne, et see, mis on oluline ühes kultuuris, ei pruugi
(nt peolaua taga kõige tähsamad need, kes istuvad laua ääres, neile järgnevad need, kes on keskel) 2. Suhteline kõrgus (positsioon teisest kõrgemal istumine rõhutab kõrgemat positsiooni, kuningas troonil) 3. Aeg: täpsus hilinemine on lugupidamatus, paus tõmbab tähelepanu Kui õpilane vaikib, tuleb öelda, et ma tunnen ennast ebamugavalt Visuaalsed märgid 1. Näoväljendused 2. Silmaliigutused * Kaua otsa vasatamine halvakspanu märk. * Kui vestluspartner tundub atraktiivne, puulillid suurenevad * Silmad liiguvad vastavalt sellele, mis mõtted on. * Suhtlemisakt algab ümberlülitamisega. Suhtlemisakt lõpeb, kui lõpetan pilkkontakti. 3.Keha liikumine. Liikumise järgi saab pimedas eristada inimese sugu. Õpetaja liigub klassis ringi kontroll jadomineerimine. Hoolivus kui õpilased tahavad küsida. 8) Käte asend Nõudmiste iseloom inimesed käituvad vastavalt ootustele. Õpetame õpilaste
siis on sellel jaatav tähendus. Huvitav poos on harali pöialdega käe ristamine rinnal. Niisugune poos räägib eitavast suhtumisest või kaitseasendist (ristatud käed), aga ka lisaks üleolekutundest (pöialde esiletõstmine). Isiku valmisolekuväljendus. Valmisolekut väljendavad liigutused, mis annavad märku soovist vestlus või kohtumine lõpetada. Sel puhul keha kallutatakse ette, kusjuures mõlemad käed asuvad põlvedel või toetuvad toolipõhjale. Kui jutuajamise käigus vestluspartner võtab sellise asendi, ei taha ta enam teiega rääkida. Sel juhul on arukas teha ise ettepanek vestlus lõpetada. Olematute ebemete noppimine. Kui inimene pole teiega või teie arvamusega nõus, ent ei söanda oma arvamust avaldada, teeb ta nn tõrjumiszestideks nimetatavaid liigutusi nagu nt olematute ebemete noppimine rõivastelt. Tavaliselt istub ebemenoppija teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpib oma riideid. See on seda kõige tuntum
Sageli peame varjama seda, kuidas me end tegelikult tunneme. Avalikkuse ees hoolitseme me selle eest, et välimus ja miimika oleks olukorrale vastav. Tavaliselt kanname me maski ja näitame teistele oma tõelist nägu harva. Parimaks näiteks on naeratus: Me naeratame oma ülemusele, mis sest et me tegelikult sisemiselt hambaid kiristame. Kehakeel kutsub alati teises esile mingisuguseid emotsioone. Iga inimene mõjutab oma käitumise ja hoiakutega ümbritsevat. Kui su vestluspartner on agressiivne, ei pruugi see tähendada seda, et tal on halb tuju. See võib olla ka reaktsioon sinu enda käitumisele - sinu enda poolt välja saadetud signaali (mis ei ole sinu arvates võib-olla üldsegi agressiivne) peegeldus. Ebasiiras naeratus on aga kergesti äratuntav, kuna naeratades kõverdatakse üksnes suunurki. Seevastu ,,ehtsat" naeratust saadavad tavaliselt ülespoole tõstetud põsed ning väikesed nahapaksendid ja kortsud silmade all
internetis kurikaelte lõksu langevaist alaealistest saab politsei tihti. Tõsi, kõik need ei päädi kriminaal-asja algatamisega. Nn "hispaanlanna"-tüüpi juhtumeid, kus lapsega teisel pool ekraani suhtlev inimene pole see, kes väidab end olevat, on Baumi kinnitusel teisigi. "Samuti on juhtumeid, kus noorukilt meelitatakse välja alastifotod ja muu salvestis või info, mis ähvardatakse avalikustada, kui suhtluspartner nõudmisi ei täida. On olnud ka juhtumeid, kus vestluspartner teeb kohe esimesel veebikontaktil konkreetse üleskutse veebiseksiks vms. "Pealtnägijas" avalikustatud looga sarnaseid aspekte on ka teistes juhtumites," kinnitab Baum. Atraktiivse samaealise vastassoolisena esinemine on Baumi sõnul üks netikaabakate põhivõtteid. Hakatakse suhtlema ja soovitakse kohtuda. Baum soovitab kutset mitte vastu võtta või mitte minna üksi. Kindlasti peaks vanemad või keegi sõpradest teadma, kellega ja kuhu kohtuma minnakse
annaabi.ee 
