10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
229 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kenno
Õppematerjali autor
vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähemalt tema enese arvates ongi kõige tähtsam see ja ainult see, et ta on polkovniku lesk. Ta ei unusta seda mainimast, ükskõik kus ta ka ei viibiks või kellega räägiks. Teiseks kaheks põhiliseks tegelaseks on Smuul võtnud Autori kui iseenda ja Remargi kui näitlejatele ütleja, mida nad peavad parajasti tegema. Autor selgitab, kui Polkovniku lesk talle vahepeal muidugi sõna juhtub andma, et mida näidendi autor ühe või teise asjaga öelda
Juhan Smuul ,,Polkovniku lesk" Teose analüüs ,,Polkovniku lesk" on Juhan Smuuli näidend. Tegevus toimub Nõukogude Eestis ühel õhtusöögil, kus polkovniku lesk peab monoloogi oma elust ja olust ning eelkõige sellest, kuidas arstid ei tea midagi. Kogu näidend on lese monoloogile üles ehitatud. Ainult Autor ja Remark, mis on selles näidendis eraldi tegelased, lisavad kommentaare. Teose lõpus saab lesk soovitud hea kõlaga diagnoosid (nihilismus accutus; logorrhea gradus gravis), kuid sõpradega kohtudes saab ta ühelt noorelt arstideaduskonna tudengilt teada, mis need diagnoosid tegelikult tähendavad ja lesk peab taaskord arstides pettuma. Lähtudes peategelasest on teose üheks probleemiks asjaolu, et inimesed räägivad asjadest, millest nad arvavad, et teavad kõike. Polkovniku lesk on veendunud, et arstid ei tea midagi, sest nemad ei pannud lesele sellist diagnoosi, nagu viimane soovis
,,Polkovniku lesk" Juhan Smuul Tegelased: Lese tütar Ta on elus teinud kolm suurt tegu: vallutanud endale mehe frontaalrünnakuga, värvinud pea lillaks ja sünnitanud tütre. Lese koduabiline arglik nagu algaja kerjuse palve, ta pole veel hall ega kanna halli, kuid mõjub igati hallina. Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina Remark Ilmub imeilusa naise kujul, ta tahab uuesti sündida, mitte enam sõnana inimestele mõjuda. Polkovniku lesk üsna viisakas vormis, elav ja volüümikas nagu kuldne sügis, ta eest on
Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina Remark Ilmub imeilusa naise kujul, ta tahab uuesti sündida, mitte enam sõnana inimestele mõjuda. Polkovniku lesk üsna viisakas vormis, elav ja volüümikas nagu kuldne sügis, ta eest on hoolitsenud tema arstid, kes ei tea midagi. Kurt vanamees vanamees, kes on suutnud Leske ingli kannatusega kuulata juba viis pikka aastat sellest ajast alates, kui lesk ta trumminahad läbi rääkis. Arst Ilmub noore arsti nägu, nii hea, et kuskile ei kõlba. Lese väimees mõtlik, tark, kõrge lauba ja suurte kõrvadega, kuhu Lesk parajasti elamise õpetust sisse viib, insener, töötab palju. 1.OSA
Karakterit ei saa niisama lihtsalt asendada teise karakteriga - tulemuseks oleks sootuks uus näidend. Karakter vajab mitmest küljest eksponeerimist (biograafia, temperament, väärtushoiakud, kõlbelised omadused jms.), mistõttu neid tuleb rohkem ette kesksete tegelaste hulgas. Kirjandusvooludest väärtustab karakteri eriti realism. Mastaapsed, kordumatult isikupärased karakterid on näiteks Smuuli Kihnu Jõnn ja Polkovniku lesk, E. Vetemaa Anne-Mai, H. Raudsepa Jaak Jooram ja vedelvorst Kustav 42. Defineerige tegelaskontseptsioonid: ühemõõtmeline ja mitmemõõtmeline, staatiline ja dünaamiline, avatud ja suletud, transpühholoogiline ja psühholoogiline tegelane. Harva on näidendi tegelaskond tüübi- või karakteriühtne. Kõik tegelased ei saa tavaliselt olla karakterid, kõrvalisemad neist on sageli kujundatud tüübina. Ka pole tüübi - karakteri
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raamatute kirjastamisel, rek
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid